Hüpe väärtusahelas: allhankijast tootearendajaks

Artikkel

- Uudised
- 15. oktoober 2014 kell 10:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüpe väärtusahelas: allhankijast tootearendajaks
AS Bestra Engineering Foto: Peeter Kümmel, Sakala, Scanpix
Teekond allhankijast oma toodete arendajaks on enamasti aeganõudev ettevõtmine, mille eesmärk on liikuda väärtusahelas ülespoole.
Arene samm-sammult:
Oma kaubamärgi turule toomine ei välista lisaks allhankega tegelemist, vastupidi, allhange tagab tootearendusega tegelemiseks vajaliku ressursi.
Olulisim otsus on toote valik - millele konkreetselt keskenduda ja mida valmistama hakata. Abiks selles on tagasiside koostööpartneritelt, kes aitavad tooteid katsetada ning annavad ideid edaspidisteks arendusteks.
Piisab, kui esialgu on tehtud vaid strateegiline otsus alustatada oma toodete väljatöötamisega, tootearendus areneb iseenesliku protsessina.
Et jõuda arvestatavaks tegijaks ning pakkuda turule omatoodet, tuleb esmalt läbida pikk tee, saavutamaks turul usaldus, milleks sobib hästi ka allhankija rolli täitmine.
Allikas: Paide Masinatehas, Bestra Engineering
Masinaid ja metallkonstruktsioonide tootva Paide Masinatehase tootearenduse inseneri Kristofer Talviste sõnul algas põllumajanduslike toodete arendamine ligikaudu kolm aastat tagasi, kui ettevõte otsis Meireni lumesahkade kõrvale uusi tooteid, mida ise valmistada, turundada ja müüa. "Tootearenduse insenerina võeti mind Paide Masinatehasesse tööle ja alustasin esimeste põllumajanduslike toodete väljatöötamisega," rääkis ta. Esimeseks tõsisemaks tooteks oli heinarullihaagis.
Kuidas allhanketöödest oma toodeteni jõuti? "Allhanketööd moodustavad tänaseni meie käibest kõige suurema osa ja see võimaldab meil tootearendusega tegeleda," kinnitas Talviste. Tema sõnul on oluline, et oma toote valmistamiseks saavad nad kasutada seeriatootmist ja kindlaid töökohti - töö on seetõttu efektiivsem ja sellest tulenevalt ka tulusam.
Kõige kauem võttis Talviste sõnul aega toodete valik - millele konkreetselt keskenduda ja mida valmistama hakata. "Abi oleme saanud põllumajandusega tegelevatelt koostööpartneritelt, kes on aidanud tooteid katsetada, andnud tagasisidet ja ideid edaspidisteks arendusteks."
Talviste sõnul oli esialgu ainult strateegiline otsus alustada oma toodete väljatöötamisega ning tootearendus hakkas kulgema iseenesliku protsessina. "Mida rohkem aeg edasi, seda selgemaks on saanud tooted, millele arendustöös tahame enim panustada," selgitas ta. "Tekkinud on tegevuskavad, mille järgi oma tööd ja tootearendust korraldame."
Puurtornidele metallkonstruktsioone, masinaehituslikke detaile ning seadmeid tootva ASi Bestra Engineering juhataja Hellar Mutle sõnul on sageli kritiseeritud neid, kes kasutavad sõna "allhange" halvustavas tähenduses, otsekui tegu oleks odava ja mõttetu tööga. "Bestra Engineering pole kunagi end määratlenud allhankijaks, kuigi tavaarusaama kohaselt võib ka meid sellesse kategooriasse liigitada," märkis ta. "Meie nomenklatuuri ei kuulu ühtegi oma kaubamärgi all turustavat toodet, aga ometi valmistame me toodangut, mis katab kogu väärtusahela skaala alates kliendi antud lähteülesandest, projekteerimisest, tugevusarvutuste tegemisest, tehnilisest teostusest ja mehaanilisest koostamisest kuni valmistoodete testimiseni välja."
