Nõudlus tööjõu järele kahaneb tasapisi

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 23. detsember 2014 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nõudlus tööjõu järele kahaneb tasapisi
Oskustööliste järele on endiselt nõudlus.Foto: Andras Kralla, Äripäev
Tööandjaid tunnetavad üha vähem tööjõupuudust ja vähehaaval kahaneb ka vajadus leida juurde uusi inimesi, kuid töötajate leidmine on endiselt keeruline, selgub Palgainfo Agentuuri uuringust.
„Ega meil ei ole väga hästi. Professionaalseid töötajaid on alati puudu,“ ütles Nordic Houses KT OÜ juhatuse liige Jaanus-Peeter Palm. Tema sõnul piirab tööjõu leidmist osaliselt asjaolu, et puitmaju tootva ettevõtte tehased asuvad Kuusalus.
Veidi optimistlikum on FLIR Systems Estonia OÜ, tehase direktor Tiit Tallo, kelle sõnul ei ole probleem leida koostööoperaatoreid, aga järjest rohkem tuleb vaeva näha just inseneride otsimisega.
Palgainfo Agentuur küsitles novembris tööturu- ja palgauuringu tarbeks 310 tööandjat ning 15 980 töötajat ja tööotsijat. Uuringu tulemusi tutvustas eelmisel nädalal seminaril „Palgateater: Kuidas hoida töötajate motivatsiooni ja lojaalsust muutuval tööturul?“ Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder ning kommenteerisid praktikud ja eksperdid.
Tänavu aprillis tõdes 42% Palgainfo Agentuuri küsitletud tööandjaist, et ei tunneta tööjõupuudust. Aasta varem oli neid 10% võrra vähem. Tööjõuvajadus kahaneb üksikute protsendipunktide haaval – veel kaks aastat tagasi vajas 40% küsitletuist uusi töölisi, mullu oli neid 39% ja tänavu kevadel 36%.
Päris rahuldav olukord veel ei ole. Kui agentuur palus hinnangut tööturu olukorra muutusele viimase aasta jooksul, selgus, et veidi enam kui poolte vastajate hinnangul on olukord muutunud keerulisemaks. Paljudel on ka raskem palgata töötajaid sama palgatasemega, mis olemasolevatel töötajatel.
Ideaalset inimest ei leia
Palm ei osanud kommenteerida, kuidas on aastaga värbamise keerukus muutunud, kuid tõdes, et pigem on olukord olnud viimastel aastatel ühtmoodi keeruline. Tallo tajus erinevust pigem sel aastal, kui infrapunakaamerate valmistamisega tegelev ettevõte otsis suvel töötajat, aga pidi värbamisest loobuma, sest ei leitud sobivat kandidaati. Praegu on uus palkamisvoor käimas ja tema sõnul tundub, et on parem seis.
„Meil on mingisugune visioon ja ideaalpilt, millised on eelnevad kogemused jne. Päris täpselt sellist ei leia loomulikult ega ootagi, et ideaalne inimene oleks. Eks ta on kogu aeg olnud, et kui endal on nõue tehnilisele taustale kõrge ega siis ei ole kerge olnud kunagi leida,“ ütles ta. Tallo hinnangul õnnestus uus voor paremini tänu sellele, et FLIR Systems Estonial valmis kevadel uus hoone, millest räägiti ka televisioonis ja mis aitas kandidaatidel nende kuulutust lihtsamini leida.
Olukorra leevendamiseks on suur osa tööandjaid võtnud tööle inimesi, kel puudub vajalik ettevalmistus, ja nad ise välja koolitanud. Iga teine vastanu on tõstnud uute töötajate leidmiseks põhipalga taset. Peale selle on töö olemasolevate töötajate vahel ümber korraldatud. Panustatakse ka rohkem värbamistegevusse ja organisatsiooni maine kujundamisse.
