Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 3. märts 2015 kell 21:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Renditulust 60% maksuvabaks
Majandusminister Urve Palo.Foto: Andres HaabuPoliitikud pooldavad üürituru luubi alla võtmist. Musta üüriturgu aitaks korrastada üksikisikutele osalise tulumaksuvabastuse kehtestamine, ütles majandusminister Urve Palo.
Üüritulu tulumaksu laekumine
Hinnanguliselt jääb mustalt üüriturult riigil aastas saamata 8-27 miljonit eurot.
Eestis on umbes 38-42 000 üüripinda. Asjatundjad arvavad, et tulumaksu ei maksa suurem osa üürileandjatest.
Ülemöödunud aastal deklareeris üüritulu 25 796 isikut.
Kokku kogunes deklareeritud tulu 42,8 miljonit eurot.
Veebruaris kutsus maksuamet kokku ümarlaua, et leida võimalikke lahendusi üürituru korrastamiseks. Ümarlaual osalesid rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, justiits-, sise- ja sotsiaalministeeriumi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Tallinna Kesklinnavalitsuse Hoolekandeosakonna, Eesti Linnade Liidu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad.
Ümarlaual arutleti võimalike lahendustena eraisiku üüritulu deklareerimise kohustusest vabastamist, maksuerisuse kehtestamist ja üürilepinguteregistri loomist.
Maksuamet otsib koos rahandusministeeriumi ja mitme teise asjasse puutuva organisatsiooniga võimalikke lahendusi, kuidas puhastada põrandaalune must turg. Hinnanguliselt jääb riigil deklareerimata üüritulust kuni 27 miljonit eurot.Sotsiaaldemokraadist majandusministri Urve Palo sõnul seisab SDE selle eest, et üksikisikutel oleks võimalik maksuvabalt maha arvata 60% renditulust, et katta kinnisvaraga seotud kulutusi. Palo lisas, et tänases mobiilses maailmas kogub üüriturg järjest populaarsust, mistõttu peab riigi roll selle juures kasvama. „Alustada tuleb riiklikult toetatud üürikorterite programmiga ja lahendada ka maksustamise küsimus,“ märkis Palo.Palo sõnul on vaja luua inimsõbralik maksusüsteem, mis toetab mõtteviisi, et renditulu pole üksikisikutele puhas tulu, kuna korteriga kaasneb ka kinnisvara korrashoiuga seotud investeeringute kulu.Palo sõnul tuleks Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani pakutud üürilepinguregistri ideed veel igakülgselt kaaluda ja analüüsida. „Välistada ei saa ka teisi võimalusi üürituru korrastamiseks. See idee tooks kindlasti kaasa suure halduskoormuse kasvu,“ ütles ta. Palo märkis, et praegu jääb maksuameti analüüsi hinnangul riigil üürituludelt saamata 8-27 miljonit eurot tulumaksu. Kui aga sisse seada toimiv maksusüsteem, hakkab Palo sõnul riik kõikide eelduste kohaselt koguma rohkem maksuraha, kui täna kaotab.Ta lisas, et SDE jaoks on üürituru korrastamise küsimus ja sellele lahenduse leidmine kindlasti oluline. Selleks on Palo sõnul viimase aasta jooksul ka palju tööd tehtud. Näiteks käsitleti Palo sõnul teemat aktiivselt riiklikult toetatud üürikorterite programmi väljatöötamise ümarlaual, mis laienes justiitsiministeeriumisse ja maksuametisse, kus omakorda kutsuti kokku oma valdkonna põhised üürituru korrastamise töörühmad.Praegune seadus maksumaksjale kahjulikReformierakonna liige ja endine maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles, et üürituru korrastamise teravdatud tähelepanu alla võtmine äärmiselt tervitatav. „Seda oleks tulnud juba ammu teha,“ märkis ta.Tema sõnul on üüritulu maksustamine valdkond, kus kehtiv seadus vajab kaasajastamist. „Praegune olukord, kus füüsiline isik üürileandjana peab sisuliselt maksma tulumaksu üüriobjekti sisustuse korrastamise või näiteks torude parandamise kuludelt, ei ole õiglane,“ ütles Sõerd.Sõerd lisas, et maksuvabastuse sisseviimine oleks ebaõiglane olukorras, kus maksustatakse muud füüsilise isiku kapitalitulu, näiteks intresse ja litsentsitasusid. „Pigem on küsimus õiglaselt maksustamisest,“ leidis ta. Tema sõnul oleks üüriturul maksude tasumisest kõrvalehoidumist vähem, kui seadus poleks maksumaksja suhtes kahjulik. Samas nentis Sõerd, et maksumaksjal on alati ka valikuvõimalus ja tegutseda näiteks osaühinguna.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
LHV aktsia jaguneb reedel kümneks
Reedel toimub LHV aktsiate kümnekordne split, mis tähendab, et uuel nädalal on LHV aktsia hind 10 korda väiksem.
Reedel toimub LHV aktsiate kümnekordne split, mis tähendab, et uuel nädalal on LHV aktsia hind 10 korda väiksem.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Majandusaasta aruandeid on päev enne tähtaega esitatud kõvasti alla poole
Homme saabub 30. juuni ehk tähtaeg, mil tuleb üle 272 000 juriidilisel isikul esitada majandusaasta aruanne. Üks päev enne tähtaega on seda teinud 39% kohustuslastest.
Homme saabub 30. juuni ehk tähtaeg, mil tuleb üle 272 000 juriidilisel isikul esitada majandusaasta aruanne. Üks päev enne tähtaega on seda teinud 39% kohustuslastest.
Eesti valmistub Estlink 3 ühenduse loomiseks kümne aasta pärast
Viimastel aastatel suurt hinnavahet näinud olukord Eesti ja Soome elektriturul vajaks pudelikaela laiendamiseks uut elektriühendust, kasutusele võiks see tulla alles järgmise kümnendi esimeses pooles.
Viimastel aastatel suurt hinnavahet näinud olukord Eesti ja Soome elektriturul vajaks pudelikaela laiendamiseks uut elektriühendust, kasutusele võiks see tulla alles järgmise kümnendi esimeses pooles.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi