Lääne-Viru tublima kasumikasvataja viis tippu juurdeehitus

Aqva hotelli ja spaa tegevust korraldav Aqva Hotels OÜ kasvatas mullu ärikasumit 2,7 korda ehk 805 000 euro võrra. See on rohkem, kui suutis ükski teine ettevõte Lääne-Virumaal. Ka ettevõtte käive tegi märkimisväärse, 43%-lise kasvu 5,3 miljoni euroni.

Ettevõtte tegevjuhi Roman Kusma sõnul oli kasvu peamine põhjus eelmisel aastal valminud juurdeehitus, mida hotell hädasti vajas. Sellega suurem kasv mõneks ajaks piirdub ja nüüd püütakse häid tulemusi hoida.

Mitte nüüd ära tasunud, selleks läheb ikka rohkem aega. Aga kui me maja 2008. aastal valmis saime, siis juba aasta jooksul saime aru, et see on liiga väike ja hakkasime mõtlema juurdeehitusest. 2010 alustasime projekteerimisega.

Jah. Enne uue maja avamist oli meil täituvus 80-82%. Sellest oli raske paremaks minna. See näitas, et on huvi ja soovijaid, keda me paraku ei suutnud nädalavahetuseti ära majutada. Nädala sees oli jällegi puudu konverentsiruumidest, taheti konverentse pidada, aga meil oli ainult kaks ruumi pakkuda.

Andsime maksimumi, nagu alati. Kui oma maja avasime, siis masu just hakkas, nii et me ei saanudki mõista, millised on Eesti majanduse õitseajad. 2008. aasta kevadel me ta avasime ja 2009. aasta kevad oli täielik masu. Nendes tingimustes võtsime sellise suuna, et me teenuste kvaliteedis järeleandmisi ei tee ja hoiame seda taset, mida mõtlesime ja mida tahtsime inimestele pakkuda.

Ka kenasti, kuigi sellised hüppeid, nagu oli eelmisel aastal, tavaolukorras ei ole võimalik teha midagi juurde ehitamata või uusi asju tegemata. Läheb paremini, kui eelmisel aastal, aga see on ka loomulik, sest eelmine aasta oli sellises mahus meie jaoks esimene. Seadsime ca 10%-lise kasvu selleks aastaks ja sellises graafikus me ka liigume. Hotellinduses on suhteliselt võimatu igal aastal selliseid hüppeid teha.

Ööbimise kestvust me ei ole kahjuks suutnud väga palju kasvatada, aga kui aasta on läbi, siis näeme tulemust.

Välisturistide osakaalu suhtes peab vaatama, kes on meie kliendid. Meil on põhiliselt kaks turgu: Soome ja Venemaa. Kuigi Soome majandus ei ole ka edasiminev, vaid seal on ka raske majanduslik seis, siis me oleme suutnud säilitada soomlaste arvu. Üllatusliukult on ka meie venelaste arv sel aastal kasvanud ja mitte ainult aasta alguses, vaid ka pärast seda, kui hakkas Ukrainaga seonduv ja rubla langus. Meil oli näiteks septembris päris oluliselt venelasi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Trendi on väga raske öelda. See sõltub väga palju sellest, kuidas läheb ülemaailmne poliitika. Seda on raske ennustada, mis veel Venemaa ja Euroopa Liidu vahel juhtub. Kui ta püsib kas või sellisena nagu praegu, siis ma näen, et tuleb venelasi Eestisse. 

Eesti on selles mõttes võib-olla heas seisus, et Soomes läheb üleriigiliselt mitte kõige paremini ja on näha, kuidas Soomes saab väga odavaid kauglende, kaugetesse riikidesse müüakse peamiselt viimase hetke pakkumisi. See tähendab, et inimesed ei osta enam kalleid ja pikki reise, vaid üks sobilik võimalus oleks ka lühem puhkus Eestimaal.

Sama võib olla ka Venemaal. Mitmed turismifirmad, mis Peterburis pankrotti läksid, olid ka sellised, mis tegid kaugreise, kellel olid tšarterlennukid võetud. Kui rubla odavnes, ei tähendanud see, et nad siia ei tule. Meie oma klientuuri pealt näeme, et venelasi ei ole vähenenud ja tahaks loota, et samamoodi nagu soomlane käitub ka venelane ega sõida kuhugi kaugele riiki, vaid tuleb Eestisse. Eesti on juba suutnud Soome turult haarata Vene turiste.

Kui arvestada inflatsiooni ja tööjõu kallinemist, siis selleks, et säilitada sama tulemus, peame leidma võimalusi, et olla efektiivsem. See on keeruline. Kogu aeg räägitakse kasvamisest, aga kapitalism on kord selline, et kui sa 10 aastat kasvad, siis ühel päeval tuleb ka väikene tagasisamm teha, et jälle saaks kasvama hakata. Pigem peab vaatama, kuidas säilitada tulemusi ja mitte väga suuri tagasiastumisi teha.

Sellises mahus investeeringuid ei plaani, küll aga teeme väiksemahulisi parendusi oma majas pidevalt. Näiteks kui suurenes hotell, tekkis vajadus ka administraatorite töökohtade järele. Siis olime sunnitud ehitama uue administraatorileti ehk kiirendasime check-in'i ja check-out'i võimalust. Teise olulise asjana ehitasime sajaruutmeetrise lastetoa, mis seni puudu oli.

Tegeleme konverentsipidamise võimaluste propageerimisega, sest kõik veel ei tea, et avasime oma konverentsikeskuse, kuhu on võimalik paigutada kuni 220 inimest. See võimaldab meil järgmisel aastal näiteks kasvada. Kuna konverentse peetakse nädala sees, siis loodame saada just majutusega konverentse. Lisaks Eestile tutvustame seda nii Venemaal kui ka Soomes, mõlematest riikidest on meil juba otsekliente.

Takistavat otse ei ole. Nagu ütlesin, meil on väga raske kuskile kasvada, kui ka selle aasta keskmine täituvus tuleb 70% kanti. Ma leian, et see on suhteliselt hea tulemus ja nädalalõppudega ei ole meil võimalik enam midagi juurde müüa. Nüüd ongi jäänud ainult konverentside osa. Meil on väga head tingimused, head ruumid selleks, nii et ma usun, et suudame seda tulemust järgmisel aastal parandada.

Eestis on suhteliselt hästi, aga alles hiljuti taheti hotellinduse käibemaks tõsta 20% peale ehk kaotada erisus. Minu meelest oleks see väga suur lollus olnud, sest siis tõuseksid kohe hinnad. Kui mitmeid välisriike jälgida, siis on nii hotellinduse kui ka toitlustuse käibemaks samas skaalas, näiteks Hispaanias on see kümme ehk paljudel on ka toitlustuse käibemaks madalam. Mina leian, et see soodustab toitlustuse arengut, kohvikute teket, väljas söömist. Ühte kohvikut on võrreldes tehase rajamisega lihtne teha. Need on kiired tekkima, paraku ka kiired kaduma, aga see soodustaks ettevõtlust. Mingit reformi ma ei oota, aga ootan, et ei tehtaks ka vastupidiseid reforme, ei tõstetaks näiteks makse.

Leian, et riik peaks ka soodustama tervislike eluviiside harrastamist. Näiteks spordiklubid või ujulad peaksid olema ettevõtetele maksuvabad, kui nad maksavad oma töötajate eest neid teenuseid. Paljud ettevõtted tahaksid seda teha, aga ei saa, kuna see on maksude tõttu kallis. Võib-olla inimese tervisesse maksuvaba investeerimine on see, mida võiks riik lähitulevikus ellu viia.