Marta Jaakson • 6. aprill 2015
Jaga lugu:

Tankistide lihtne kasutamine tuleb lõpetada

Krediidiinfo asejuhi Alar Jägeri sõnul puutub tema juhitav ettevõte tankistidega kokku igapäevaselt.  Foto: Raul Mee

Kuna variisikud on saanud Eesti ettevõtluskultuuri igapäevaseks osaks, leiavad nendega pidevalt kokku puutuvad spetsialistid, et notarite esitatud viis ettepanekut olukorra muutmiseks tuleb kiiresti ellu viia.

Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantslerLoomulikult on oluline, et ette­võtluskeskkond oleks aus ja läbipaistev ning kuritarvituste arv võimalikult väike. Vari­isikute teema on üks osa laiast teemaderingist, millega tegeleme ühinguõiguse uuendamise analüüsi käigus. Eraldi analüüsi variisikute teemal tehtud ei ole. Kuna teemadering on väga lai, siis on valmis analüüsi oodata ilmselt järgmisel aastal.

27. märtsil avaldas Äripäev artikli notaritest ja variisikutest, kes omavahel koostööd teevad. Tahtlikult või tahtmatult kinnitavad ühed ja samad notarid variisikuid ettevõtete juhtorganitesse, sest neil pole praegu seaduslikku alust sellest keeldumiseks. Notarid on teinud viis ettepanekut olukorra muutmiseks, samuti on omapoolsed ettepanekud teinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Variisikutega puutuvad igapäevaselt kokku mitte ainult notarid, vaid ka advokaadid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid, krediidivõimekuse hindajad ning nende sõnul on tankist Eesti ettevõtluskultuuris saanud tavapäraseks osaks. Äripäeva poolt küsitletud hindasid notarite ettepanekud asjakohasteks ning õigustatuteks.

Krediidiinfo AS asedirektor Alar Jäger nentis, et variisikute taha peidetud ettevõtetega puutub Krediidiinfo kokku igapäevaselt. "Paraku on Eesti ettevõtluskultuur selline, kus võlgades ettevõtteid loovutatakse isikule, kes on nõus kogunenud probleemidega ise edasi tegelema," kommenteeris ta. Kuna reeglina on tema sõnul võlad lootusetud, siis pole võlausaldajatel otseselt vahet, kes on võlgnikettevõtte omanik.

Advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre märkis, et notarite ettepanekud on igati asjalikud. Ta puutub pankrotihaldurina sageli variisikutega kokku ning sageli tuleb neid ka taga otsida."Pankrotimenetlused raugevad suures enamuses, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvelt oma kohustusi või halduri menetluskulusid katta," nentis ta. Eipre selgitas, et pankrotihaldurite ja kohtutäiturite koja andmetel oli eelmisel aastal kokku vaid umbes 40 pankrotimenetlust, kus võlgnikul oli menetluse alustades olemas vara, mida pankrotihaldur saaks realiseerida. Eipre sõnul võib vara puudumine olla tingitud erinevatest asjaoludest, vahel on vara puudumine seotud pahauskse käitumisega ja tankistiteenuse kasutamisega, vahel mitte.

Reeglina on tema sõnul pankrotiavalduse esitamise hetkeks kogu olemasolev vara võõrandatud või amortisatsiooni korras maha kantud, rahalised vahendid kulutatud. "Olukord, kus juhatus on võlgniku varatuks teinud eesmärgiga pankrotimenetlus raugetada ja äriühing kiiresti likvideerida on äärmiselt pahatahtlik, kuid tihti karistamatu," nentis Eipre.

Rahuolematuid on palju ja olukord on kehv

Ka Jäger nentis, et maksejõuetumise tekkimise ja kohtu poolt tuvastamisel vahel haihtub võlgnikel kogu maine vara.Krediidiinfo hinnangul on probleem selles, et kohtud näevad pankrotti kui karistust, mida peab igakülgselt kaaluma ja tõendama. Jäger selgitas, et pankroti puhul on pigem tegu maksejõuetuse tuvastamisega. Jäger tegi ettepaneku, et kui kui kohustuste täitmiseks raha ei ole, tuleks omanikel suurendada piisavalt omakapitali. Kui etteantud tähtajaks seda tehtud ei ole, olekski maksejõuetus tuvastatud. "Sellise protsessi detaile peaksid ettevõtlusorganisatsioonid, notarid, pankrotihaldurid ja riigi esindajad koos arutama. On selge, et rahuolematuid on palju ja olukord on kehv," hindas Jäger.

Seadusemuudatus kaotaks karistamatuse tunde

Eipre märkis, et kui muuta seadust, siis ehk kaoks ära karistamatuse tunne ja ei oldaks nii altid äriühingu vara kiireks võõrandamiseks enne pankrotiavalduse esitamist. Ta lisas, et asjal oleks jumet, peaks riigi poolt olema tagatud halduri finantseering nõude esitamisel pahatahtliku juhatuse liikmete vastu. Praeguses olukorras on see välistatud, kuna nõuete esitamiseks on vaja finantse, mida keegi ei taha haldurile tagada ning seetõttu jäävad paljud kuriteod avastamata ja tagasivõitmise hagid esitamata.

