Jaga lugu:

Metsaühistu aitab puitu müüa

Mets.  Foto: Andras Kralla

Metsaühistud on väga erinevad: üks võib pakkuda abi vaid toetuste taotlemisel, teine aitab raiet korraldada ning taimi tellida ja puitu müüa.

Aasta algusest saavad erametsaomanikud inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust taotleda vaid siis, kui on metsaühistu liikmed, kirjutab 28. jaanuari uukiri Metsandus.

Ehkki see nõue muid toetusi ei puuduta, tasub seni omapäi tegutsenud või metsatöid edasi lükanud omanikul ühistu liikmeks astuda: seal liigub värskeim info, saab head nõu ja ka töid on märksa lihtsam korraldada. Tegutsevatest metsaühistutest saab ülevaate Erametsakeskuse erametsaportaalist www.eramets.ee, kus need on üleval piirkondade kaupa. Metsaomanik võib valida ühistu kas kinnistu asukoha või oma elukoha järgi, kuuluda võib ka mitmesse ühistusse.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Kadri-Aija Viik soovitab enne valiku tegemist läbi mõelda, millised ootused omanikul ühistule on ja milliseid teenuseid võiks ta edaspidi vajada: “Üsna ebatõenäoline, et metsaomanikul on ühistut vaja vaid selleks, et toetusrahasid küsida. Kui omanik otsib vastuseid küsimustele, et mida peaksin oma metsas tegema, mis seisus on puiduturg, kust saada taimi…, siis tegutsevas ühistus on see info olemas.”

Ühistusse kuuluv metsaomanik saab metsa majandamiseks vajalikku infot, olgu selleks siis teave puiduturu olukorra, parasjagu käivituvate toetusvoorude või metsateenuseid pakkuvate ettevõtjate kohta;

Soodustingimustel nõuannet – metsaühistu liikmed saavad kuni 15 tundi nõustamist kalendriaastas tasuta (tõsi, tasuta saab juhul, kui nõustamise maksumus on kuni 26 eurot tund ning lisaks tuleb arvestada, et metsas käimisega seotud transpordikulud tuleb endal tasuda); 

Osaleda ühistu korraldatavatel õppepäevadel;

Abi metsa majandamisel – enamik ühistuid organiseerib nii metsahooldustöid kui ka abistab puidu turustamisel;

Metsataimi – ühistud hangivad taimi ühiselt nii kodumaistest puukoolidest kui ka sealsete varude ebapiisavuse korral väljastpoolt Eestit;

Samuti aitavad ühistud toetuste taotlemisega seotud dokumendid korda ajada ning leida metsamajandamiskava tegija.

Allikas: Erametsakeskus

Järgmise sammuna soovitab Viik mõne metsaühistuga ühendust võtta ja täpsemalt uurida, milliseid teenuseid pakutakse. Metsaühistud on väga erinevad: mõni võib pakkuda abi vaid toetuste taotlemisel, mõnel on lisaks nõuande teenus, mõni pakub kõiki teenuseid: alates kava tellimisest ja toetuste taotlemisest raie korraldamiseni ning taimede tellimisest ja istutusteenusest puidu müügini. “Mida laiem teenuste pakett, seda usaldusväärsema metsaühistuga on tegemist. See tähendab, et MTÜ-l on töötajad, partnerid, juht ja töö on koordineeritud,” märkis Viik.

Keegi välja ei jää

“Metsaühistud on avatud liikmeskonnaga ühingud. Kui metsaomanik vastab ühistu põhikirja tingimustele, siis kirjaliku avalduse esitamisega saabki ühistu liikmeks. Vastuvõtmise otsustab reeglina juhatus,” selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun ja lisas, et täpsemate tingimuste teada saamiseks tasuks metsa asukohajärgsete ühistutega ühendust võtta. “Nii riik kui ka metsaühistud on huvitatud ühistute liikmeskonna kasvust, mistõttu ohtu, et metsaomanik ühistu ukse taha jääb, küll olla ei tohiks,” nentis ta.

