Alyona Stadnik • Piret Reiljan • 16. aprill 2015 • 15 min
Jaga lugu:

Võimukas pensionär tekitas ühistus kaose

Lasnamäe ­kortermaja juhatuse esimeheks trüginud Viktor Rastošanski hakkas ühistu kontolt kohe usinalt makseid tegema, unustamata iseennast.   Foto: Andres Haabu

Tallinnas Lasnamäel asuv 180 korteriga elumaja on ilme­kas näide, kui lihtne on ühel inimesel korteriühistu juhtimine kaaperdada ning saada enda kontrolli alla elanikelt kogutav raha.

“Meil on korteriühistus sõda, sest inimesed maksavad remondifondi raha, aga selle eest ei tehta majas midagi,” kirjeldab ühistu juhatuse liige Jekaterina Utrobina.

Kortermaja remondiks kogutud raha kulub juba mitmendat kuud kohtuvaidlustele, kus teine osapool on ühistut vahepeal juhtinud ja ühistu pangakontole isegi pärast usalduse kaotust ligi pääsenud 72aastane Viktor Rastošanski.

Heidetakse välja, aga tuleb tagasi

Rastošanski on nüüdseks juba kaks korda sama korteriühistu juhatusest välja heidetud. Nimelt oli ta enne viimast ja siiani kestvat lahingut enam kui aasta aega korteri­ühistu juhatuses ajavahemikus 2011–2012, ent juba siis tagandati ta usalduse puudumise tõttu.

Uuesti sokutas Rastošanski end kavalaid võtteid kasutades korteriühistu juhiks 2013. aasta lõpus ja siiani ei ole ta nõus võimust loobuma, pidades lahinguid “sissetungijate” ehk ühistu üldkoosolekul ülekaaluka toetusega valitud uute juhatuse liikmete ja nende toetajatega.

Volikirju ei tohiks koguda eesmärgiga teha kallutatud otsust kellegi huvides Kommentaar on üldine, puudutamata artikli juhtumit – toim.

Korteriühistuseaduses (KÜS) § 10¹ on sätestatud, et üldkoosolekul võib osaleda iga korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Sama säte ütleb, et põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks ning et põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Seega võib korteriomanik üldkoosolekul osaleda esindaja kaudu ja seda õigust ei tohi põhikirjaga piirata. Küll aga saab iga korterühistu põhi­kirjas piirata seda, mitut korteriomanikku üks ja sama isik saab esindada.

Volituse ulatuse määrab esindatav ja ei ole piirangut, et sama volituse alusel ei võiks esindaja esindada mitmel üldkoosolekul. Näiteks kui sama volitus annab õiguse tähtajaliselt üldkoosolekul esindada, kehtib selline volitus volikirjas sätestatud mahus isegi siis, kui korteri­omanik ei ole oma esindajale andnud hääletamiseks juhist. See, millised juhised on korteriomanik andnud hääletamiseks esindajale, on nende sisesuhte küsimus.

Viitamata konkreetsetele asjaoludele, võib üldise remargina öelda, et kõne alla võiks tulla vastava otsuse tühisuse küsimus, kui volikirjade nn korjamine toimub eesmärgil kallutada isikuid tegema mingit konkreetset otsust kellegi huvides, mistõttu ei pruugi selline tegevus olla heade kommetega kooskõlas.

Juhatuse liikme volitused algavad ja töötasu maksmine jõustub otsuse tegemisest, kui otsusest endast ei tulene teisiti. Äriregistri kannetel on küll erinevad õiguslikud tähendused (nt põhikirja muutmine jõustub kande tegemisest), kuid juhatuse liikme volituste algus või lõpp ja töötasu ei ole sellised asjaolud, mis sõltuvad kande tegemisest.

