Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iga kümnes piimatootja lõpetab tegevuse

    Piimatootjad on raskustes.Foto: Andres Haabu, Äripäev

    Eesti piimatootjate olukord on muutunud sedavõrd keeruliseks, et iga kümnes võib lõpetada poole aasta jooksul tegevuse.

    „Mina prognoosin, et kui midagi kardinaalselt ei muutu, on meil enne jaanipäeva toimunud omanikevahetusi, pankrotte, lõpetamisi ja 10% sellest turust kaob. Inimesed on väsinud, see on raske töö, seda ei hinnata,“ ütles Kohala suurfarmi ja Rakvere piimaühistu juht Mika Vehmanen. Sama meelt olid ka TÜ EPIKO juhatuse liige Üllas Hunt ja Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg.
    Riisenberg viitas, et piimatootmine on samasugune äri nagu iga teine ja sellel on mõtet siis, kui suudetakse toodetud kaupa müüa kõrgema hinnaga kui on kulu tootmisele. Kui turul langeb hind alla tootmiskulude, siis on küsimus selles, kaua on tootja sunnitud piima alla omahinna müüma.
    „Siin on erinevatel ettevõtmistel erinevad võimed. Kellel on vana rasvakiht paksem, need ei hakka kohe rääkima, et lõpetame ära, paneme uksed kinni. Need, kellel see rasvakiht on õhem või kes on natuke nõrgemanärvilised, need räägivad seda juttu kohe,“ tõdes Kehtna Mõisa juht.
    Kõik piimatootjad müüvad kahjumiga
    Riisenberg hindas, et praegu on Eestis piima omahind tõenäoliselt kuskil 250-300 eurot tonn. Turul aga küsitakse alla 250 euro. „Ma julgen küll väita, et täna ei ole ühtegi tootjat, kes suudab piima müüa kasumlikult või sama hinnaga, mis on ta enda kulud. Kõik piimatootjad Eestis on sunnitud piima müüma kahjumiga,“ sõnas ta.
    Hunt meenutas majanduslanguse aega, mil läks minema umbes 10 000 looma ja ennustas, et sama võib juhtuda ka nüüd. „Mida me tahame? Kas me tahame, et on kolm suurt pangafondi, kes omavad kõiki lautasid, kas see ongi meie mudel? Praegu näib nii minevat,“ ütles ta.
    Hundi sõnul räägitakse eriti poliitilisel maastikul, et põllumehed ei ole oluline kaalukategooria, sest põllumajandus moodustab SKPst 1-2%. Samas ei räägita selles, kui palju inimesi on kaudselt selle valdkonnaga seotud. Riisenbergi hinnangul on vaja lisaks ühele piima tootvale põllumehele veel 5-7 inimest, kes aitavad jõuda piimal klientideni. „Kui nüüd 100 põllumeest kaob ära, võib oletada, et mingil määral kahandab see ka nende inimeste hulka, kes on nendega seotud,“ leidis ta.
    Eesti erineb naaberriikidest
    Piimatootjate sõnul on naaberriikide konkurendid saanud Venemaale sisseveokeelust põhjustatud raskustest üle riigi toel. „Soome tegi siseriiklikud toetused ära, Läti tegi omad asjad ära, Leedu tegi omad asjad ära, Eesti – puhas null! Siiamaani,“ kirjeldas Vehmanen.
    Ta märkis, et kõik riigid küsisid Euroopa Liidult tuge, kuid andsid ka oma panuse, välja arvatud Eesti. Tema hinnangul on olukord sarnane pangalaenu küsimisega, kus enne laenu andmist ootab pank omafinantseeringut. „Selge see, et ei saa öelda, et andke ja aidake, ise peab ka pingutama,“ ei andnud Vehmanen armu.
    Põllumeeste murele tuge saada on riigiisad vastanud, et raha nende aitamiseks ei ole. Hundi sõnul on see poliitiline otsus ja ta keeldub uskumast, et raha ei ole. „See ei ole nii suur raha riigi mastaabis ja veel sellises olukorras, kus tuleks anda aega meestele atra seada. Läti leidis need rahad, Leedu leidis need rahad!“ on Hunt olukorrast häiritud.
    Vehmanen tõi seepeale näiteks just Läti ja Leedu, kus otsustati kergendada põllumajandusettevõtteilt nõutavaid makse. „See on väga lihtne – kui raha ei ole, ajata milleski. Aega on vaja! Uued turud leiduvad kuskil, aga see ei toimu üleöö,“ ütles ta.
    Samas kiitis Hunt väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu algatust leida siinsetele tootjatele uusi ekspordiriike eeskätt Aasias. Kuid piimatootja tõdes, et see võtab aega ja kõik müüjad ei jõua seda aega ära oodata. „See on suur töö, hea et see käima läks, aga vaja on aktiivseid samme, mis kohe mõjuksid,“ märkis Hunt. Riisenberg lisas, et jaanipäevaks ei leevenda Aasiasse eksportimise võimalus kindlasti olukorda, kaugemas perspektiivis aga kindlasti.