Kreedix OÜ ja Register OÜ juhatuse liige Marie Rosin märkis samuti, et üldjuhul keegi enam maha jäetud firmade võlgu taga ei aja. Ent Rosina sõnul on järjest enam juhtumeid, kus endine juhatuse liige võtab ise ühendust, et oma võlad tasuda.Krediidikäitumise jälgijad ja analüütikud nendivad, et ärimehed tahavad hiljem tankistile müüdud ettevõtte võlgu maksta. Seda põhjusel, et kuigi avalikult paistavad ärimehed oma uutes ettevõtetes puhtana, siis registrite kasutajatele toob selliste ettevõtjate ärivõrgustik nende maksekäitumismustri selgelt välja. "Kogemustega ettevõtja selliste ärimeestega enam äri ajada ei soovi. Äri edasine takistamine on parim rohi võlakantijate vastu," märkis Rosin.

Ka Jägeri sõnul on küsimus pigem selles, kas firma maha jätmise eest saaks võla tekitaja mingi karistuse või mitte. Jäger taoliseks karistamiseks mingit põhjust ei näe, ent rõhutas, et iga ettevõtte tegevusest jääb ajalugu maha ja võlausaldajal on vabadus teha koostööotsus võlameistrite suhtes täielikult ise. "Kui kreeditor teeb sama võlameistri uue ettevõttega lepingu ja komistab taas sama reha otsa ehk ei tutvu eelnevalt isiku taustaga, on see siiski lihtsalt öeldes lohakus. Riiki ei ole mõtet kiruda oma lohakuse pärast," rõhutas ta. Jäger lisas, et isikute karistamine on vajalik siis, kui nad on teinud süülise teo. Kui kohus selle tuvastab, on karistamine kindlasti õige.

40 ärikeeluga isikut on äritegevuses ikka aktiivsed

Rosin märkis, et notarite välja toodud viis ettepanekut on väga asjakohased ja igati õigustatud. Ent eraldi tõi ta välja ärikeelu, mille kehtestamine ja rakendamine vajavad tema hinnangul kindlasti ülevaatamist. "Meie andmetel on umbes nelikümmend isikut, kes ärikeelust hoolimata on tegutsevate ettevõtete juhatuses," nentis ta. Rosin selgitas, et piltlikult võiks öelda, et niikaua, kui ettevõtjatel on endil võimalik võtta ülikõrgeid äririske nii riigi kui võlausaldajate arvelt ja probleemide tekkimise korral hüljatakse ettevõte kui keha, mille alt tehinguid tehti ning alustatakse otsast peale arutute riskide võtmisega uue keha alt, siis muutusi loota ei ole võimalik."Olen väga selle poolt, et ettevõtjate äririskid tuleks maandada seaduslike meetmetega, mis kohustaks ettevõtjaid adekvaatsemalt hindama oma tegevusi," teatas Rosin. Ta lisas, et kindlasti vajaks see suuremat diskussiooni ja läbiarutamist ka erijuhtude korral, mil ettevõtja vajab rehabiliteerimist.See mõjutaks tema hinnangul Eesti ühiskonda tervikuna. "Toimiv majanduspoliitika ja stabiilne raharinglus majanduses toetab igat eluvaldkonda," kommenteeris Rosin.

Advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Anton Sigal ei näe aga vajadust midagi muuta. Seda põhjusel, et variisiku kasutamine on tema hinnangul võlgnikule pigem kahjulik. Ta selgitas, et variisiku kasutamisel ei ole praktiliselt mitte mingit mõju võlgniku vastutusele, küll aga kujundab see teatud negatiivset kuvandit nii võlausaldajate kui ilmselt ka kohtu silmis.Ta nentis, et variisiku määramine firma juhatusse raskendab küll mõnevõrra kohtudokumentide kättetoimetamist, kuid hiljuti jõustunud muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikus aitavad sellest probleemist efektiivselt üle saada, toimetades dokumente kätte avalikult.

Alar Jäger, Krediidiinfo asedirektorKuna perspektiivi kaotanud ettevõte jääb reeglina riiulile seisma, siis puudub ettevõtjal motivatsioon seadusekohaseks likvideerimisprotsessi läbiviimiseks. Aastas likvideeritakse tuhandeid ettevõtteid ning hetkel toimiva praktika puhul on tüüpiline, et ettevõtja ei tee paraku midagi, sest äriregister kustutab ettevõtte registrist ise ja tasuta. Krediidiinfo leiab, et sellised ettevõtted ei ole mingiks probleemiks kreeditoridele, küll aga maksuametile, sest tuhandete ettevõtete vara ju jääb kuhugi. Maailmas on kasutuses praktika, kus likvideerimise korral võib ettevõtja valida, kas ta läbib sarnase protsessi nagu hetkel on äriseadustikus või lihtsa versiooni, kus ettevõte kustutatakse registrist kohe, kuid vastutus läheb üle ettevõtjast eraisikule. Taas peab tõdema, et ka likvideerimiskord on kehv.

