Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Perens: Vene embargo mõju võib avalduda puidusektoris

    Swedbanki Balti piirkonna juht Priit Perens.Foto: Andres Haabu

    Venemaa vastusanktsioonina kehtestatud impordikeeld ELi toidukaupadele on selgelt langetanud piima- ja lihatoodete hindu, kuid sanktsioonide üldine mõju Balti riikides on olnud suhteliselt tagasihoidlik, ütles Swedbanki Balti panganduse juht agentuurile Bloomberg antud intervjuus.

    Ent järgmisena võib see mõjutama hakata ka puidusektorit.
    „Mõju võib avalduda sektorites, kus rubla nõrkus kahjustab konkurentsivõimet Venemaa odavama toorme või Venemaa toodete odavama hinna kaudu, eelkõige puidusektoris,“ ütles Perens. „Räägitakse, et Venemaa odav puit otsib turgu. See on järgmine valdkond, kus probleemid võivad tekkida.“
    Swedbanki ennast on Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonid mõjutanud eelkõige suurenenud töökoormuse ja teravnenud kontrolli kaudu, et võimaliku rahapesu tõkestamise nõuded oleksid täidetud.
    „Meil on nende sanktsioonide tõttu päris palju tööd,“ ütles Perens. „Tihti on see töö, mida tuleb teha käsitsi.“ Jälgida tuleb mitteresidentide ja vahel ka residentide makseid, nimekirju isikutest, kelle vastu on kehtestatud sanktsioonid. „Kõike seda 100% automatiseerida ei saa,“ märkis Perens.
    Venemaa ja Ukraina konflikt võib aeglustada Balti riikide majanduskasvu – jaanuaris kärpis Swedbank piirkonna majanduskasvu prognoosi, tuues põhjuseks nõrgema välismajanduskeskkonna ja negatiivse mõju ekspordile ja ettevõtete investeeringutele. Eesti majandusele prognoosib Swedbank tänavu 2% suurust SKP kasvu, Lätile ja Leedule vastavalt 1,9 ja 2,3% kasvu.
    Balti riikide laenuturg on aga elavnenud ning mõõnast hakkab üle saama ka Läti. „Lätis hakkavad nüüd ka firmad järk-järgult laenuturule naasnud tarbijatele järele tulema,“ ütles Perens. Eesti laenuturg on „elav“ ning ka Leedus on euro käibele võtule järgnenud vaiksema perioodi järel märgata elavnemist.
    Mullu kasvas Swedbanki kogu laenuportfell Balti riikidest 5,9% 126 miljardile Rootsi kroonile pärast 3,5% suurust kasvu 2013. aastal ning 3,4% suurust langust 2012. aastal. Lätis vähenes laenuportfell 6%, kuna tagasimaksed ületasid uued laenud. Eestis kasvas laenuportfell 1,5% ja Leedus 2%.
    Intervjuus kommenteeris Perens ka Euroopa Keskpanga rahatrükist tekkivaid „kiusatusi“. „Kui see tekitab kiusatuse emiteerida võlakirju, mida muul juhul poleks emiteeritud, siis ajutiselt võib sellega ju majandust elavdada,“ märkis ta. „kuid mina oleksin ettevaatlik. Laenudest ei või sattuda liigsesse sõltuvusse.“
  • Hetkel kuum
Henri Daniel Ots: s....t saiast saab sooja
Toidujäätmetest saab roheline energia, kui suudame ühendada erinevaid kogemusi, kirjutab ettevõtja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Toidujäätmetest saab roheline energia, kui suudame ühendada erinevaid kogemusi, kirjutab ettevõtja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA aktsiaturg lõpetas pärast Powelli kommentaare tõusuga
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
USA aktsiaturg lõpetas pärast Powelli kommentaare tõusuga
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.

Olulisemad uudised

Teenetemärgi saanud Põlvamaa ettevõtja: olen harjunud ütlema, et maksumaksjat ei näe keegi
Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud pakendeid tootva Cista juhatuse liige Vahur Käärik nentis, et varem ütles ta ikka, et auraha saavad moosekandid, aga maksumaksjat ei näe keegi.
Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud pakendeid tootva Cista juhatuse liige Vahur Käärik nentis, et varem ütles ta ikka, et auraha saavad moosekandid, aga maksumaksjat ei näe keegi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.