• OMX Baltic−0,31%317,15
  • OMX Riga0,55%959,86
  • OMX Tallinn−0,23%2 200,83
  • OMX Vilnius0,11%1 502,43
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,05%10 743,93
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,08
  • OMX Baltic−0,31%317,15
  • OMX Riga0,55%959,86
  • OMX Tallinn−0,23%2 200,83
  • OMX Vilnius0,11%1 502,43
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,05%10 743,93
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,08
Töötajate palgaootused kasvavad kiiremas tempos kui palgad, selgus Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitlusest.
Palgaootus on aastaga kasvanud veidi enam kui 200 eurot, tegelikkuses ei ole aga keskmine netotöötasu kasvanud.
  • Palgaootus on aastaga kasvanud veidi enam kui 200 eurot, tegelikkuses ei ole aga keskmine netotöötasu kasvanud.
  • Foto: Veiko Tõkman
Novembris küsitles Palgainfo Agentuur 310 tööandjat ning 15 980 töötajat ja tööotsijat, kelle vastustest selgus, et töötajate netopalga ootus oli aasta eelviimasel kuul keskmiselt 900-1600 eurot. Aastataguse ajaga on töötajate palgaootus kasvanud 200 euro võrra - eelmise aasta novembris jäi poolte vastajate palgaootus 700-1400 euro vahele. Reaalselt on küsitluse andmeil kasvanud keskmine netotasu 40-150 eurot.
Eelmisel nädalal toimunud semianril tutvustas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder uuringu tulemusi ja neljas paneelis lasti ettevõtjail ja ekspertidel nende üle arutleda. Toome ära viimases paneelis "Töötasustamine – kuidas kujundada palgaga rahulolu?" avaldatud mõtted.
Töötajad näevad oma palka reaalajas
Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja:
Mina ei usu, et meedia on see, kes ütleb, millised palgad on või peavad olema. Inimene oskab ise statistikaametist ja mujalt vaadata. Kes ei oska, need peavad ilmselt leppima väiksema palgaga.
Mul on tulnud 1990ndatel või 2000ndate alguses üritusel juurde mõni väikeettevõtja, võtnud rinnust kinni ja öelnud, et tal on halb päev kui Äripäevas avaldati palgainfo. Ma ei ole enam üle kümne aasta sellist tagasisidet saanud. Ju siis interneti levik on teadlikumaks teinud.
Ma arvan, et palgaootus on tõustnud, sest palgad on tõusnud. Naabril on tõusnud, mul ka natuke, võib-olla ka kolleegil. Samal ajal peavalu juhile pigem suureneb, SKP sisuliselt ei kasva, tarbijaid jääb vähemaks, töökäsi ka vähemaks…
Võib-olla praegusel juhul, kui vaadata viimase poole aasta jooksul rubla, siis see pigem aitab kaasa palgaootuse vähenemisele. Isegi kui ei ole rublas palkasaavaid sõpru, aitab see psühholoogilsielt kaasa, sest mäletame, mis tähendab kui palgad langevad.
Ma arvan, et n-ö palgapiina ja palgarõõmu põhjustavad erinevad asjad. Piina põhjustavad näiteks kehv juht, kehv palk ja kehv atmosfäär. Palgarõõm on siis kui on eneseteostus, ise arenemine jne. Ma olen nõus, et kui võtta üks palgapiina element ära, antud juhul kehv palk, siis see automaatselt ei tähenda, et ma kvalifitseerun ümber palgarõõmuga töötajaks. Teisi asju on vaja veel muuta. See on juhi igapäevane töö, et oleks hea atmosfäär, loominguline ja inspireeriv õhkkond.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele