• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kulla hind võib hakata uuesti tõusma

    KullakangidFoto: Bloomberg

    Jaanuaris tegi kulla hind tugeva tõusu ning aktsiad olid languses. Viimastel nädalatel on hind aga uuesti kukkuma hakanud ning aasta algusest on kuld odavnenud 2,6 protsenti. Sellele vaatamata usuvad mitmed analüütikud, et hind võiks uuesti tõusma hakata.

    Aasta alguses saavutatud tippudest on kuld kukkunud 11 protsenti 1150 dollari tasemeni. Peamine langus on toimunud viimaste nädalate jooksul, mil dollar on tublisti tugevnenud.
    Kulda vaadatakse tihti kui alternatiivset valuutat. Kollasel metallil läheb hästi, kui investorid on riiklike valuutade pärast mures. Praegu on turgudel aga konsensus, et dollar on terve ning muretsemiseks pole põhjust.
     
    Kulla hind võttis aasta alguses suuna üles, kuid viimastel nädalatel on toimunud järsk kukkumine.Foto: goldprice.org
    Mitmed eksperdid prognoosivad sellele vaatamata kulla hinnatõusu.
    Investeerimisfirma DoubleLine juht ja tuntud guru Jeffrey Gundlach ütles nädala alguses esitletud presentatsioonis, et kulla hind võiks hüpata tagasi 1400 dollarini untsist.
    Tema meelest muudavad Euroopa riigivõlakirjade negatiivsed tootlused kulla atraktiivsemaks.
    Kuld on vara, mille hind võib tõusta nii märkimisväärse deflatsiooni kui ka inflatsiooniga. Teisisõnu – kui turgudel on hirm tuleviku ees, pagevad inimesed kulda.
    Võlakirjade negatiivsed tootlused iseloomustavad turgu, mis kardab deflatsiooni. Investorid kardavad hinnalangust nii väga, et nad on nõus maksma valitsustele võlakirjade eest veidi peale, et vältida suuremaid kaotusi teistes varaklassides.
    On aga paslik märkida, et Gundlach on kulla hinnatõusust rääkinud juba pikemat aega. Samuti võivad negatiivsed intressid tuleneda Euroopa Keskpanga rahatrükist.
    USA lõpetas rahatrüki ära ning praegu räägitakse intressimäärade tõstmisest. Kõrgemad intressimäärad tähendaks tugevamat dollarit, mis võiks kullale negatiivselt mõjuda – vähemalt lühiajaliselt.
    „Kullale mõjuvad negatiivselt ootused, et Föderaalreserv hakkab varsti intressimäärasid tõstma. Praegune hinnasuund on alla,“ ütles investeerimisfirma Rosland Capital majandusnõustaja Jeffrey Nichols.
    Nichols on aga Gundlachiga nõus ja usub, et kulla hind hakkab hiljem taastuma. Samas ta hoiatas, et see võib veel mitu kuud tugevalt kõikuda. Nicholsi sõnul aitab kulla hinnal taastuda keskklassi suurenemine Hiinas ja Indias, mis peaks ka nõudlust kasvatama.
    „On ainult aja küsimus, millal kulla hind pöördub,“ ütles Nichols. „Kuld peaks tänu arenevate turgude nõudlusele tõusma kolme kuni viie aasta perspektiivis märkimisväärselt kõrgemale.“
    Investeerimisfondi Permanent Porfollo rahahaldur Michael Cuggino usub samuti, et kulda toetab peamiselt rahvusvaheline nõudlus. Tema meelest on peamisteks ostjateks aga keskpangad.
    Dollar võib olla praegu kõige populaarsem valuuta, aga mis saab siis, kui dollar nõrgenema hakkab? Mitmete keskpankade jaoks võib alternatiivina olla kuld parem valik kui euro.
    „Kulla hind hakkab aja möödudes tõusma. Venemaa, Hiina, India ja teised keskpangad tahavad oma varasid hajutada. Kõik, kes kulda ostavad, toetavad selle hinda,“ ütles Cuggino.
    Cuggino nõustus, et lähitulevikus võib kulla hind olla väga kõikuv. Siiski on ta 20 protsenti fondi varadest just kullaga seotud varadesse investeerinud, et kaitsta varasid inflatsiooni ja volatiilsuse eest.
    Finantsnõustajad tavaliselt nii suurt osa oma portfellist tavainvestoril kullas ei soovita hoida, aga pikemas perspektiivis on kulla hoidmine portfellis siiski õigustatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.