    Aidata saavad ainult poliitilised otsused
    Siinseid tootjaid aitaks näiteks see, kui saaks ajatada piimakvoodi trahvi, mis Riisenbergi sõnul on ilmselt vältimatu. „See on väga valus asi, mis tuleb kohe 1. juuli kuni 1. oktoober ära maksta neil, kes kvoodi lõhki ajavad,“ selgitas ta.
    Samuti võiks tema hinnangul üle vaadata konkurentsiseaduse, mis piirab praegu Eestis suurte põllumajandusühistute loomist, nagu on Soomes. „Soomes tegutseb kooperatsioon juba sajandeid. Eestis on ühistulist piimatöötlemist ja müüki kogu turumahust 20% ringis, mis ei mõjuta nii palju turgu. Soomes on 90%,“ kirjeldas Riisenberg. Ta viitas, et suurühistu aitaks ka piimahinda hoida kõrgemal, kui see praegu on. Samas tõdes ta, et see lahendus võtaks liiga palju aega.
    „Soomes on see aega võtnud sajandeid. Sajandit meil ei anta oodata, aga me peame eesmärgipärasemalt tegutsema sinnapoole. Siis on oodata võib-olla natukene helgemaid päevi meie toorainetootjatele,“ ütles Riisenberg.
    Hunt lisas, et kui ta on küsinud, miks ei lubata Eestis teha sellist turujõudu, nagu Soomes, öeldakse, et Euroopas on see keelatud. „Ehk teatud riikides on lubatud, aga meil ei lubata. Toetustega genereeritakse konkurentsi ebavõrdsus ja teiselt poolt konkurentsiamet keelab meil tekitada sellist protsessi, mis natukene võrdustaks olukorda,“ märkis ta. Hunt tõdes, et kui selline luba antaks, ei tähenda see, et kohe peaks tekkima suur ühistu, kuid tema hinnangul on see poliitilise tahte avaldus, mis looks õigusliku ruumi, et üldse saaks midagi tekkida.
    Põllumehed IT-sse ei lähe
    Kõik eelkõnelejad on seda meelt, et piimatootjaid ootab sel aastal ees palju muutusi. Ühe küsimusena kerkib see, et mida hakkavad tegema need põllumehed, kes on sunnitud oma praeguse tegevuse lõpetama.
    Hundi hinnangul tuleb kindlasti ka palju ümberorienteerumist, kus piimatootjad hakkavad tegelema mõne muu põllumajandusharuga. Muid lahendusi ei ole, sest need kes on juba 50-60aastased või vanemad, IT-sektorisse ei lähe ega transiidiga tegelema ei hakka, märkis Hunt. „Fakt on see, et sellised kriisid annavad tõuke sektorist väljatulekuks. Praegu on see sektor ikkagi väga dünaamilises arengus,“ lausus ta.
    Samas leidis Vehmanen, et kui Euroopas vaadata, kus on soodustavad looduslikud olud piimatootmise laienemiseks, siis Eesti on täpselt selles kohas. Selleks, et see segmenti siit ei kaoks, tuleb kohe vajalikke samme astuda, et olukord hullemaks ei läheks.
    „Üks lehm võib hektari pealt toota aastas 10 tonni müügipiima. Ühegi teise kultuuriga sama rahalist tulu hektari pealt lihtsalt ei teeni,“ viitas Riisenberg sellele, et teraviljaga ei saa kunagi sellist saagikust. „Piim on selles mõttes küll Eesti Nokia, et meie kliimatingimustes ta väärindab hästi maad,“ lisas ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Leida Kikka vähem tuntud jalatsiäri hüppas Samelinist mööda
Hokitiim kinkis lätlastele erakorralise riigipüha
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Raadiosaated
Äripäev eetris: silmakirjalikkus Linnamäe vähitiikidega on silmipimestav
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Ökonomist: ehitusturg ootab riigi taristuprojekte
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Ukraina pani musta nimekirja ettevõtte, mille tooted levivad ka Eesti poelettidel
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Naabriks ärimagnaadi loata karjäär: Margus Linnamäe firma kukkus vähikasvatuse nime all kruusa kaevandama
Tallinn kaevab, nagu homset poleks
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Saksamaa viib Venemaalt ära üle 100 töötaja
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tuntud lavastaja oma suurimast kriisist: mul oli sääste vaid kuu jagu
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Ehitusmaht kukkus enam kui kümnendiku
Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil, teatas statistikaamet.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.