Jabur vargus Tavexis: kuld asendati veega

Umbes selline nägi välja Tavexilt varastatud kullakang. Pildil olev kullakang kaalub 12,5 kilo.  Foto: Veiko Tõkman

Avaldame jabura loo sellest, kuidas Tavidi Rootsi tütarfirma Tavexi töötaja rongiga 12-kilost kindlustamata kullakangi vedas, selle päise päeva ajal ära varastada lasi ning Tavex kõige tipuks Rootsi maksuametilt, kes vargust ei uskunud, maksunõude ja trahvi kaela sai.

9. novembri hommik aastal 2009. Rahvusvahelise haardega kulla- ja valuutafirma AS Tavidi Rootsi tütarfirma Tavex AB töötaja Kurt on Stockholmi keskvaksalis ja veab endaga kaasas ratastel kohvrit. Kõlab argiselt, kuid tegemist pole kaugeltki tavalise vaksalikülastajaga, kes oma varanatukese on kohvrisse pakkinud. Mehe kohvris peitub nimelt 12,3 kilo kaaluv kullakang väärtusega 3 miljonit Rootsi krooni (315 000 eurot) ning lisaks 30 000 eurot ja 50 000 Rootsi krooni (ligi 5400 eurot) sularaha. 

Mees on kullakangiga juba mitu päeva olnud väljas paadimessil. Igaks ööks viis Kurt varanduse oma koju ja nüüd, hommikul pärast eelmisel päeval lõppenud messi, on ta kulla ja rahaga teel tagasi Tavexi kontorisse Stockholmi kesklinnas.

Kulla asemele veepudelid

Kurt astub kohvriga vaksalist välja, kui ühtäkki pillab keegi meesterahvas maha peotäie münte. Peenraha kaotanud mees hakkab igasuguse reaktsioonita müntidest eemalduma, misjärel hõikab kellegi kolmanda mehe hääl inglise keeles eemaldujale järele, et too oma mündid kaotas. Kurti tähelepanu hajub ja enne kui ta arugi saab, on tema käes juba uus kohver, mis on kulla ja raha asemel täis veepudeleid. Avalduses politseile kirjeldab Kurt, et kõik toimus väga kiiresti.

Jah, te saite õigesti aru - 350 000 euro väärtuses tööandja vara transportinud mees lasi end politseile koostatud avalduse põhjal just nii lihtlabaselt päise päeva ajal avalikus kohas paljaks varastada. Tundub uskumatu? Kui jah, siis olete ühel meelel Rootsi maksuametiga, kes kirjeldatud varguselugu ei usu.

Varguse kirjeldus põhineb Kurti avaldusel politseile. Tavexi juht Tiit Rosenberg nentis intsidendi kohta, et Rootsi politsei ei süüdistanud oma uurimise käigus kordagi nende töötajat Kurti seotuses vargusega ja Tavexi töösuhe Kurtiga kestis seetõttu pärast intsidenti seni, kuni Kurt ise avaldas soovi lahkuda. Kurt lahkus Tavexi palgalt omal soovil üheksa kuud pärast vaksalis toimunud vargust ehk 2010. aasta juulis. "Lahkumise põhjuseid peaksite temalt küsima," märkis Rosenberg.

Küsimuse peale, kuidas on võimalik, et Tavexi töötaja lasi niivõrd lihtlabasel moel väärtusliku kuldplaadi ära varastada, vastas Rosenberg, et ka neil kõigil on sama küsimus. "Vastuseid oskab vast anda vaid uurimist läbi viinud politsei," teatas Rosenberg. Ta nentis, et loomulikult ei saa välistada töötaja enda osalust varguses. "Kindel on aga see, et tegemist on ettevõtte vastu sooritatud kuriteoga, sest kulda enam pole," lisas Rosenberg. Politsei on varguse uurimise lõpetanud tulemuseta.

Samas toonitas Rosenberg, et nad usaldavad alati oma töötajaid. "Lähtume sellest, et inimene on aus ja kehtib süütuse presumptsioon. Kuni 15. sajandini oli Euroopas tava, et inimene peab tõestama oma süütust, alates sellest on nii, et süüdistaja peab tõestama oma süüdistust," rääkis Tavexi juht.

Stockholmi pearaudtejaam, kust väljudes Tavexi ekstöötaja end paljaks varastada lasi.  Foto: Wikipedia

Kullakang oli kindlustamata

Vaksalis Tavexilt pihta pandud kullakang ja raha olid kindlustamata. See tähendab, et rahvusvaheline kulla- ja valuutakaupleja Tavid lasi oma töötajail turvameesteta ja kindlustuseta sadade tuhandete eurode väärtuses vara kohvriga ringi vedada.

Rootsi ametnikes tekitas selline teguviis hämmingut, kuid tegemist on Tavidi kontserni suuromaniku Alar Tammingu eripäraga. Tamming nimelt ei usalda kindlustusfirmasid ja on lisaks veendunud, et võimalikud kahjujuhtumite kulud jäävad alla summadele, mille tooks endaga kaasa kindlustustooted. Seetõttu kasutab Tavidi kontsern kindlustooteid vaid juhtudel, mil see on kohustuslik. Tamming ütles Äripäevale, et praeguseks hetkeks oleks äramakstud kindlustussummad mitu korda suuremad Tavidile paarikümne tegutsemisaasta jooksul tekkinud kahjust ja seega on kindlustamisest loobumine olnud õige otsus.