Pille Pettai, Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat ja partner

Konflikti põhjuseks raha

Ühistus tekkinud pingete peapõhjus on raha. Aastate jooksul on ühistu remondi­fondi kogunenud üle 130 000 euro. Ühistu nooremad ja ärksamad liikmed, kes nüüd ka ühistu juhatusse kuuluvad, hakkasid üha rohkem muret tundma, et see raha võidakse ühistust välja kantida. Osa sellest ongi juba ära kulutatud ja korteriühistu uus juhatus on seetõttu esitanud kohtusse Rastošanski vastu üle 18 000eurose nõude.

Majaelanike vahel lahvatanud viimane tüli sai alguse 2013. aasta detsembris, kui Rastošanski kutsel kogunes Lasnamäel asuvasse baari Klondaik 180 korteriga maja kümmekond elanikku. Toimus ühistu üldkoosolek. Koosolek oli otsustusvõimeline, sest Rastošanski oli umbes poole aasta jooksul kogunud enam kui 50 majaelanikult volituse nende esindamiseks hääletamistel. Mõistagi kasutas ta volitusi oma huvide esindamiseks.

Sihikindel tegutseja

Ühistu juhiks saamise nimel oli vanahärra teinud sihipärast tööd. Ta käis kuude kaupa kortermaja elanike uste taga ja lunis neilt volikirjadele allkirju. Näiteks praeguselt juhatuse liikmelt Anne Kruttolt sai ta volikirja selliselt, et kodus juhtus ühel korral olema Krutto ema, kes Rastošanski palvel paha­aimamatult paberi allkirjastas.

Detsembriks oli majaelanike tüütamine andnud tulemuse ning Rastošanskist sai voli­kirjade paki abiga ühistu juhatuse esimees koosolekul, mida ta ise juhtis. Kusjuures volikirjad oli ta vormistanud tähtajalised (kehtivusega 2013. aasta lõpuni), mis andis talle võimaluse kutsuda ühistu koosolek kokku igal ajal ning kõiki majaelanikke puudutavad otsused ilma suurema aruteluta vastu võtta.

Esimesena ühistu konto kallale

Äriregistrisse kanti Rastošanski juhatuse esimehe staatus mullu 11. märtsil. Juba päev hiljem avas ta Swedbankis ühistu pangakaardi, nagu selgub kontol näha olevast teenustasust “kaardi avamise tasu”.

Edasi hakkas ta kontolt hoolega makseid tegema, ühistu kohustustele lisaks ka avansilisi makseid iseendale, samuti tasu endale. Näiteks 17. märtsil on ta teinud enda kontole makse “avansiaruanne dokumentide alusel” ehk avansiaruande dokumentide alusel summas 330,22 eurot. Avansiaruanne koosneb kirjetest “rumide rent”, “tõlked Eesti keelde” (3×), “rahandusministeerium”, “notari tasu, “kalender”, “kantseleikulud” (2×), “paber” (2×), “juriidiline konsultatsioon”.

28. märtsil on Rastošanski teinud endale ühistu kontolt 1238,05eurose makse “juhatuse liikme tasu 12.2013. a, 01.2014. a, 02.2014. a”. Kohe hakkas Rastošanski endale ka igakuist 10eurost mobiilikompensatsiooni maksma.

Koristaja jäi töötasuta

Lisaks vahetas ta segastel põhjustel päevapealt välja maja koristaja. Ühistu oli palganud koristaja ­Nadežda Limari 2014. aasta lõpuni, aga alates aprilli keskpaigast ei võimaldanud Rastošanski talle enam ligipääsu töövahenditele ning värbas uue koristusfirma – OÜ Won­der Company. Sellele firmale on 29. aprillil makstud 250 eurot ja 12. mail 650 eurot. Palgalisel koristajal jäi töötasu saamata kahe kuu ja viie päeva töö eest, seetõttu esitas ta 5. mail avalduse töövaidluskomisjonile.

Vilgas tegevus ehmatas majaelanikke ning koos Rastošanskiga juhatuses olnud Jekaterina Utrobina asus koos mitme ­majaelanikuga uut juhatust moodustama. Vanahärrast vabanemine osutus aga raskeks ülesandeks.