Mutle lisas, et kuna tegemist on suurt vastutust nõudvate avamerepuurtornide seadmetega, on vähetõenäoline, et selles valdkonnas areneks lähiajal välja mõni oma toode, mille puhul ükskõik milline Eesti ettevõte suudaks võtta iseseisvalt täisvastutuse. "Tegelikult müüb meie ettevõte oma klientidele teenust," selgitas ta. "Klientidel on vaja tehnoloogilisi lahendusi ja me suudame neid pakkuda. Teeme nii-öelda rätsepaülikondi kliendi valitud materjalist ja kliendi soovitud lõike järgi, kasutades seejuures klientide aktsepteeritud mudeleid."
Esmalt tuleb turul usaldus võita. Mutle sõnul tuleb selleks, et jõuda masinaehituses arvestatavaks tegijaks ning pakkuda turule omatoodet, esmalt läbida pikk tee, et saavutada usaldus. "Kui kavatsete osta väikelennuki, siis valite kindlasti sellise ettevõtte omatoodangu, kes on aastakümneid teistele lennukitehastele komponente tootnud, ega riskiks valikuga uue ja alustava ettevõtte esimeste katsetuste seast," on ta veendunud. Samas lisas Mutli, et uutel tulijatel on omad võimalused, mida targasti kasutades saab ka omatoodanguga positiivseid üllatusi pakkuda. "Aga masinaehituses soovitan ma kindlasti kaasata kogemuspagasit ning kutsuda protsessi ka mõni kogenud tegija," soovitas ta.
Mutle sõnul on mitmed Eesti ettevõtted võimelised masinaehituses maailmatasemel konkurentsi pakkuma, näiteks DEFO Offshore'i klastrisse koondunud ettevõtted E Profiil, BRLT Marketex Offshore Constructions, Contractor ja Bestra Engineering ning nende koostööpartnerid. "Avamere puurplatvormide seadmete tootmine on saamas masinaehituse valdkonnaks, kus on toimunud minu nägemuse järgi kõige kiirem ja tõsiseltvõetavam arenguhüpe," ütles Mutle.
Eesmärk viia ettevõte kõrgemale tasemele
Konveiersüsteemide ning nendega seotud seadmete ja tarvikute projekteerimise, tootmise, müügi ning hooldusega tegeleva OÜ Technobalt Eesti juhatuse liikme Tarmo Männasalu sõnul oli allhankijast oma toodete müüjaks kujunemine ennekõike teadlik lähenemine ja soov liikuda edasi.
Ettevõte tegutses samm-sammult ning etappide kaupa. "Allhanketöid teeme aga seniajani, ega üks välista teist," märkis ta. "Õigupoolest on allhanketööd suisa hädavajalikud, et omandada vajalikud teadmised ja töövõtted," toonitas ta.
Männasalu lisas, et kuigi allhanketöödes midagi halba ei ole, soovitakse enamasti oma tooteid arendama hakata selleks, et ettevõtet uuele tasandile viia. Nii tundus see mõistliku otsusena ka nende ettevõtte jaoks. "Protsess oli muidugi pikk ning kestis aastaid," jutustas ta. "Eks kõik sõltubki sellest, milliste või kui mahukate toodetega on tegu."
Ta lisas, et igasugused raamatutest loetud teooriad on küll head, aga tegelikkuses võib silmitsi seista paljuga, mida ette ei oska näha. "Kindel tegevusplaan on kahtlemata hea ja toetav, kui iga järgnev samm põhineb eelmisel," selgitas ta. "Kui tegutsesime mingis kindlas valdkonnas, saime turult infot selle kohta, mis on rohkem nõutud, ja sellest lähtuvalt tegime ka oma valikud ja otsused, mida arendama ja müüma hakata," selgitas ta. Männasalu lisas, et geniaalset strateegiat neil abiks polnud, pigem oli teadlik tegutsemine kindlas valitud suunas.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Hetkel kuum