• Jaga lugu:

    Juhid ei jõua palgaootusega kaasa sõita

    Palgaootus on aastaga kasvanud veidi enam kui 200 eurot, tegelikkuses ei ole aga keskmine netotöötasu kasvanud.Foto: Veiko Tõkman

    Töötajate palgaootused kasvavad kiiremas tempos kui palgad, selgus Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitlusest.

    Novembris küsitles Palgainfo Agentuur 310 tööandjat ning 15 980 töötajat ja tööotsijat, kelle vastustest selgus, et töötajate netopalga ootus oli aasta eelviimasel kuul keskmiselt 900-1600 eurot. Aastataguse ajaga on töötajate palgaootus kasvanud 200 euro võrra - eelmise aasta novembris jäi poolte vastajate palgaootus 700-1400 euro vahele. Reaalselt on küsitluse andmeil kasvanud keskmine netotasu 40-150 eurot.
    Eelmisel nädalal toimunud semianril tutvustas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder uuringu tulemusi ja neljas paneelis lasti ettevõtjail ja ekspertidel nende üle arutleda. Toome ära viimases paneelis "Töötasustamine – kuidas kujundada palgaga rahulolu?" avaldatud mõtted.
    Töötajad näevad oma palka reaalajas
    Erki Koldits, Kontaktikeskus OÜ juhataja:
    Meil on umbes 200+ inimest, kellest enamik tegeleb telefoniklienditeenindusega. Kui ma vaatasin, mis tüüpi töötajad nad on ja kuidas neid motiveerida, siis esimene asi, kus ma alguses kõvasti eksisin, on see, et teha palgasüsteem nii lihtsaks, et kõik sellest aru saaks. See on motivatsiooni mõttes üks olulisemaid asju. Paar nädalat sättisime palgasüsteemi, et see oleks väga lihtne ja iga inimene saaks esimesest minutist aru, kuidas ta palka saab.
    Me oleme teinud nii, et kui inimene tööd teeb, siis ta kõrval kogu aeg näeb oma palka reaalajas. Nii kui telefonimüügis müük tehtud, number muutub, istud ühe tunnikese rohkem, number muutub. Sama number on lõpuks palgalehel. Minu sektoris vähemalt on palgasüsteemi lihtsus üks olulisemaid motivaatoreid.
    Rahulolematus palgaga on sisse programmeeritud
    Anneli Aab, Innove kommunikatsiooniüksuse juht:
    On sektoreid, kus inimestel on põhipalk ja pole listasusid. Ja palju on selle üle arutatud, mis siis on hea, kas on mõtet panna lisatasusid sellises sektoris, kus ei ole vaja neid panna. Mille eest see inimene siis tööd teeb? Kui inimene töötab sellisel töökohal, kus ei ole lisatasu, on põhipalk ja ta on töötanud näiteks 5 aastat, siis on minu meelest ääretult oluline, et ta teaks, millal palk muutub ja mis tingimusel.
    Millest on palgaootus tingitud, kui majandus tõusnud ei ole? Kui mõelda sellele, et 70% Eesti inimestest saab alla keskmise palka ja kui meil on Soome-Rootsi kõrval, hinnad ühtlustuvad, siis ma arvan, et rahulolematus palgaga on sisse programmeeritud, vähemalt neil, kes saavad alla keskmise. Mingid organisatsioonid ütlevad ju ka, et kui sa inimese palka tõstad, siis ta on motiveeritud 3 kuud ja seejärel hakkab ootama, millal siis järgmine palgatõus tuleb.
    Meedia ei dikteeri palgaootusi
    Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja:
    Mina ei usu, et meedia on see, kes ütleb, millised palgad on või peavad olema. Inimene oskab ise statistikaametist ja mujalt vaadata. Kes ei oska, need peavad ilmselt leppima väiksema palgaga.
    Mul on tulnud 1990ndatel või 2000ndate alguses üritusel juurde mõni väikeettevõtja, võtnud rinnust kinni ja öelnud, et tal on halb päev kui Äripäevas avaldati palgainfo. Ma ei ole enam üle kümne aasta sellist tagasisidet saanud. Ju siis interneti levik on teadlikumaks teinud.
    Ma arvan, et palgaootus on tõustnud, sest palgad on tõusnud. Naabril on tõusnud, mul ka natuke, võib-olla ka kolleegil. Samal ajal peavalu juhile pigem suureneb, SKP sisuliselt ei kasva, tarbijaid jääb vähemaks, töökäsi ka vähemaks…
    Võib-olla praegusel juhul, kui vaadata viimase poole aasta jooksul rubla, siis see pigem aitab kaasa palgaootuse vähenemisele. Isegi kui ei ole rublas palkasaavaid sõpru, aitab see psühholoogilsielt kaasa, sest mäletame, mis tähendab kui palgad langevad.
    Ma arvan, et n-ö palgapiina ja palgarõõmu põhjustavad erinevad asjad. Piina põhjustavad näiteks kehv juht, kehv palk ja kehv atmosfäär. Palgarõõm on siis kui on eneseteostus, ise arenemine jne. Ma olen nõus, et kui võtta üks palgapiina element ära, antud juhul kehv palk, siis see automaatselt ei tähenda, et ma kvalifitseerun ümber palgarõõmuga töötajaks. Teisi asju on vaja veel muuta. See on juhi igapäevane töö, et oleks hea atmosfäär, loominguline ja inspireeriv õhkkond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.