Sirje Rank • 8. aprill 2015 kell 6:48

Perens: Vene embargo mõju võib avalduda puidusektoris

Swedbanki Balti piirkonna juht Priit Perens.  Foto: Andres Haabu

Venemaa vastusanktsioonina kehtestatud impordikeeld ELi toidukaupadele on selgelt langetanud piima- ja lihatoodete hindu, kuid sanktsioonide üldine mõju Balti riikides on olnud suhteliselt tagasihoidlik, ütles Swedbanki Balti panganduse juht agentuurile Bloomberg antud intervjuus.

Ent järgmisena võib see mõjutama hakata ka puidusektorit.

„Mõju võib avalduda sektorites, kus rubla nõrkus kahjustab konkurentsivõimet Venemaa odavama toorme või Venemaa toodete odavama hinna kaudu, eelkõige puidusektoris,“ ütles Perens. „Räägitakse, et Venemaa odav puit otsib turgu. See on järgmine valdkond, kus probleemid võivad tekkida.“

Swedbanki ennast on Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonid mõjutanud eelkõige suurenenud töökoormuse ja teravnenud kontrolli kaudu, et võimaliku rahapesu tõkestamise nõuded oleksid täidetud.

„Meil on nende sanktsioonide tõttu päris palju tööd,“ ütles Perens. „Tihti on see töö, mida tuleb teha käsitsi.“ Jälgida tuleb mitteresidentide ja vahel ka residentide makseid, nimekirju isikutest, kelle vastu on kehtestatud sanktsioonid. „Kõike seda 100% automatiseerida ei saa,“ märkis Perens.

Venemaa ja Ukraina konflikt võib aeglustada Balti riikide majanduskasvu – jaanuaris kärpis Swedbank piirkonna majanduskasvu prognoosi, tuues põhjuseks nõrgema välismajanduskeskkonna ja negatiivse mõju ekspordile ja ettevõtete investeeringutele. Eesti majandusele prognoosib Swedbank tänavu 2% suurust SKP kasvu, Lätile ja Leedule vastavalt 1,9 ja 2,3% kasvu.

Balti riikide laenuturg on aga elavnenud ning mõõnast hakkab üle saama ka Läti. „Lätis hakkavad nüüd ka firmad järk-järgult laenuturule naasnud tarbijatele järele tulema,“ ütles Perens. Eesti laenuturg on „elav“ ning ka Leedus on euro käibele võtule järgnenud vaiksema perioodi järel märgata elavnemist.

Mullu kasvas Swedbanki kogu laenuportfell Balti riikidest 5,9% 126 miljardile Rootsi kroonile pärast 3,5% suurust kasvu 2013. aastal ning 3,4% suurust langust 2012. aastal. Lätis vähenes laenuportfell 6%, kuna tagasimaksed ületasid uued laenud. Eestis kasvas laenuportfell 1,5% ja Leedus 2%.

Intervjuus kommenteeris Perens ka Euroopa Keskpanga rahatrükist tekkivaid „kiusatusi“. „Kui see tekitab kiusatuse emiteerida võlakirju, mida muul juhul poleks emiteeritud, siis ajutiselt võib sellega ju majandust elavdada,“ märkis ta. „kuid mina oleksin ettevaatlik. Laenudest ei või sattuda liigsesse sõltuvusse.“

Hetkel kuum