• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas olla oma töötajatega paremini kontaktis?

    Krah Pipes OÜ tegevjuht Peeter Kirtsi käib mitu korda nädalas tehases oma töötajatega kohtumas, et hoida end nende tegevusega kursis.Foto: Raigo Pajula

    Ettevõtete juhid peaksid teadma, mis nende ettevõttes toimub, et kollektiiv töötaks harmoonilised ja töötajaid ei lahkuks paremaid tingimusi otsima, leiti Palgainfo Agentuuri seminaril.

    Kuidas töötajaid motiveerida ja hoida neid värskena, küsiti seminari debatis. Kuigi enamasti on raha peamine motivaator, mis innustab inimest tööd tegema, on ka teisi olulisi aspekte, mida silmas pidada, et kaadrivoolavus oleks ettevõttes minimaalne. Seminaril tõdeti, et üks olulisemaid asju, mida firmajuht saab teha, on olla kontaktis oma töötajatega, nii et nemad tunneksid juhti ja juht neid. 
    Hea näide säärasest juhtimisviisist oli paneelis osalenud Peeter Kirtsi, kes on plasttorude tootja Krah Pipes eesotsas. Enda sõnul püüab ta vähemalt üle päeva käia kogu oma tootmine läbi. Samas tõdes ta, et seda hindavad eelkõige vene inimesed, kelle jaoks on oluline, et juht tuleb nende juurde. Eesti inimesed peavad sellist ringi käimist pigem nuhkimiseks.
    Vene inimeste hoolivust ilmestas Kirsti näitega, kus ta ei saanud töögraafiku tõttu pikka aega tsehhis käia, mille peale helistas talle töötaja Andrei ja küsis, kas kõik on ikka korras. "Üldiselt kui mind näha ei ole, arvatakse, et on mingi suuremat sorti jama," lausus Kirtsi.
    Paneeli lõpus küsiti osalejatelt nõuandeid, kuidas ennetada olukorda, kus ettevõtja ei tea, mis tema ettevõttes toimub.
    Peeter Kirtsi, Krah-Pipesi tegevjuht:
    "Juhi seisukohalt pead juhtima siiralt ja sellisena, kes sa oled. Kui oled väga autokraatne ja üritad mingisuguse pehme teooria järgi käituda, siis see asi kukub suhteliselt kolinal läbi. Võib-olla mitte kohe, aga mõne aja pärast. Siiras käitumine tõenäoliselt kogub ka su ümber need inimesed, kes säärast asja taluvad ja säärane asi meeldib. Sellisel juhul saab organisatsioon harmoonias töötada, sest on koos inimesed, kes omavad ühesugust vaadet.
    Väga oluline on ka igapäevane suhtlemine töötajatega. Meil on 43 inimest, seda veel saab teha. Suuremates ettevõtetes on see pisut raskem. Suheldes erinevate inimestega rahvusvahelistes ettevõtetes tuleb välja, et on väga edukad suurettevõtted, kus on tuhandetes töötajaid ja kus on ikkagi tegevjuhil väga selge endale tehtud plaan, et ta käib näiteks korra kuus igas tehases ja suhtleb erinevate inimestega ja see töötab. Ei ole ju väga mugav olla töötada kellegi juures, kes on kuskil kaugel mingi täpike ja sa isegi ei tea teda, ei ole mingit isiklikku suhet. Niipea kui selline asi tekib, siis see toob inimesed üksteisele lähemale."
    Klaas-Jan Reincke, Flowtime'i juht
    1. Ükskõik, mis on juhtimise eesmärgid, üritage lahti saada igasugustest kindlustunde, turvatunde ja ebaõiglusega seotud probleemidest.
    2. Tehke nii, et inimene saaks keskenduda oma põhiülesannetele ja teda ei segaks bürokraatia või muud ülesanded, mis ei puutu tema ametikoha või rolli juurde. Ärge pange ka inimest tööle keset müra või avatud kontorisse, sest need lihtsalt segavad inimesi. Keskendumine on väga oluline.
    3. Üritage teha nii, et ei tekiks olukorda, kus inimene peab tegema tööd, mida ta tegelikult pelgab või ei oska. Või ta arvab, et see on nii lihtne, et ta on parem kui see töö. Väljakutse peab olema täpselt õige.
    Karl Laas, Upsteemi asutaja ja tegevjuht
    Aidake oma juhtidel üle saada hirmust inimeste ees, käia nende juures ja küsida, kuidas läheb. Öelge kokale, et ta kolm nädalat räägiks oma klientidega kord päevas ja küsiks, kuidas toit maitseb. Kui vajate rohkem analüüsi, võrdlemist, tahate olla metoodilised, siis selleks on eraldi vahendid, mis aitavad seda infot struktureerida.
    Pille Mõtsmees, Sinekuuri juht, Tartu Ülikooli õppejõud
    Kui midagi on väärt tegemist, siis on ta väärt hästi ära tegemist. Kui te inimesi tööle võtate, siis võtke kohe sobilikud inimesed, ärge võtke parimaid, võtke sobilikud. Ja see kostüüm, millesse te nad panete, võiks olla natukene suur. Kasvuruumi peaks ka olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.