Eelmise aasta kevadel õnnestus isehakanud ühistu juht ­Viktor Rastošanski ühistu üldkoosolekul juhatusest tagandada. Mais toimunud üldkoosolekul valiti nimelt korteri­ühistu uue juhatuse liikmeteks Jekaterina Utrobina, kellest sai selle esimees, Artjom Ustvin, Anne Krutto, Dmitri Tuhta ja Dmitri Maškov. Ühtlasi registreeriti üldkoosoleku protokollis hulk etteheiteid Rastošanskile.

Korteriühistu Kalevipoja Põik 2 uued juhatuse liikmed Anne Krutto (vaskul) ja Jekaterina Utrobina, kes veavad võitlust ühistu kiusliku eksjuhi vastu.  Foto: Andres Haabu

Hammas hamba vastu kohtus

Korteriomanike rõõm jäi aga üürikeseks, sest Rastošanski alustas uue juhatuse vastu kohtulahingut. Ühistu uued juhid on aga omakorda läinud Rastošanski vastu kohtusse ja nõuavad temalt muu hulgas enam kui 18 000 euro suuruse kahju hüvitamist.

“Augud seadustes viivad selleni, et üldkoosolek hääletab tema vastu, aga ühistu eesotsast me teda siiski ära ei saa,” on korteri­omanik ja endine KÜ juhatuse liige Tatiana nördinud.

Majaelanikud soovivad hoiatada teisi korteriühistuid ning juhtida poliitikute tähelepanu korteriühistute probleemidele. “Et seadus ei võimaldaks süüdimatult korteriühistu kontolt raha võtta ja sulitsemisega tegeleda. Sellist tüüpi susserdamine peab olema karistatav,” ütleb Tatiana.

Korteriühistu eelmisel aastal valitud juhatuse liikme Jekaterina Utrobina sõnul ei ole ühistud praegu selliste probleemide tekkimise eest kaitstud.

“See inimene on Napoleon”

Kalevipoja põik 2 korteriühistus toimuva võitluse tulipunktis ehk ühistu ruumides kortermaja keldris kohtus Äri­päeva ajakirjanikuga mitu majaelanikku: pensionärid, uued juhatuse liikmed ja ka nooremad elanikud.

Kohaletulnutel on üks ühine eesmärk – toetada uut juhatust, kes üritab saada lahti eelmisest juhatuse esimehest Viktor Rastošanskist, ning saada tagasi ühistu raha, mida eelmine juht on omavoliliselt kulutanud.

Majaelanik ja endine korteri­ühistu juhatuse liige Valentina tõdes, et Rastošanskiga ei ole võimalik koostööd teha. “See inimene on Napoleon, kes teiste arvamust ei aktsepteeri. Tema jaoks on nii, et kui tema on midagi öelnud, siis nii ka on,” rääkis Valentina.Valentina tõdes, et nüüd, pärast uue juhatuse valimist, on isegi tahtmine majas edasi elada.

Varem korteriühistu juhatuses olnud Tatiana märgib, et Rastošanski kahtlustab kõiki korruptsioonis ja kuritegevuses.

“Tal on korteriühistu juhatuse esimehe rollist vale arusaam. Ta arvab, et kui temast sai korteriühistu juhatuse esimees, siis on tal õigus toimetada ühistu panga­kontoga nii, nagu ta ise õigeks peab,” räägib Tatiana.

Vaata majaelanike emotsioone ka Äripäeva videoloost.

Korteriühistu Kalevipoja Põik 2 elanikud, kes peavad võitlust nende usalduse kaotanud ühistu eksjuhi vastu.  Foto: Andres Haabu

Majaelanikud räägivad juhi üllatavast abimehest

Kuigi kohtumisele tulnud majaelanike peamine pahameel on suunatud Rastošanskile, ilmneb vestlusest üks üllatav detail.

Majaelanike sõnul nõustab Rastošanskit nendega peetavas sõjas endise kultuuriministri, värske Reformierakonna riigi­kogu fraktsiooni juhi ­Urve Tiiduse abikaasa Jaan Tiidus. Üks korter majas kuulub nimelt ­Urve Tiidusele ja majaelanike sõnul elab eksminister koos kaasaga vähemalt osa ajast seal.