Maksuameti huviorbiiti sattus kentsakas kullavargus üleüldse seetõttu, et Tavex arvestas varguse käigus tekkinud kahju kliendikahju sildi all ettevõtte maksustatavast tulust maha. Nimelt kandis kullafirma vargusest saadud kahju algselt kliendikahjuna Rootsi tütarfirma Tavexi kuludesse. See toimus Rootsi maksuameti hinnangul fiktiivsete tehingutega.

Päev pärast vargust, 10. novembril 2009, võeti Eestis Tavexi emafirma Tavidi laost paberil, mitte füüsiliselt, välja 124 väikest kuldplaati (123 100grammist ja üks 50grammine), mis võrdus varastatud suure kuldplaadiga. Järgnevalt liigutati kuldplaadid, jällegi ainult paberil, Rootsi Tavexi arvele ja juba samal päeval sealt omakorda välja, et see siis kliendikahjuna vormistada. Teisisõnu ostis Tavex pärast vargust Tavidilt näiliselt kuldplaadid, mida aga füüsiliselt ei liigutatud. Vormistatud tehingute tulemusel suurenes Tavexi kohustus emafirma ees nende 124 kuldplaadi väärtuses ja samavõrra vähenes ettevõtte maksustatav tulu.

3 214 214Rootsi krooni (346 000 euro) suurust varguseintsidendi kahju keeldus Rootsi maksuamet Tavex AB 2009. aasta maksustatavast tulust maha arvestamast. See summa lisandus seega pärast maksuameti revisjoni Tavexi toonastele tuludele. Tavex on maksuameti otsuse kohtus vaidlustanud.

Maksuamet: Tavex kandis raamatupidamisse fiktiivsed tehingud

Kui uurijad Tavexilt aru pärisid, muutis firma raamatupidamises esitatud infot ja selgitas, et tegemist polnud mitte kliendikahjuga, vaid sellega, et Tavex pidi maksma emafirma Tavidile hüvitist Stockholmi vaksalis varastatud kuldplaadi eest. Selline ebakõla muutis maksuametnikud umbusklikuks.

Tavexi raamatupidamises ei kajastunud kuidagi, et emafirmalt oleks võetud laenuks suur, üle 3 miljoni Rootsi krooni maksev kullakang. Ettevõtte selgitusel polevat see turundusmaterjali puhul lihtsalt kombeks. Varastatud kullakang aga just seda oligi - 12,3 kilo kullast turundusmaterjali. Tavexi emafirmas Tavidis oli suur kullakang arvel grammidena ehk koguse järgi. Tavexist selgitati ametnikele, et nad võinuks küll lihtsalt ise osta uue kullakangi ja selle emafirmale tagastada, kuid sellises suuruses kullakange turul ei müüdavat. Niisiis kandis Tavex raamatupidamisse kirjeldatud tehingud väikeste kuldplaatidega, ent maksuamet andis sellisele käitumisele hävitava hinnangu. "Paraku ei suutnud maksuamet mõista lihtsaid raamatupidamislikke tehinguid," ütles Tavidi suuromanik Tamming maksuameti hinnangu kohta.

Rootsi maksuamet jõudis kokkuvõttes järeldusele, et pärast kuldplaadi vargust on Tavex oma raamatupidamisse kandnud fiktiivseid tehinguid emafirma Tavidiga - Tavidi raamatupidamisest nähtub tavaline tarne Tavexisse, ehkki tegelikult tarnet ei toimunud."Kui vargus oleks toimunud sellisel moel nagu Tavex väidab, polnuks mingit alust selletaolisi raamatupidamiskandeid (nagu Tavexis tehti - toim) teha. Ainus õige käitumine oleks olnud teha sissekanne võla kohta emaettevõttele summas, mis on vaja korvata. Siis tulnuks võtta üks kulukonto, kust oleks selgelt näha, et raamatupidamises arvele võetud kulu on seotud kahju korvamisega emafirmale, pluss taust sinna juurde," kirjutas Rootsi maksuamet oma kuriteoteates, mille amet esitas Rootsi majanduskuritegude büroole 2012. aasta alguses raske raamatupidamisreeglite rikkumise kohta Tavexis.

Tavexi juht Rosenberg on praeguseks saanud ka kriminaalsüüdistuse, kuid mitte seoses varguse ja selle kajastamisega raamatupidamises, vaid hoopis muus raamatupidamisreeglite rikkumises.

Rootsi maksuameti poolt fiktiivseks nimetatud raamatupidamiskannete kohta ütles Rosenberg, et trikitamist ei ole toimunud. "Tavex oli laenanud Tavidilt erilise kullakangi, millist ei ole Tavexi laotoodete nimekirjas. Kuna pärast vargust tuli kuld Tavidile tagastada, siis tehti seda 124 väikse kuldplaadina, kokku samas kaalus," rääkis Rosenberg. Praeguste teadmiste valguses oleks võinud seda Rosenbergi sõnul kindlasti kohustusena näidata, kuid ükski raamatupidamise vangerdus ei tooks raha ega kulda ettevõttele tagasi. Rootsi maksuamet lähtus Rosenbergi sõnul sisu asemel vormist, kuigi põhimõte peaks olema vastupidine.

Hetkel kuum