Väinu Rozental • 14. aprill 2015 kell 13:45

Äri ääremaal: pullide müügiraha pani aluse metallifirmale

Gasellist metallitööfirma Meisli omanik Mati Pilt.  Foto: Väinu Rozental

Kui aus olla, ega ma väga uskunud, et ettevõtmisest siin kolkakülas asja saab, kirjeldab Võrumaa metallitööfirma OÜ Meisli omanik Mati Pilt meeleolu, mis teda paarkümmend aastat tagasi ettevõtet luues valdas.

Aga näe, sai asja. Algusaastail pikalt vindunud firma on saanud tunda nii buumieufooriat kui masumasendust ning praegu ollakse taas tõusulainel - Meisli pääses tänavusse Gaselli TOPi.

Majandustulemustest kõnekam on aga see, et kui omal ajal tegutses Haanja vallas mitmeid arvestatavaid tööstusettevõtteid, siis Meisli on neist ainsana alles jäänud.

OÜ Meisli

Asutatud 7.06.1993 Võrumaal.

Tegeleb metallitöödega, toodab seeriaviisiliselt ehitusdetaile, dekoratiivelemente, tarbesepiseid, väravaid jm.

Ainuomanik Mati Pilt.

Tegevjuht Urmas Lestberg (Mati väimees).

Gaselli TOPis 954. kohal

Üle poole toodangust eksporditakse Soome.

Töötajaid Eestis 9, neist 5 lähisugulased (Soome esinduses töötab 5 inimest).

1993 - alustas tegevust Ruusmäe kolhoosilt erastatud autoremonditöökojas.

2000 - alustati mehhaniseeritud sepatöödega.

2006 - valmis uus tootmishoone.

2011 - Soomes asutati müügiesindus.

Mati Pilt lõpetas 1972. aastal Võru tööstustehnikumi metallide lõiketöötlemise tehnoloogina; 1976-1993 töötas ta Ruusmäe kolhoosis erinevatel ametitel, viimastel aastatel peaagronoomina.

Allikas: OÜ Meisli, Äripäev

Ainult et Meisli igapäevast tegevust juhib nüüd juba järgmine põlvkond ja firma asutaja Mati Pilt elab pensionärielu. Meisli üheksast töötajast viis on Mati lähedased: abikaasa vastutab seeriatootmise eest, vanem tütar on raamatupidaja ja väimees tegevjuht, noorem tütar sekretär ja tema abikaasa ehk teine väimees tegeleb ehitusdetailide tootmisega.

Pidevalt nokitsemist

Kui ajakirjanik Meisli suurde tootmishalli siseneb, ukerdab Mati Pilt, töökittel seljas ja ventilatsioonitoru kaenlas, seina najale püsti aetud trepist alla. "Käin ja nokitsen siin peaaegu iga päev midagi teha, kodus päev otsa telekale otsa vahtida on ka tobe," naerab ta. "Pensionäril on vabadus tegeleda sellega, mida mul on elu aeg meeldinud teha - tehnika ümberehitamisega ehk nagu vanasti öeldi ratsionaliseerimisega."

Pilt veab külalise pealtnäha tavalise treipingi juurde. "Panin sellele mõistuse juurde," osutab ta automaatikablokile. "Internetist näed ju, mida ilmas tehakse, ja teed järele."

Võru tööstustehnikumis metallitöötlemist õppinud Pilt tahtis pärast Vene kroonut inseneriks saada. Selleks õppis ta sõjaväes igal vabal momendil kõrgemat matemaatikat. Ohvitserid vaatasid ja vangutasid pead: no on imelik sõdur - õpib, ei maga. Ometi jäi noormehel TPIsse minemata. "Töömees teenis tollal rohkem kui direktor, mul kadus ära motivatsioon edasi õppida," räägib Pilt. "Olen peaaegu kogu oma elu metallitööd teinud."

OÜ Meisli majandustulemused (eurodes)aasta    käive    puhaskasum2010    174 135    61122011    195 433    59472012    223 592    16 7842013    299 652    14 734

1993. aastal erastas ta Ruusmäe kolhoosi autoremonditöökoja ja asutas OÜ Meisli. Firma algkapitaliks oli kolme pulli müügist saadud raha. "Oli vaja töökohta luua endale ja abikaasale," põhjendab ta firma loomist. "Tahtsime perega Ruusmäe külas edasi elada, olime just saanud valmis suure eramu."

Taganttuul ehitusbuumi ajal

Pilt tunnistab, et algul ei uskunud ei kohalikud elanikud ega ta isegi, et edukas ettevõtlus kolkakülas on võimalik. "Aastaid tegutsesin üksinda. Esimeseks tooteks olid puitmajade ehitamisel vajalikud metallkobad, neid me toodame siiani," räägib ta. "Algul kasvatasin kodus ka kartuleid, firma tegevus oli justkui selline abitegevus."

Vindumisaastad lõppesid sajandivahetusel, kui Meisli võttis suuna mehhaniseeritud sepatööle. Suurenes tarbesepiste nomenklatuur, siginesid uued kliendid ning palgati juurde tööjõudu. Uue hingamise andsid ehitusbuumi aastad, kui Meisli tegi agaralt alltöövõttu sellistele suurtele ehitusfirmadele nagu näiteks Merko Ehitus ja Restor. Palgati lausa montaažibrigaadid, kes panid ehitusobjektidel Meisli piirdeid, treppe ja muid metalltooteid paika. Buumi ajal andis ehitus poole Meisli mahust.