Korteriomanikud näitasid ajakirjanikule 2012. aastal toimunud ühistu üldkoosoleku protokolli, kus on kirjas, et ühistu tegevust juhendas ja nõustas juriidiliselt Jaan Tiidus. Ka toona oli ühistu juhatuses Rastošanski.

Peale selle ei oska Rastošanski eesti keelt ja ka tema arvutikasutamise oskus on majaelanike väitel napp, seega keegi teda kahtlemata abistab.

Jaan Tiidusele pole skandaalid võõrad, aastaid tagasi figureeris ta meedias rootslastega lahvatanud äritüli tõttu, mis päädis tema jaoks vara abikaasa Urve nimele kirjutamise ja eraisiku pankrotiga.

Tiidus on ka ise ühistu juhatusse kuulunud, täpsemalt aastail 2005–2006, mil oli kolm kuud ka juhatuse esimees. Enese juhatusest tagandamise järel üritas Tiidus uue juhatuse vastu kriminaalasja algatamiseni jõuda, kuid see ei õnnestunud.

Äripäev soovis kuulata ära ka teise poole. Meie esimene kohtumine Rastošanskiga toimus tema korteri ukse taga, kuid siis ta keeldus kommentaaridest, sest soovis enne põhjalikult ajakirjaniku tausta uurida. Paar päeva hiljem nõustus ta kohtuma, kuid tingimusel, et teda ei filmita ega pildistata ning tema juttu ei salvestata.

Kohtusime Rastošanskiga vana­linnas Pagaripoiste kohvikus, mis olevat üks tema lemmikuid. Ta rääkis, et enne teda valitses ühistu finantsaruannetes suur segadus: toimusid finantsrikkumised ja raha raiskamine. Ka ühistu uus juhatus üritab Rastošanski sõnul ühistu raha endale kantida. Ühtegi dokumenti ta oma sõnade kinnituseks ei näidanud.

Kohtumine jäi lühikeseks, sest kui hakkasime küsima Jaan Tiiduse rolli kohta ühistus toimuvas vaidluses, lõpetas Rastošanski vestluse. “Mul on tunne, et meie vestlus võtab ebameeldiva pöörde,” märkis ta närviliselt. Ta ütles vaid, et tunneb Tiidust nii hästi, kui ühte naabrit tundma peaks, ja lõpetas vestluse.

Tiidused ei tahtnud ühistus toimuvast rääkida

“Jah, ma elan selles majas,” kinnitas Jaan Tiidus. Tema sõnul on ühistus toimuv delikaatne teema, mille kohta on tal oma raudne seisukoht. “Vist 2011. aastal ma andsin intervjuu ja tõestasin ära, et ma olen võimeline Eestis üle võtma ükspuha millise korteriühistu ja tühjendama ka ühistu pangakontod,” sõnas Tiidus. “Ministeeriumist paluti, et ma ei teeks seda.”

Jaan Tiidus lisas, tema taandas end ühistu tegevusest umbes kolm aastat tagasi. Enne seda ta tõesti aitas juriidiliselt ühistu esimeest Rastošanskit, kuid praegu ta ühistu asjadega ei tegele. “Ma loobusin sellest, kuna nägin, mis sellega kaasneb,” rääkis Tiidus.

Riigikogu liige Urve Tiidus aga ütles, et tema Lasnamäel asuvas korteris ei ela ega oska seetõttu ka ühistus toimuvat konflikti kommenteerida. Majaelanike väite kohta, et ühe konflikti osapoole taga on Jaan Tiidus, ütles Urve Tiidus, et see jutt on vale.

Korteriühistu Kalevipoja Põik 2 endine juhatuse esimees Viktor Rastošanski, kes ei taha võimu ühistus kuidagi käest anda.  Foto: Andres Haabu

Võltsitud allkirjaga ühistu juhatusse

Lahingutandriks muutunud Lasnamäe korteriühistu põhikirja järgi peab juhatuses olema vähemalt kolm liiget. Kui Rastošanski 2013. aasta lõpus juhatuse kaaperdas, kaasas ta lisaks toona pahaaimamatule ­Jekaterina Utrobinale kolmanda isikuna Niina Kambergi, kes on aga teinud politseile avalduse, et tema allkiri on võltsitud ja ta ei ole tahtnud korteriühistu juhatuse liikmeks saada. Politsei soovitas tal hoopis kohtusse pöörduda.

