Tavid seljatas kohtus Rootsi riigi

Värskelt jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus jättis ka Tavexi ja tema juhi kohtukulud Rootsi riigi kanda. 

Möödunud aastal esitas Rootsi prokuratuur Tavexi juhile Tiit Rosenbergile kriminaalsüüdistuse raskes raamatupidamisreeglite rikkumises Tavex AB juhina 2009. aastal. Ühes sellega esitas prokurör Tavexile 3 miljoni Rootsi kroonise (323 000 eurot) nõude kuriteo võimaldamise eest.

Esimene kohtuotsus tehti asjas möödunud aasta novembris. Stockholmi esimese astme kohus otsustas, et süüdistus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu ka prokuröri taotletud trahv Tavexile.

„Minu jaoks oli sel hetkel teema lõppenud ja mul oli hea meel, et kohus oli süvenenud ka kogu teema peendetailidesse. Ausalt öeldes ma seda eriti ei uskunud, sest olen elus mitmeid kordi näinud, kuidas kohtuotsus on poliitiliselt kallutatud ja kuna me Rootsis oleme nii-öelda võõrelement, siis oletasin, et me oleme juba algselt halvemas olukorras. Igatahes oli mul selle otsuse üle väga hea meel,“ kommenteeris Tavidi suuromanik Alar Tamming.

Prokurör läks teise kohtuastmeni

„Prokurör pidas ikkagi vajalikuks otsus edasi kaevata,“ nentis Tamming. „Miks ta seda tegi, on mulle arusaamatu, sest minu arvates peaksid ka prokurörid eelkõige lähtuma nii õigusest kui õiglustundest, kuid ma tean, et tänapäeva maailm on nii üles ehitatud, et töötavad inimesed lähtuvad eelkõige oma ametist ja süsteemist, millega nad on seotud.“

Möödunud kuul, 16. septembril otsustas Rootsi teise astme ehk ringkonnakohus, et jõusse jääb esimese astme õigeksmõistev kohtuotsus. Sellega kohtuprotsess ka lõppes.

„Ühelt poolt on mul hea meel, et kohus oma otsused nii tegi, teiselt poolt olen hakanud mõtlema, miks sellised kohtuprotsessid, mis süüdistatavale tulevad kui välk selgest taevast ja oma ebaõigluses seavad kahtluse alla kogu kohtu ja järelevalve mudeli, üldse tekivad? Täiesti arusaadav on, et kui dokumente varjatakse või võltsitakse, on seal taga midagi kahtlast. Aga meie puhul? Kõik algdokumendid, selgitused ja tööprotseduurid esitasime õiguskaitseorganitele esimesel nõudmisel, kõik oli kogu aeg olemas,“ rääkis Tamming.

Tamming: süüdistused olid solvavad

Kui süüdistuse juurde tagasi tulla, siis Rootsi ametivõimude süüdistus Rosenbergi tegevuse suhtes seisnes selles, et Tavexi tehingud emafirma Tavidiga polnud 2009. majandusaastal piisavalt tõendatud. Rootsi seadused nõuavad, et iga Rootsi ettevõte peab suutma iseseisvalt tõendada kõiki oma tehinguid. Rootsi maksuamet asus seisukohale, et 2009. aastal toimunud tehingud Tavexi ja Tavidi vahel polnud Tavexi raamatupidamises tõendatavad.

"Tavex hoolitseb süstemaatiliselt selle eest, et poleks olemas dokumente, mis kinnitaks, mida tarniti ja millised olid kulud. Neid dokumente kas ei koostata või kui koostatakse, siis need hävitatakse. Selle tagajärjel ei ole võimalik kinnitada, et kassasüsteemis registreeritud andmed tarnete ja kulude kohta on õiged," kirjeldas Rootsi maksuamet Tavexi raamatupidamist oma kuriteoteates. 

"Kogu süüdistus on algusest peale tundunud meile ebaõiglane ja subjektiivne - mitte faktidel, vaid arvamustel põhinev," sõnas Tavexi juht Rosenberg mullu aprillis, mil Äripäev süüdistust kajastas.

Ka Tavidi suuromanik Tamming oli juba siis süüdistusest hämmingus. „Rootsi maksuameti süüdistused raamatupidamisdokumentide hävitamises on meie jaoks solvavad. Teatavasti hävitatakse dokumente selleks, et midagi varjata. Antud juhul on aga kõikide tehingute tuvastamine täielikult võimalik ja algdokumentidega on võimalik tutvuda,“ sõnas Tamming mullu aprillis, mil kohtulahing oli alles ees. Tamming ütles toona, et tema arvates on tegu justkui legendiga aastast 1619, kus Galileo Galilei palus paavstil heita pilk teleskoopi, et näidata, et Jupiteril on kaaslased, kuid paavst keeldus sellest ja moodustas hoopis komisjoni, mis teatas, et Maa liikumine on väärarusaam ja Päikese Maa asemel maailmaruumi keskmeks kuulutamine absurdne.