Muhedad mehed, kellega asju ajadaAndrus Arras, OÜ Arras Construction Furniture omanik

OÜga Meisli alustasime koostööd 2001. aastal. Me toodame ehituskinnitusvahendeid, aga meil on mõned detailid, mida me ise ei tee, need me tellime alltöövõtjatelt. Meisli on üks mitmest väikefirmast, kes meile teatud ehituslikke detaile valmistavad.

Meisliga on väga mugav asju ajada. Mugavaks teeb eelkõige see, et kuna tegu on väikese firmaga, pole liigset bürokraatiat. Ja muidugi Meisli mehed on muhedad, tunnen isiklikult firma asutajat Mati Pilti ja tegevjuhti Urmas Lestbergi.

"Masuga kadus suur osa meie Eesti turust ära, jäi vaid toodete müük kauplustes," seletab Pilt. "Aga edasi tegutseda oli vaja ja seetõttu hakkasime otsima mööda ilma uusi kliente."

Kõige paremini näkkas Soomes, kuhu neli aastat tagasi rajati oma müügiesindus. Praegu tegeleb Meisli toodete müügiga Soomes viis inimest ja eksport Soome moodustab üle poole firma käibest.

"Esindus töötab põhimõttel, et pidevalt käiakse Soomes messidel ja et messikulusid tagasi saada, müüakse messidel meie tarbesepiseid," tutvustab Pilt. "Kui aga saame Soomes mingitele ehitusobjektidele tellimusi, projekteerime ja teeme detaile Võrumaal valmis, veame need Soome ning nende müügist teenib esindus kasumi."

Pildi sõnul on nad Meislis võtnud sihiks tulla igal aastal turule vähemalt ühe suurema uudistootega. Eelmisel aastal oli selleks madala piirdeaia komplekt ja praegu mõlgutatakse ideed hakata mõne puidutöötlemisfirmaga koostöös tegema grillmaju.

OÜ Meisli omanik Mati Pilt unistab:

Kuna olen Ruusmäel sündinud, siis ma väga loodan, et minu asutatud ettevõte jätkaks tegevust ka pärast mind. Et elu siin kandis kestaks ja et inimestel oleks tööd. Kui varem tegutses siin mitu tööstusettevõtet, siis praegu on Meisli ainsana alles jäänud.

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2011-2013 kasvas OÜ Meisli ärikasum 2,73 ja käive 1,53 korda.1. Eksport Soome. Neli aastat tagasi Soomes asutatud esinduses töötab praegu viis müügimeest. Jalg Soomes saadi maha tänu sellele, et Meisli inimesed käsid suvi läbi laadalt laadale tooteid pakkumas. Ühel laadal kohtuti juhuslikult mehega, kes ehitas müügiesinduse üles ja nüüd juhib seda. Eksport Soome moodustas 2013. aastal Meisli käibest 62 protsenti.

2. Ehitusturu kosumine. Meisli koostööpartneriteks on mitmed puitmajatootjad ja kuna nende tootmismahud on tõusnud, on see kasvatanud ka Meisli käivet. Muide, Meisli toodab siiamaani ehituskobasid ehk tooteid, millega firma asutaja Mati Pilt 21 aastat tagasi alustas.

3. Täiustatud seadmepark. Oma jõududega ümber ehitatud seadmed on aidanud tõsta tööviljakust. Näiteks hiljuti valminud pulbervärvimise ruum võimaldas sisuliselt kaotada ära ühe inimese töökoha.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2011, 2012 ja 2013. 2011. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2011-2013 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 1106 ettevõtet.

Metallitöötleja kolm soovitust

1. Täida lubadust. Äris on kõige olulisem ausus ja lubaduse täitmine. Mis sa oled lubanud, tolle sa pead täitma, kasvõi sure. Muidugi tuleb enne kokkuleppe sõlmimist endale aru anda, kas suudad kokkulepitut tähtajaks täita. Kui hiljem ilmneb, et mingil põhjusel ei suuda, siis ole aus ja ütle seda ka oma partnerile. Põhjenda talle, miks sa ei suuda kokkulepet täita. Koos on alati võimalik lahendus leida.

2. Hoia sidemeid teiste ettevõtetega. Ära tee kõike ise, vaid otsi koostööpartnereid ja pea neist lugu. Meie ostame mitmeid teenuseid sisse, näiteks galvaniseerimise. Meie seadmepark ei võimalda kõike vajalikku teha, samas ei ole mõtet ka liigselt tehnikat endale soetada.

3. Arvesta oma võimalustega. Igaüks elab oma võimaluste ja vajaduste järgi, kuid alati saab odavamalt. Näiteks on meiesuguse väikeettevõtte jaoks suur kokkuhoid see, et me ei kasuta kalleid inseneri- ja projekteerimisprogramme. Oma Soome esinduse kaudu oleme ostnud ühe jaapanlaste programmi, mida Eestis paraku ei müüda. Tegu on profiversiooniga ja see teeb sama töö ära, ainult ei hinnavahe oli rohkem kui kümme korda.

Hetkel kuum