• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome ekspert: ettevõtjad püsigu Vene turul

    Pekka Sutela rääkis täna Tallinnas, miks Soome ettevõtjad Vene turule püsima on jäänud.Foto: Andres Haabu

    Soome ettevõtjad pole Vene turult eriti lahkunud, sest neile tähendab Venemaa suuresti ainult Peterburi piirkonda ning seal on inimeste ostujõud endiselt võrreldav helsinglaste omaga, rääkis soomlasest Venemaa poliitika- ja majandusekspert Pekka Sutela.

    Ta ütles täna Tallinnas Äripäevale antud intervjuus, et lääs ei saanud sanktsioone kehtestamata jätta, sest midagi tuli ju Venemaa vastu ette võtta ning see oli esimene käepärane ja efektiivne variant, sest tekitab Venemaale palju valu. Küll aga ei kasvata see ümber nende välispoliitikat.

    Pekka Sutela

    Sündinud 1951. aastal.

    Riigiteaduste doktor, praegu Lappeenranta tehnikaülikooli praktika professor, Aalto ülikooli kaubanduskõrgkooli dotsent ja Pariisi Sciences Po ülikooli külalisprofessor.

    Keskendunud kogu oma karjääri jooksul Nõukogude Liidu ja seejärel Venemaa majandusarengu ja -poliitika uurimisele. Avaldanud hulga raamatuid ja artikleid, on nõutud ekspert kodu- ja välismaal.

    1990–2011 töötas Soome Pangas.

    1998–2009 oli Soome keskpanga siirdemajanduste uurimisinstituudi (BOFIT) juht ja hiljem nõunik.

    Töötanud õppejõuna Helsingi ülikoolis, teadurina Soome Teaduste Akadeemias, olnud külalisteadur Birminghami ülikoolis ja Kölni Venemaa ja Ida-Euroopa ­uuringute instituudis.

    Järgneb intervjuu Pekka Sutelaga:
    Eesti majandus sõltub Soome kui oma tähtsaima ekspordipartneri majandusest väga palju, seega on Eesti väga huvitatud Soome heast käekäigust. Milliste ootustega Te tulevikku vaatate praegu Venemaal toimuva valguses?
    Soome Panga tänavu kevadise ennustuse järgi langeb Soome eksport Venemaale tänavu umbes 20%. Eksport moodustab Soome SKPst umbes poole ja Venemaa osa sellest alla 10 protsenti. See prognoos on aga väga ebatõenäoline, talvine prognoos oli hulga negatiivsem, sest Vene enda majanduskasvu prognoos on -3 kuni -4 protsenti. Detsembris ootasime Venemaal suurt panganduskriisi, kuid seni on kõige hullem ära hoitud. Rubla on pärast kukkumist euro ja dollari suhtes märkimisväärselt tugevnenud.
    Soome vastne peaminister, keskerakondlane Juha Sipilä on ise ärimees. Milline on tema Venemaa-poliitika?
    Minu teada pole ta kunagi Venemaal käinud, tema ärid pole kunagi Venemaaga seotud olnud. Ka poliitikas on tal vaid paariaastane kogemus. Kindlasti teda haritakse praegu neil teemadel hoolega ja tal on palju veel õppida.
    Seni on Soome näidanud välja Venemaa teemadel väga ettevaatlikku suhtumist. Kas tema juhtimisel jätkab Soome oma passiivset poliitikat?
    Me oleme Soomes püüdnud alati olla korralikud skaudipoisid – alati hästi ette valmistatud. Aga ma pole märganud, et oleks väga tugevaid avalikke ettevalmistusi tehtud viimasel ajal Venemaa suhtes, kas või näiteks sõjalise ettevalmistuse puhul. Asi, mille kontrollimisel me oleme püüdnud olla aktiivsemad, on Venemaa püüded mõjutada avalikku arvamust. Aga soomlased on juba ajalooliselt niigi väga kahtlustavad igasuguse Venemaalt tuleva info ja propaganda vastu. Ma arvan, et jätkame oma rahulikku poliitikat.
    Augustis ütlesite Helsingis Äripäevale, et ei soovita ühelgi ettevõtjal Venemaalt lahkuda. Kas te olete endiselt samal arvamusel?
    Paljudele Soome firmadele tähendab Venemaa Sankt Peterburgi ja selle lähiümbrust. Seal on inimeste ostujõud Helsingi piirkonnaga võrreldav. Pole mõtet sealt lahkuda. Vene tarbijad on erakordselt teadlikud, nad jälgivad pidevalt valuuta vahetuskurssi, inflatsiooni.
    Mõned Soome firmad on Vene turult lahkunud, aga vähesed. Kagu-Soomes, kus ma töötan, on näha, et viimasel paaril kuul on seal poodlevaid Vene turiste palju vähem kui aasta tagasi. Aga vähenemine pole nii suur kui detsembris. Asjad on paremad kui poole aasta eest.
    Vene turule jäämine tähendab, et sa pead olema seal ka siis, kui asjad päris koledaks lähevad. See asjaolu aitab mõnel firmal unustada Vene turu 10 kuni 20 aastaks.
    Kas sanktsioonid teenivad oma eesmärki? Tundub, et Putinit ei huvita üldse, kuidas need venelaste igapäevast elu mõjutavad.
    Me pidime midagi Venemaa vastu ette võtma, sellise Ukraina olukorra valguses ei saanud me käed rüpes istuda. Pole aga väga palju asju, mida teha oleksime saanud, sanktsioonid olid esimene käepärane variant. Ajaloos pole sanktsioone üldiselt väga palju kasutatud. Need võivad olla efektiivsed selles mõttes, et tekitavad palju valu sellele, kellel neid rakendatakse. Aga need pole efektiivsed poliitilise käitumise muutmisel. Me võime Venemaale valu tekitada, aga ma arvan, et me ei suuda muuta nendega Vene välispoliitikat. Senimaani on mul kahjuks õigus olnud.
    Mis on suurim kahju Venemaale, mis lääne sanktsioonidega kaasneb?
    Kõige negatiivsem on see, et Vene ettevõtted ei saa välismaalt raha laenata. Lisaks on valitsus ja Vene keskpank kasutanud rohkem oma reserve, kui nad oleksid tahtnud seda tegelikult teha.
    Kas sanktsioonidel on Venemaale ka mingi positiivne mõju?
    Ma olen kuulnud, et mõnes toidutööstuse harus toimib neil veel siiski import, aga seda ei saa olla väga palju. Kui Vene inimesed saaksid tooteid valida, valiksid nad importkaupa. Tarbekaupade inflatsioon on olnud isegi Venemaa enda ametliku statistika järgi – ainus, mis meie valduses on, seega peame seda vähemalt mingil määral usaldama – väga suur. Näiteks suhkru hind on tõusnud 50%. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Autojuhtide puudus sundis Briti valitsust järele andma
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Tuntud ärimehe vana vimm päädis Eesti kohtute aastaid kestva kurnamisega
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.