Olukorra lahendamiseks tehtud mitmeid ettepanekuid

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ettepanekud valitsusele

1. Sätestada vaba ja õiglase konkurentsi tagamiseks ettevõtluses regulatsioonid, mis kindlustavad äriühingute juhatuse liikmete ja äriühingut tegelikult juhtivate isikute vajaliku vastutuse hoolsuskohustuse rikkumisel ning pahatahtlikult, korduvalt mitteõiguspäraselt käituvate isikute vastutusele võtmise ärikeeldude kaudu. 2. Kaaluda kriminaalvastutuse taastamise võimalust punktis 1 nimetatud isikute suhtes.3. Suurendada riigieelarvelist pankrotimenetluste rahastamist varatutes menetlustes pankroti põhjuste väljaselgitamiseks ja vajadusel pankrotimenetluse läbiviimiseks, mis võimaldaksid välja selgitada pankroti põhjused ja vajadusel süüdlased vastutusele. Kaaluda Soome pankrotiombudsmaniga analoogilise tegevuse rakendamist Eestis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja baasil. 4. Tagada kehtiva maksejõuetusmenetluse süsteemi jätkusuutlikus ning vaadata läbi pankrotmenetluse rahastamise regulatsioon.Maksejõuetusmenetlustes on suund täitemenetluse ja maksejõuetuse valdkonna kehtiva õigusliku regulatsiooni revisjon ning valdkonna kaasaegse õigusruumi loomine, mis arvestaks EL regulatsioone täitemenetluse, maksejõuetuse- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Keskseteks teemadeks on: - pankrotimenetluses ärikeeldude kohaldamise regulatsiooni ülevaatamine eesmärgiga kõrvaldada turult ebaausad ettevõtjad ning tagada riigi poolt vaba ja õiglase konkurentsi toimimine ning- täitemenetluse jätkusuutliku arengu kindlustamine, sh seonduvalt kohtutäituritele täiendavate ülesannete andmise ja nende olemasolevatest tegevuspiirangutest loobumisega .

Notarite ettepanekud tankistide probleemi lahendamiseks

1. Tuleks laiendada ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude võimalusi. Kuna praegu on võimalik ärikeeldu peale panna pankrotimenetluse kaudu – ent see on pigem võlausaldaja riisiko –, ei ole Eestis ärikeeldusid just kuigi palju, ühtekokku 428. Tänavu aasta alguse seisuga tasus aga riigile makse 112 366 äriühingut. Kui aga ärikeelu rakendamine lihtsamaks muutuks, oleks võimalik ettevõtluskeskkonnast tõhusamalt eemaldada pahatahtlikud ettevõtjate võlgade ja maksuvõla kasvatajaid.2. Firma üleandmine ei tohiks vabastada vastutusest. Kui reeglistik ütleks selgelt, et firma kirjutamine kolmandale isikule ei vähenda ega vabasta vastutusest, ei oleks sellisel tehingul juba olemuslikult mingit mõtet. 3. Maksuvõlaga firmat ei peaks saama müüa ega osta. Kui kinnistul on keelumärge, siis ei saa tehingut teha, sama taktikat võiks kasutada firmade puhul. Meedet ei oleks võimalik jäigalt kasutada, sest sageli kaasataksegi firmat päästa sooviv investor samuti omanikeringi. Seega saaks firma omanikeringi investoreid kaasata, ent tervenisti firmat müüa ei saaks.4. Pankroti algatamisega hilinemine ei tohiks olla kuritegu. Kuigi mullu suvel kaotati justiitsministeeriumi algatusel seadusest säte, mis ütleb, et pankrotimenetluse algatamisega hiljaks jäämine pole enam kuritegu, tuleks see siiski taastada või selle asemele töötav meede leida. 5.Ettevõtete likvideerimine peaks olema reguleeritud. Praegu pakub riik sisuliselt tasuta likvideerimisteenust, kustutades äriregistris seisvad firmad, mis ei esita majandusaasta aruandeid. Paraku ei saa rääkida professionaalse likvideerimisteenuse pakkujatest. Sisuliselt puudub regulatsioon, mis sätestab teenusele tingimused. Kui tekiks regulatsioon, mis määrab ära, kuidas võib likvideerida ja kes võivad likvideerida, oleks see kasulik nii ettevõtluskeskkonnale kui ka mõjuks puhastavalt registriandmete korrektsusele. Muu hulgas eraldaks terad sõkaldest, ehk likvideerijad tankistidest.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum