Kaisa Gabral • 20 jaanuar 2015

Agu Remmelg jäätmeturust: vihma käest räästa alla

Ragn-Sellsi juhatuse liige Agu Remmelg.  Foto: Eiko Kink

Riigikohtu otsusega jõustus tänavu jaanuaris jäätmeseaduse muudatus, mis keelas kohalikel omavalitsustel panna oma mittetulundusühinguid teenust vahendama ning lubas igaühel ise valida prügivedaja. Otsus vallandas aga nn tulevikutehingute laine.

„Omavalitsuste kohustus on korraldada jäätmekäitlust ehk seada jäätmekäitlusettevõtetele tingimused ja väljastada tingimuste täitjatele tegevusload, mitte aga luua kunstlikke ettevõtteid, mis kahjustavad konkurentsi, munitsipaliseerivad teenuste osutamist ning tõstavad elanikele teenuste hinda,“ lausus jäätmekäitlejate liidu juhatuse aseesimees ja Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg täna jäätmeturu pressikonverentsil. Remmelgase sõnul kergitas selline praktika olmejäätmete veo hinda lõpptarbija jaoks 100%, mis oli tema sõnul kontrollimatu hinnatõus.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhi Margit Rüütelmanni sõnul jõustus 7. jaanuaril riigikohtu otsus, millega keelati kohalikel omavalitsustel (KOV) ja nende loodud vahendusettevõtetel kontrollimatult küsida vahendustasu. „Osad omavalitsused ja omavalitsuste volitatud MTÜd tegid aga samal päeval, kui riigikohus otsuse tegi, hankeid 10 aasta peale,“ rääkis Rüütelmann uuest lisandunud murest. Asja muudab murelikuks just see, et jäätmeturg muutub ja areneb kiiresti ning täna koostatud dokumendid ei ole kindlasti 5–6 aasta pärast enam pädevad. Ometi kuulutasid omavalitsused hanked kiiruga välja. Rüütelmann näitas slaididel näiteks Tallinna linna ja Harjumaa Ühisteenuste hangetele, kes kuulutasid need lausa 6. jaanuaril välja.

Ka Agu Remmelga sõnul muudavad nn tulevikutehingud jäätmeturu seisu üpris muret tekitavaks.

Kui aastani 2005 oli vabaturg ja konkurentsis 18 ettevõtet, siis alates 2005. aastast rakendus korraldatud jäätmevedu ning KOVidele pandi kohustus seda korraldada. „Omavalitsused seisid sellele toona vastu. Minu käest küsiti isegi, et kas see on jäätmekäitlejate lobi? Pidin eitavalt vastama sellele,“ rääkis Remmelg pressikonverentsil naerdes.

Tänaseks on Remmelga sõnul 18 ettevõttest turul alles vaid kolm. „Konkurents on olmejäätme hinnale madal. Jäätmete liigiti kogunemine on pärsitud, selle peamiseks põhjuseks on hind. Samuti puudub inimestel motivatsioon prügi sorteerida,“ rääkis Remmelg.

Ka on jäätmeturul kasvanud juriidilised vaidlused ja Remmelga sõnul eksisteerivad isegi eraldi bürood, kes tegelevadki jäätmeturu vaidlustega. Rahanumbrid, mis seal liiguvad, on Remmelga sõnul suured. „Suured advokaadibürood spetsialiseeruvadki jäätmeturu kitsaskohtadele, seal on väga suur rahaline käive,“ märkis ta.

Tänase jäätmeturu kitsaskohad on Remmelga sõnul konkurentsi vähenemine, mis soodustab kokkuleppeid. Konkurentsi vähenemine rõhub omakorda olmejäätme hinnale ning olmejäätmete kogumine on pärsitud. Inimestel puudub motivatsioon viia prügi kaugele konteinerisse. Murekohaks on Remmelga sõnul omavalitsustes monopoli tekkimine jäätmeteenuste osutaja ja vahendajana. „Mõnes kohas on jäätmevedu tänaseni korraldamata, linnades näiteks. Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Tallinnas pole vedu korraldatud,“ märkis Remmelg.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on jäätmeturul hetkel väga palju vaidluseid. „Hetkel on aga kõige tähtsam ülesanne tõsta inimeste teadlikkust ja huvi selle vastu, kuidas jäätmeid õigesti koguda. Liigiti kogutud jäätmete äraandmine peaks olema inimestele soodsam kui segaolmejäätmete äraandmine ning jäätmeveoturul peab valitsema tihe konkurents,“ märkis Vakra pressikonverentsil.

Hetkel kuum