Kambergi avalduses Põhja prefektuurile oli muu hulgas järgnev info: “Kuna V. Rastošanski soovis tungivalt saada järjekordselt meie korteriühistu juhatuse esimeheks ning käis eelnevalt juba eelmise aasta ­augustikuust tülitamas majaelanikke nii kirjalikult kui ka korteriomanike korterites, olen pidevalt teda teavitanud, et ei soovi ega anna ka vastavat nõusolekut. /…/ Kuna uue juhatuse liikmete kandeavalduse teostamine Äriregistrisse on veninud juba kolm kuud, levitas V. Rastošanski elanike postkastides kirjalikult, et mina, Niina Kamberg, olen pidevalt ja väga aktiivselt osalenud uue juhatuse valimises, mis on koletu laim ja vale, ning takistan senini 05.12.2013 toimunud korteriühistu uue juhatuse koosseisu registreerimist. V. Rastošanski tülitab ja ähvardab mind pidevalt, nõudes minult allkirja ja mitte nõustumisel ähvardas minu heaolu rikkumisega.”

Koos Rastošanskiga juhatusse astuma soostunud Utrobina sattus enda sõnul juhatuse liikmena kohe olukorda, kus tal polnud võimalust juhatuse töös osaleda. Näiteks vahetas Rastošanski korduvalt ühistu kulul maja keldris asuva ühistu juhatuse kontoriruumi lukke, keeldus infot jagamast jne. Lukkude korduv vahetamine on näha ka Rastošanski enesele tehtud maksetest korteriühistu kontolt.

Kuna Utrobina leidis end juhatuse liikmena vastu seina surutuna, tekkiski ühistus temaga eesotsas uus tuumik, kelle eestvedamisel hakati organiseerima uut juhatust ilma Rastošanskita.

Äriregister ei tekita ega lõpeta suhetTeie viidatud õigusprobleem on oma olemuselt väga tõsine. Õnneks ei ole see massiline. Registrikanne omab informatiivset, mitte õigustloovat iseloomu.Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne. Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Selliseks kolmandaks isikuks ei ole aga registripidaja, kelle ülesandeks ongi tagada registrisse kantud andmete õigsus.Kohtuid on eksitanud ilmselt ÄS § 184 lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb juhatuse liikme volituse lõppemise registrisse kandmise avaldusele lisada osanike või nõukogu vastav otsus või protokoll. Hoolimata mõneti ebaselgest sõnastusest tuleb nimetatud regulatsiooni vaadata ÄS § 184 lg 3 kontekstis, st see saab kohalduda vaid juhul, kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb osanike või nõukogu otsuse alusel. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama.Õiguslikult vastuvõtmatu olukord tekiks vastupidise tõlgenduse puhul näiteks siis, kui osanikud, sõltumata tähtaja möödumisest, keelduvad juhatuse liiget tagasi kutsumast. Kuna juhatuse liikme õigussuhtele osaühinguga tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid, kehtivad juhatuse liikmete ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad sätted. Seega on juhatuse liikmel õigus ka suhe mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda (st juhatusest tagasi astuda), suhte lõpetab ka juhatuse liikme surm. Eriti viimasel juhul oleks absurdne siduda juhatuse liikmeks olekut konstitutiivselt registrikandega.Juhatuse liikme surm on vaieldamatult ka juhtum, kus äriühing võib jääda n-ö juhatuseta. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei võiks nii olla ka juhatuse liikme ametiaja lõppemise puhul. .Mida siis ikkagi teha? Loomulikult on kõige mõistlikum ühistu sees sellised vaidlused lõpetada ja kokku leppida, kui see ei õnnestu, peaks pöörduma kohtu poole, et määrata juhatuse liige kohtuvaidluste lõppemiseni.Enne kui juhatuse liiget valida, tuleks väga hoolega isiku tausta uurida.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juht Urmas Mardi

KRONOLOOGIA

Endine juht pääses ühistu kontole ligi

Lasnamäe suures korteriühistus tekkinud konflikt näitab, et vaatamata ühistu üldkoosoleku otsusele tagandada senine juhatuse esimees pääses ta ka pärast seda ühistu kontole ligi. Kuidas see võimalik on, sellest annab tunnistust järgnev sündmuste ahel.