Hüvesid, mida liikmeks olemine metsaomanikule annab, on päris palju. Suurimaks väärtuseks eelkõige ajakohane informatsioon, mis aluseks otsustele ning vajalik tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. “Ühistuliikmel on alati olemas koht, kust küsida nõu inimestelt, kes teemadega igapäevaselt tegelevad, olgu siis taimede, metsatööde hindade, puidu­turu, toetustaotluste esitamise tähtaegade, toetussummade suuruste, maksude deklareerimise ja palju muu kohta.

Algul, metsamajanduse kava tellimisel, võib omanik vajada abi kavast arusaamisel: seal on hulgaliselt numbreid ja täheühendeid, mille tähendusi on vaja mõista, et teha valikuid,” tõi Viik näite. Ka siis, kui metsaomanik saab kõikide töödega oma metsas hakkama, võib ta jääda hätta puitu müües – siingi on ühistegevusest abi.

Viik lisas veel, et metsaühistud eelistavad omanikke teenindades oma liikmeid. Näiteks kevadel on kuumaks teemaks istutustaimed, mida kõigile ei pruugi jätkuda. “Kõigepealt saavad soovitud taimed soetada oma liikmed ja alles seejärel ühistusse mittekuuluvad metsaomanikud.”

Abiks puidumüügil

Ühistulise tegevusega otsustas mõne kuu eest liituda Valgamaa metsaomanik Toomas Tekkel, kelle igapäevatööks on eraomanikele metsamajanduskavade koostamine Metsabüroo OÜs. Ehkki Tekkel on valdkonnaga tavaomanikust enam kursis, metsaomanikuna kogenud ja ise ka raiet teinud, näeb ta metsaühistusse kuulumises mitmeid boonuseid.

Milliseid toetusi ja millises mahus tänavu metsaomanikele makstakse? Vastab Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Eesti riigi makstavate toetuste jaoks on 14. jaanuari seisuga kinnitatud metsamajandamiskavade toetuse voor tähtajaga 20.02.2015 (eelarve 350 000 eurot), metsauuendamise toetuse voor tähtajaga 15.07.2015 (eelarve 600 000 eurot), pärandkultuuri toetus tähtajaga 30.06.2015 (eelarve 20 000 eurot).

Aasta teises pooles loodame vastu võtta ka avaldusi metsakraavide uuendamiseks, samuti korraldada metsauuendamise ja metsamajandamiskavade toetuse teise vooru. Euroopa Liidu toetuste osas loodame maikuus vastu võtta avaldusi kompensatsiooni maksmiseks neile metsaomanikele, kelle mets asub NATURA piirangutega alal ning juunis käivitub loodetavasti nn metsameede – peamiselt hooldusraiete, aga ka muude metsakasvatuslike investeeringute toetus.

Alates 2015. aastast saab metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust taotleda vaid metsaühistu kaudu. Teisi siseriiklikke toetusi, nagu näiteks metsa uuendamise, pärandkultuuri säilitamise või metsamaaparandustööde tegemise toetus, saab 2015. aastal taotleda ka era­metsaomanik ise. Metsauuendamise toetuse kohta on oodata muudatusi 2017. aastal. Tänavu kehtima hakanud muudatus ei puuduta ka Euroopa Liidu toetusi. Suuna, et siseriiklikest toetustest saavad osa ainult metsaühistute liikmed, annab riigikogus 2011. aastal kinnitatud metsanduse arengukava.

“Ise tehes võid küll metsa pealt rohkem teenida, aga müügiga on kindlasti raskem. Ühistutel on kokkulepped puidu kokkuostjatega. Müüsin ühistu kaudu puitu ka siis, kui polnud veel liige – muidu oleks puit müümata jäänud. Kui on plaan metsa istutada, siis saab ühistu kaudu istikuid, need tuleb ette ära tellida, muidu võid ilma jääda,” rääkis ta ja lisas, et kuigi plaanib uuele metsamajanduskavale ka toetust küsida, ei olnud see ühistu liikmeks astumise ajendiks.

