Vene komandör võttis vastutuse sõja puhkemise eest

„Mina vajutasin selles sõjas päästikule,“ ütles Strelkov intervjuus imperialistlike vaadetega ajalehele Zavtra. Ta selgitas, et kui tema üksus ei oleks piiri ületanud, oleks lõpuks kõik liiva jooksnud samamoodi nagu Harkovis või Odessas.

"Kümneid inimesi oleks tapetud, põletatud, kinni võetud ja sellega oleks asi lõppenud. Kuid sõjavankri, mis veereb tänase päevani, lükkas käima meie üksus. Me lõime kõik kaardid segamini," rääkis Strelkov.

Krimmi annekteerimisele tänavu kevadel järgnesid kokkupõrked Ukraina- ja Moksva-meelsete vahel Harkovis ja Odessas, kus hukkus maikuus tulekahjus 40 inimest. Pärast seda on mõlemas linnas rahu taastunud ja suurem osa lahingutest toimub Luhanski ja Donetski piirkonnas.

Strelkovi intervjuu avaldati eile ehk samal päeval ÜRO raportiga, kus on välja toodud vene võitlejate osalemine Ida-Ukraina konfliktis, kus on aprillist saadik hukkunud 4300 inimest.

Strelkov tähendas, et konflikti alguses ei tahtnud Ukraina separatistid ja valitsusjõud teineteisega võitlusse astuda. Endine komandör väitis, et Kiiev sai julgustust, kui nägi, et Venemaa hoidus avalikult Ida-Ukrainas sekkumisest ja vägede sissesaatmisest.

Strelkov lisas, et Venemaa toetuse puudumine oli separatistide jaoks suur pettumus, sest neil oli puudu nii sõdijatest kui relvadest, millega valitsusjõududele vastu seista.

„Esialgu ma eeldasin, et kordub Krimmi stsenaarium ja Venemaa sekkub. See oli parim stsenaarium ja elanikud tahtsid seda. Keegi ei kavatsenud sõdida Luhanski või Donetski vabariigi nimel. Algselt olid kõik Venemaaga ühinemise poolt,“ kõneles Strelkov.

Ta andis ka aimu, kui suur oli Venemaa sekkumine Ida-Ukraina konflikti. Kui suve alguses olid mässuliste vägedest 90% kohalikud elanikud, siis augustis hakkasid saabuma Vene sõdurid, kes olid väidetavalt armeest puhkusele saadetud.

Kuigi Moskva on korduvalt eitanud mässuliste toetamist relvade ja sõduritega, ütles Strelkov, et mässulistele osutatav abi on endiselt märkimisväärne. „Ma ei saa öelda, et varustame neid täielikult, kuid me aitame neid olulisel määral,“ ütles ta ja märkis, et pooltele mässulistele saadeti Venemaalt talveriideid.

Pärast mais korraldatud iseseisvusreferendumeid Donetskis ja Luhanskis pöördusid separatistide juhid Moskva poole palvega liita nende territooriumid Venemaaga. Moskva vastus oli aga ebamäärane ja kutsuti hoopis üles Kiievit ja mässulisi läbi rääkima.

Strelkovi selgitusel ei pidanud separatistid võimalikuks riikide ülesehitamist ja panid oma lootused Venemaaga ühinemisele, põhjendades seda Moskva vajadusega saada maismaaühendus Krimmiga.

„Kui ma mõistsin, et Venemaa ei võta meid endale – pidasin end osaks vastupanuliikumisest – siis meie jaoks oli see otsus šokk,“ tsiteeriti Strelkovit.

Endine komandör kolis sügise alguses Moskvasse, et oma sõnul kaitsta president Vladimir Putinit vaenlaste ja reeturite eest. Strelkov paistab olevat Vene riigimeedia soosingust välja langenud, mistõttu on ta YouTube'is ja teistes alternatiivsetes väljaannetes kutsunud üles suurendama Vene vägede kohalolu Ida-Ukraina konfliktis.