Ühistu üldkoosolek Lasnamäe baaris Viktor Rastošanski (72) juhtimisel

05.12.2013 toimub KÜ Kalevipoja põik 2 üldkoosolek, mille algataja on Viktor Rastošanski. Koosolek viiakse läbi baaris Klondaik. Koosolek on otsustusvõimeline, sest Rastošanski oli poole aasta jooksul elanike uksi kulutades kogunud enam kui 50 majaelanikult volituse nende esindamiseks hääletamisel. Füüsiliselt on koosolekul kohal alla kümne majaelaniku.

Rastošanski kasutab kogutud volitusi oma huvide esindamiseks – juhatuse etteotsa saamiseks.Koosolekul valitakse juhatusse kolm inimest: Viktor Rastošanski (esimees), Jekaterina Utrobina ning Niina Kamberg.

Võltsitud avaldus

Pärast koosolekut esitab Rastošanski ­Harju maakohtu registriosakonda Kambergi võltsitud allkirjaga avalduse. Hiljem esitab Kamberg politseile, kohtule ja äriregistrile avalduse, et pole kunagi andnud nõusolekut juhatuses olemiseks.11.03.2014 tehakse muutmiskanne registrisse, uus juhatus registreeritakse kaheliikmelisena: Viktor Rastošanski ja Jekaterina Utrobina. Alles hiljem selgub, et Kamberg jääb vaatamata sellele sammule seaduse silmis juhatuse liikmeks edasi.

Algab kohtuvaidlus

15.05.2014 korraldatakse Utrobina juhtimisel ühistu üldkoosolek, kus otsustatakse 99 häälega tagandada Rastošanski ja valida uus juhatus. Rastošanski suhtes otsustatakse ühehäälselt esitada hagi kohtusse seoses ühistule ­finantskahju tekitamisega.

Koosolekul valitakse ühehäälselt ühistu uuteks juhatuse liikmeteks Jekaterina Utrobina (esimees), Artjom Ustvin, Anne Krutto, Dmitri Tuhta ja Dmit­ri Maškov.

Rastošanski esitab seepeale kohtusse hagi selle 15. mai koosoleku otsuste tühistamiseks. Hagi rahuldatakse osaliselt, kuna selgub, et Kamberg on seaduse kohaselt endiselt korteriühistu juhatuse liige (üldkoosolekul teda tagasi ei kutsutud), mis koos viie uue liikmega muudab juhatuse lubatust suuremaks. Nimelt tohib korteriühistu juhatuses olla kuni viis liiget.

04.09.2014 toimub uus erakorraline üldkoosolek. Koosolekul osaleb 101 inimest. Hääletatakse uuesti uue juhatuse poolt, juhatusest kutsutakse tagasi Kamberg.

29.09.2014 otsustab kohus, et Rastošanski juhatuses tagasikutsumise otsus jääb jõusse.Rastošanski ning tema palgatud vandeadvokaat Toomas Kõiv keelduvad kohtuotsust vastu võtmast.

Tõrge äriregistris

16.10.2014 kinnitatakse uus juhatuse koosseis notari juures teist korda, et registreerida lõpuks korteriühistu uus juhatus.

Rastošanski omakorda esitab äriregistrile avalduse, et kavatseb esitada 4. septembri korteriühistu koosoleku otsuste peale hagi kohtusse. Talle antakse aega kümme päeva ja selleks ajaks peatatakse äriregistrisse kannete tegemine.

Vahepeal teeb uus juhatus registriosakonda avalduse eemaldada Rastošanski B-kaardilt.

Avalduse sisu on, et Rastošanski on tagandatud usalduse kaotamise tõttu ja korteriühistule finantskahju tekitamise eest ning on alust karta, et ta võib kuritarvitada oma seisundit ning taotleda ligipääsu ühistu pangakontole. Avaldus koos juhatuse liikme Utrobina digiallkirjaga esitatakse registriosakonda ning kohtunikule.

Vastuseks teatab kohus, et apellatsiooni esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud ning registriosakond teeb otsuse tervikuna, uus tähtaeg määratakse 13. detsembriks.

14.11.2014 võtavad Toomas Kõiv ja Rastošanski vastu info kohtuotsuse kohta, apellatsiooni esitamiseks antakse neile 30 päeva.

Apellatsiooni Rastošanski ei esita, kuid esitab hiljem hoopis uue hagi.

Rastošanski pääseb vaatamata juhatusest väljaheitmisele ühistu konto kallale

28.11.2014 esitab KÜ Kalevipoja põik 2 Rastošanski vastu hagi kohtusse, süüdistades teda üle 14 600 euro suuruse kahju tekitamises. Samal päeval teeb Rastošanski endale SEB internetipangas ligipääsu ühistu pangakontole ning kannab ühistu kontolt endale hüvitisena ning telefonikompensatsioonina ligi 2400 eurot. 1. detsembril kannab ta endale veel ligi 500 eurot.

01.12.2014 avastab juhatus riisumise Rastošanski poolt.

Asja muudab kurioosseks, et püüdes vältida Rastošanski isetegevust ühistu pangakontodel, oli juhatuse liige Jekaterina Utrobina juba korduvalt Swedbanki ja SEBsse pöördunud, esitanud pankadele ühistu koosoleku protokollid ning kohtuotsuse.

Swedbank arvestas pöördumistega ning Rastošanskilt võeti võimalus pääseda ligi Swedbankis olnud ühistu kontole.

Pärast riisumise avastamist teatas SEB, et nemad lähtusid B-kaardil olevatest andmetest, kus oli endiselt Rastošanski nimi. Siiski lubas SEB, et sulgeb Rastošanskil võimaluse pääseda edaspidi interentipangas ühistu kontole.SEBs hoidis ühistu suuremat osa rahast. 1. detsembri seisuga oli arvel enam kui 114 000 ­eurot.

01.12.2014 sulgeb juhatus konto SEBs ning viib kogu raha Swedbanki. Swedbankist võetakse enne kinnitus, et mitte mingil juhul ei võimaldata Rastošanskil ligipääsu kontole.

Kohtulahing ei vaibu

01.12.2014 esitab juhatus politseisse avalduse kriminaalasja algatamiseks, süüdistades Rastošanskit ligi 2900 euro riisumises. Sellele summale lisanduvad maksud, kokku on kahju ühistule 3857 eurot. Kriminaalasja ei algatatud ja ühistul soovitati pöörduda kohtusse.

01.12.2014 saab korteriühistu info, et Rastošanski esitas kohtusse hagi 4. septembri koosoleku kohta. Hagi sisu ei ole teada, hagi on menetluses.

07.04.2015 toimub kohtuistung, kus arutatakse Rastošanski hagi. Rastošanski teeb ettepaneku sõlmida kompromiss: kui korteriühistu võtab oma hagi tagasi, siis võtab ka tema enda oma tagasi.

Korteriühistu pakub omalt poolt, et vähendab nõuet Rastošanski vastu umbes poole võrra. Rastošanski ei ole sellega nõus ja kompromissile ei jõuta.

11.05.2015 peaks kohus langetama otsuse Rastošanski hagis ühistu vastu.Korteriühistu hagis Rastošanski vastu pole kohtuistungi aega veel määratud. Selles hagis nõuab ühistu oma endiselt juhatuse liikmelt Rastošanskilt üle 18 000 euro.

Allikas: KÜ Kalevipoja põik 2 dokumendid

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt