LHV ja Äripäeva vaidlus lõi pretsedendi
Kohtuvaidluses LHVga Äripäeva esindanud advokaadi Karmen Turki sõnul lõi Äripäeva jaoks võidukalt lõppenud meediavaidlus olulise pretsedendi.
Karmen Turki kommentaar
Riigikohtu määruse alusel mitte menetleda LHV Panga ja LHV Varahalduse kaebust lõppes viimaste hagimenetlus Äripäeva vastu. Jõusse jäi Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ning kõik kulud hagejate kanda. Tegemist on tähelepanuväärse meediavaidlusega Eestis.
Kohtuotsus eristub senisest riigikohtu praktikast, kus mis tahes faktiväite avaldajal oli kohustus tõendada väite tõelevastavust absoluutsel skaalal tõene-väär. Selline kohustus oli väite avaldajal alati, kui kaebuse esitaja leidis, et tema kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.
See tähendas, et mis tahes puhkudel, kus mingi väite avaldaja (isik või meediaväljaanne) ei olnud võimeline tõendama enda väidet, pidi jääma see avaldamata. Seda olenemata kaudsetest või vihjavatest tõenditest ja loogilise mõtlemise argumentidest. Veelgi enam – pööramata igasugust tähelepanu ajakirjandusvabaduse argumendile ning selle vägagi laiale sisustamisele Euroopa inimõiguste kohtu poolt viimase kümnendi vältel.
LHVga olid vaidluse all erinevad artiklid, mis keskendusid õigussuhtele, mis on igakülgselt kaitstud pangasaladusega. Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edwin Esse oli teinud aga põhjaliku eel- ja uurimistöö vastaval teemal ning toimetus otsustas avaldada vägagi põhjendatud kahtlused teatud tehingute kohta.
Ringkonnakohus nõustus Äripäeva nn tõenäosusele tuginevate argumentidega ning leidis, et faktiväite tõepärasust on võimalik hinnata ka kaudsete asjaolude põhjal. See annab ajakirjandusele kindluse täita enda vahikoera ülesannet, sest võimaldab kajastada konfliktseid olukordi ning hallis tsoonis olevaid teemasid ilma tsiviilvastutuse kirve ohuta kaelal.
Kohus lähtus selgelt ka ajakirjandusvabaduse põhjendustest. Nimelt sellest, et on küll õige, et ajakirjandus peab edastama õiget ja objektiivset infot, kuid teatud juhtudel ei ole võimalik ajakirjanikul tõendada otseste tõenditega kõiki asjaolusid, millele tema avaldatu tugineb. Konflikti lahendamiseks asus kohus kaaluma võlaõigusseaduses sätestatud tõesuse tõendamise kohustust ning avalikkuse huvi saada informatsiooni avalikkusele põhjendatult huvi pakkuval teemal. Antud juhul leidis kohus viimase olevat tugevama õiguse.
Lisaks tunnistas kohus, et ajakirjanikul on õigus teha oma majandus- ja õigusalaste teadmiste pinnalt järeldusi asjaolude ja seoste kohta. Senine kohtupraktika kaldus teises suunas – et iga järeldus kvalifitseerub (vähemalt kaudselt) faktiväiteks ning seega vajab selle tõesus tõendamist. Käesolev kohtupretsedent kinnitas, et ajakirjaniku enda järeldus on väärtushinnang, mis on kooskõlas tegelikkuses asetleidnud sündmustega ning ei vaja seega tõendamist ega põhjendamist.