Abi renditööjõust
Nordic Houses KT hiljutine meede töökäte puuduse lahendamiseks oli renditööjõu kasutamine. „Puitmajatootmine on veidi tsükliline ja on perioode, kus on tellimusi rohkem ja on perioode, kus tellimusi on vähem. Seetõttu on tellimistsüklit ja värbamistsüklit raske ühildada,“ selgitas Palm. Seetõttu on hea võimalus pöörduda renditööjõu poole, kui tellimusi on tavapärasest rohkem.
Insenertehnoloogiliste töökohtade puhul on puitmajatootjal alati võimalik teha koostööd koolidega ja praktikantide abil tagada endale kasvulava. Teoorias oleks võimalik ka mingite töölõikude automatiseerimine, kuid see eeldab Palmi sõnul üsna suuri investeeringuid ja teatavad ärimudel muutust.
Tööandjate roll väljaõpetamises kasvabPalgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder
Vajaliku ettevalmistuseta inimeste palkamine ei ole kindlasti odav lahendus, kuna ühelt poolt tähendab see heade spetsialistide väljaõpetamisele kuluvat tööaega, teisalt ka töövahendeid, võimalikku praaki ja muid ebamugavusi. Teiseks ei ole tööandjal garantiisid, et töötaja endale kulutatud ressursid tasa teenib ja teise tööandja juurde ei lähe.
Prognoosida võib, et tööandjate roll töötajate väljaõpetamises kasvab, kuna tehnoloogiad muutuvad kiiresti ja koolid ei jõua oma baase nii kiiresti uuendada. Mida spetsiifilisem ja väiksema töötajaskonnaga on valdkond, seda ebatõenäolisem on, et koolid vajalikke spetsialiste piisavas koguses ja õigeks ajaks ette valmistavad.
Tootmistööliste kohtadele värvatakse sageli ka sellist tööjõudu, kellel pole vajalikke oskusi ja kelle koolitab ettevõte ise välja. „Sellid, meistrid, õpipoisid on ikka tootmises ja peaks kogu aeg olema,“ märkis Palm.
Tallo sõnul ei ole FLIR Systems Estonial aega ja ressurssi ettevalmistuseta töölisi koolitada. „Seda saavad lubada endale suuremad ettevõtted, kes pidevalt endale tööjõudu koolitavad. Kuna meil on kolm inseneri ja kaks tehnikut, siis me ei saa panna uut inimest koolitama,“ rääkis Tallo.
Palka ei ole kumbki ettevõte pidanud töötajate leidmise nimel tõstma. Tallo teatel ei ole nad head kandidaati ära põlanud sellepärast, et ei saa piisavalt palka pakkuda. Küll aga jääb jutt katki, kui palgasoov jääb firma sisemisest palkade loogikast välja. Palm selgitas, et kõrgema palga pakkumine tähendaks kuskilt üleostmist ja palgaralliga ei ole ettevõte tahtnud põhimõtteliselt kaasa minna.
Enimlevinud meetmed töötajate leidmise võimaluste parandamiseks:
1. võtnud tööle vajaliku ettevalmistuseta inimesi ja nad ise välja koolitanud
2. tõstnud põhipalga taset uute töötajate leidmiseks
3. pakkunud täiendavaid motivatsioonipakette leevendamaks töö asukohaga seotud ebamugavusi
4. muutnud lisatasude skeeme vajalike töötajate leidmiseks
5.-6. korraldanud ümber töögraafikuid vahetustega töö ebamugavuste leevendamiseks
5.-6. tõstnud olemasolevate töötajate palgatasemed uute töötajatega samale tasemele
Tööjõupuuduse leevendamiseks kasutatud võtted:
1. Oleme tööd olemasolevate töötajate vahel ümberkorraldanud
2. Panustame rohkem värbamistegevusse ja organisatsiooni maine kujundamisele
3. Tegeleme aktiivselt järelkasvuga - õpetame ise inimesi välja ja tutvustame noortele organisatsiooni tegevust
4.-5. Investeerime tehnoloogiasse, et vähendada tööjõuvajadust ja tõsta efektiivsust
4.-5. Tõstame palkasid vastavatel ametialadel
Allikas: Palgainfo Agentuur
Hetkel kuum