“Otsustasin ikka seepärast, et tulevikus mõned toimingud lihtsamad oleksid ja selleks, et vajalikku infot saada. Ühistu liikmeks olemine ei nõua ju metsaomanikult eriti midagi, liikmemaks on sümboolne,” märkis ta. Tekkel metsaühistutele põhjalikku taustauuringut ei teinud ja lähtus valikul tuttava soovitusest.

Erilisi kohustusi liikmeks olemine omanikule kaasa ei too. “Nagu igas MTÜs, nii ka metsaühistute puhul tuleb tasuda liikmemaks juhul, kui see on kehtestatud. Lisaks on kohustus esitada õigeid andmeid ja käia kohal (või volitada kedagi osalema) üldkoosolekul,” loetles Viik. Liikmemaksud pole reeglina suured, kuni 1 euro hektari eest või kuni 15 eurot omaniku kohta aastas. Mõnes ühistus võib olla kehtestatud sisseastumismaks, mõnes maksavad juriidilised isikud rohkem kui füüsilised isikud. “Aastased liikmemaksud jäävad laias laastus 3 ja 20 euro vahemikku. Meil näiteks on kuni 10 hektari metsamaa omanikule aastamaks 3 eurot. Mõnedes MTÜdes pole liikmetasu kehtestatudki,” märkis Viik.

Osa ühistute põhikirjas on määratud, et liige ei tohi oma tegevusega ühistu mainet kahjustada. “Oluline on, et ühistu liikmeks astudes saab isik ka ise kohustuste sisu mõjutada – üldkoosolekul on hääleõigus igal liikmel, samuti võib iga liige kandideerida juhtorganite valimisel. Üldiselt on aga kõige tähtsam olla metsale hea peremees ja võimalusel ka aktiivselt ühistu tegevusest osa võtta,” rõhutas ta.

Metsaühistute liikmeskond on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on liikmete arv peaaegu neljakordistunud. Kokku kuulub metsaühistutesse ligi 8000 metsaomanikku. “Kuna paljude (väike)metsaomanike jaoks on metsandusteema küllaltki kauge, siis on oluline, et võimalikult suur hulk metsaomanikke saaks asjatundlikku ning metsaomaniku huvidest lähtuvat metsanduslikku informatsiooni.

Ja ega ainult info pakkumisest ei piisa – ühistu saab aidata ka metsa korda teha, viia kokku turul olevate ettevõtjate pakkumise ja metsaomanike vajaduse, olles samas ise garantiiks, et töid korralikult tehakse,” rääkis Aun. Mida rohkem on metsaomanikke, kes ühistute teenuseid kasutavad, seda soodsamaks lähevad teenused metsaomanikele. “Väikesi puidukoguseid ühte turustuskanalisse pannes saab ka väikemetsaomanik oma puidu eest konkurentsivõimelise hinna või näiteks metsatöid ühiselt tellides on ka selle teenuse pakkujatel põhjust enda hinnapoliitika läbivaatamiseks. Ühistööst tekkiv mastaabiefekt teeb ka väikese suureks!” usub ta.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud on Eesti üks suuremaid ühistuid, kus liikmeid üle 400. Viiki sõnul on määruse muudatus liikmeid juurde toonud, keskmiselt kümme liiget kuus. Metsaühistutega liituvad nüüd ka need metsaomanikud, kes seni on kahelnud. “Kavatoetust saab küsida kahe aasta jooksul, seega saab praegu liikmeks astuja taotleda toetust ka eelmisel aastal tehtud kava eest. 20. veebruaril on kavatoetuste taotluste tähtaeg,” rääkis Viik.

Liikmeks astumist ja toetuse saamise soovist teada andmist ei tasu siiski viimasele minutile jätta. “Peab arvestama, et metsaühistu spetsialistil peab olema piisav ajavaru, et metsaomanikuga tema soovid läbi arutada ning nõuetele vastav toetustaotlus vormistada,” märkis Aun.

Lugu ilmub 28. jaanuari kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, millised on trendid metsaturul ja kuidas tormimurdu koristada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas