• Jaga lugu:

    Liviko kartelliprotsess jätkub kahe nädala pärast

    Harju maakohtus algas esmaspäeval protsess viinatootja Liviko ja jaekaubanduskettide üle, keda süüdistatakse kartellileppe sõlmimises.Foto: Andras Kralla

    Sel nädalal alanud Liviko kartelliprotsessis esitas süüdistaja oma tõendid ning kuulati üle ka süüdistaja tunnistajad. Kohtumenetlus jätkub 10. novembril Harju maakohtus, kui süüdistaja jätkab tõendite esitamist ning tõendid esitab ka Liviko AS.

    Prokuröri esitatud kirjalikes tõendites, milleks muu hulgas on kaubakettide ostujuhtide vahetatud meilivestlused, on viiteid nn odava viina hinna kokkuleppele. Muu hulgas seisab tõenditena esitatud kirjades ka märge mitte kasutada sõna "kokkulepe", sest see on seadusega vastuolus.
    Kirjadest nähtus ka, et Liviko ASi töötajad jälgisid viina hinnataseme tõstmist ning saatsid kaubakettidele märgukirju, kui hind ei vastanud kokkulepitud 63,50 kroonile.
    Tõendite järgi kirjutas 2010. aasta juulis, aasta pärast kokkuleppe sõlmimist, Liviko müügijuht Ragnar Kits Rimi ostujuhile Vaido Padumäele, et Õhtulehe ostukorvi hinnauuring näitab Laua viina hinnaks 62.90, ning Kits küsis seepeale, kas Säästumarket läheb Laua viinaga hinnasõtta.
    Kevadel sai rida kaubandusettevõtteid riigiprokuratuurilt süüdistuse 2009. aastal konkurentidega teatud viinade jaehindade tõstmise kokkuleppimises. Selle nädala alguses märkisid Eesti suuremate jaekauplejate ja teiste menetlusosaliste kaitsjad, et prokuröri esitatud süüdistus on ebamäärane ja arusaamatu.
    Liviko kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg märkis kohtusaalis, et sai süüdistusest grammatiliselt aru, ent Liviko end süüdi ei tunnista. Kergandberg lisas, et prokuröri süüdistus ei ole põhjendatud ning Liviko ei ole ühegi konkurendiga sõlminud ühtegi kokkulepet ega teinud kooskõlastatud tegevust.
    Ta lisas, et Livikole etteheidetav tegu on jaehinda puudutav keelatud suhtlus otseste konkurentide vahel, kelleks prokuratuur peab Prismat, Maximat, Rimi, Selverit ja teisi süüdistatavaid kaubanduskette. Kaitsja lükkas süüdistuse ümber, tuues välja, et Eesti suurim alkoholiettevõte AS Liviko on ennekõike alkoholitootja, kelle konkurendid on teised alkoholitootjad, mitte suured kaubandusketid.
    Kaitsja rõhutas, et alkoholitootjana ei tegutse Liviko suurte kaubanduskettidega samal kaubaturul, mistõttu on süüdistus kaubanduskettide kui oma otseste konkurentidega hinna kokku leppimises juba oma ülesehituselt arusaamatu.
    Süüdistuse järgi on kartellikokkuleppega seotud Selver, Rimi Eesti Food, Maxima Eesti, Prisma Peremarket, Liviko ning Aldar Marketi ja Super Alko omanik AS Helter-R. Süüdistuse sai ka 11 ettevõtetega seotud isikut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.