Jürgen Ligi: oleme eelarvega struktuurselt ülejäägis

Ligi sõnul on Eestis oodata järgmisel aasta majanduskasvu kiirenemist, maksulaekumiste paranemist ja sissetulekute suurenemist. „Eesti majandust toetab sisetarbimine, see jääb püsima. Inflatsioon on ajutiselt peatunud ning tarbijakindlust toetab töötuse vähenemine täna ja ka lähitulevikus,“ oli Ligi optimistlik.

SKP kasvuks prognoosib rahandusministeerium Ligi teatel käesolevaks aastaks 2,5% ning järgmiseks aastaks 3,5%. „Eestis pole majanduskasv viimase aasta jooksul seiskunud,“ märkis ta.

Samuti rõhutas Ligi, et Eesti on eelarveülejääki hoidnud alates 2009. aastast ja teeb seda ka edaspidi. IRLi liige Sven Sester küsis, kuidas kavatsetakse järgmisel aastal miinuseid katta, kui riik laenu võtta ei plaani. Rahandusministri sõnul ollakse struktuurselt eelarvega ülejäägis, nominaalne puudujääk on tema sõnul tingitud ühekordsetest teguritest: pensionisamba maksed ja CO2-investeeringute kajastumine CO2-tuludest erineval aastal. „Struktuurse tasakaalu arvestuse puhul on nominaalsel teisejärguline tähtsus. Eesti riik elab oma võimetele vastavalt,“ lisas Ligi. Tema sõnul ei pea riik nominaalse puudujäägi katteks laenu võtma ning 2016. aastal jõutakse ka ülejääki.

Rääkides investeeringutest, märkis Ligi, et koostöös Riigi Kinnisvara ASiga investeerib riik järgmisel aastal 768 miljonit eurot (koos kohalike omavalitsuste panusega 927 miljonit). „Sisutu rääkida, et riik võtab laenu või kasutab reserve aukude lappimiseks,“ rõhutas Ligi.

Majanduskasv ja heaolu sõltuvad Ligi hinnangul just valitsuse otsustest. Tema sõnul soovitakse maksupoliitika hoida sõbralikuna ehk siis plaanitakse tööjõumaksustamist vähendada. „Palgasaajatele jääb rohkem raha kätte, töötuse määr langeb 3% pealt 2,4%-le. Maksukoormus püsib tervikuna 32,7% peal SKPst,“ märkis Ligi. Tema sõnul kavatseb riik tuleval aastal tagada ettevõtjatele ausama konkurentsikeskkonna ning maksude maksmise teeb tema sõnul lihtsamaks loodavad IT-lahendused.

2015. aasta eelarve tulude maht on 8,4 miljardit eurot ja kulud 8,5 miljardit eurot. See on ligikaudu 0,5 miljardit eurot enam kui tänavu. Riigi kuludest rääkides ütles Ligi, et pensionid kasvavad keskmiselt 5,9%, pensioni maksuvabastuse määr tõuseb. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb, tasuta koolitoitu pakutakse ka gümnaasiumiõpilastele, ülikoolide doktorandid saavad sotsiaalsed garantiid, riigipalgaliste palgafond kasvab järgmisel aastal 3% ning 4% ehk keskmisest enam on see näiteks õpetajatel, loetles Ligi.

Hiljem riigikogu liikme Sven Sesteri küsimusele suurte toetuste kasvu kohta vastates märkis Ligi: „Kas heidate ette lastetoetuste tõusu? Jah, mina poleks sellist järsku tõusu teinud, selle tõttu kaotavad eelarves paljud read. Kui jagad kõigile võrdselt, siis jääb keegi millestki ilma rohkem. Mina oleksin eelistanud vajaduspõhist lähenemist, kuid koalitsioonis tuleb austada ka partnerite soove ja ettepanekuid. Oleme lastetoetustega Soome tasemel, Soome kärpis neid,“ lausus Ligi ja lisas, et tema sõnul tuleks valimiste lähenedes vaadata seda, et ei läheks ülepakkumiseks, et rahajagamised oleksid täpsemad. „Rohkem teenuste finantseerimist. Pere on esimene, kes laste eest vastutab, riik peab hoolitsema lapse arendamise võimaluste eest ja vähem töötama rahamasinana.“

„Riik ja omavalitsused peavad olema efektiivsemad, sektori tööjõu arv ei tohi kasvada,“ märkis Ligi. Kui riigikogu liige ja keskerakondlane Kalev Kallo tundis muret, kuidas riik saab võtta Eleringist välja dividende 20 miljonit ning öelda, et sellega ei lapita eelarve puudujääke, siis Ligi kinnitas, et dividendide võtmine riigiettevõttest ei tähenda seda, et arendustegevused kannataksid.

Keskerakondlane Tarmo Tamm uuris, miks valitsuskoalitsioon ei leidnud raha põllumeeste toetuseks. Ligi sõnul on aga põllumeeste jaoks kõige tähtsam see, et nad suudaks müüa toodet korraliku hinnaga. „Suurimat abi saab riik anda nii, et piimatoodetele saaks avada uusi turge, sel teemal on tööd tehtud ja on huvitavaid arenguid. Lisaraha probleemi ei lahenda, sektor peab kohanema turu võimalustega. Mõistan põllumeeste pingeid, peale häid aegu on aasta algusest alates nende olukord halb. Tegemist on eelarvevalikutega, mida keegi eelisteks seab. Põllumajandusminister on leppinud valitsuskoalitsiooni kokkulepetega,“ kommenteeris Ligi põllumeeste teemat.