Kaisa Gabral • 12. mai 2015 kell 8:30

Heido Vitsur: pole vaja karta laenu võtta

LHV analüütiku Heido Vitsuri sõnul pole vaja laenuvõtmist karta  Foto: Raul Mee

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on vaja majanduse elavdamiseks teha investeeringuid, selleks on vaja raha ning selle tarbeks ei tasu tema sõnul karta laenuvõtmist.

Küsimustele vastab Heido Vitsur:

Eesti majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis 1,2 protsenti. Pikka aega ei ole majanduses toimunud märkimisväärset positiivset arengud, toimub paigaltammumine. Kuidas saaks majandust elavdada?

Eesti majanduskasv sõltub välisnõudlusest, seda me suurendada ei saa. Me saame suurendada oma konkurentsivõimet. Meie turunduslik võimekus on nõrk, me ei suuda operatiivselt tagada suuri koguseid teistele suurtele turgudele ja me ei tunne turgusid, mis pole meile traditsioonilised turud.

Kuivõrd jaekaubandus kasvab meil juba niigi Euroopa tugevaimas tempos, siis sealt pole mõtet üritada midagi juurde saada. Sisenõudluse puhul on teine tahk – investeeringud. Me peame mõtlema sellele, kuidas investeeringuid suurendada.

Ehitussektor tõmbab praegu majanduskasvu tagasi. Me peame õppima tegema taristus selliseid investeeringuid, mis tasuvad end ära. Seda tuleb teha koordineeritud programmi alusel ja selleks pole vaja karta laenu võtta. Kõige paremaks näiteks oleks energiatõhusus, mis kindlasti tasub ära, kui seda korralikult teha. Kui seda teha laenu arvel, siis see pole selline laen, mis läheks riigi defitsiiti.

Et jõuame ikka sinna laenu juurde välja?

Kuskilt on vaja raha ju võtta. Kui erasektoril raha ei ole, siis tuleb laenu võtta, ükskõik kuidas seda korraldada, kas riik toetab garanteerib täielikult või garanteerib osaliselt. Kuid mingisugune tugi on vaja teha, et taristu rajamine ja sellised investeeringud, need tuleb käima panna lihtsalt ja selle peale peab mõtlema.

Kui suudame ekspordis oma läbilöögivõimet suurendada ja korraldada asju üheskoos ja läbimõeldult turge võtta, mitte ei noki nagu varblased siit ja sealt, siis ekspordi suurendamine ka õnnestub. See algab muidugi eksportivatele potentsiaalsetele sektoritele tööjõu kindlustamisest jms.

Teine on taristu efektiivseks muutmine, seal, kus see majanduslikult ära tasub. Mitte seal, kuhu kerkib ilus maja või ilus ristmik, see ei too kaasa majanduslikku tasuvust.

Need on kõik pikema vinnaga lahendused?

Ei ole. Sellist võlukohta, kus homme kulda kaevata, sellist kohta meil ei ole. Pool aastat on see aeg võib-olla ja siis võiksid mõned asjad juba kuskil liikuma hakata. Kuid ühe kuuga jah ei saa.

Kas usute, et praegusel valitsusel on võimekust ja selgroogu selliseid otsuseid langetada ja asjad ette võtta?

Kõige rohkem on vaja siin tahtmist, võimekust saab alati sisse osta. Küsimus on pealehakkamises ja selges tegevuskavas. Ekspordi puhul tulebki võimekust sisse osta. Ilma kohaliku turu asjatundja palkamiseta nagunii toime ei tule.

Kuidas erinevad kavandatavad aktsiisitõusud majanduse arengule mõjuvad?

Ükski maksutõus majandusele/ettevõtlusele hästi ei mõju.

Seal, kus on tööjõu osa suur, seal see 1% sotsmaksu alandamine omab mingit tähtsust, kuid seal, kus tööjõu osa on väike, seal ei oma see mingit tähtsust.

Ja nii või teisiti tähendab ka kütuseaktsiisitõu kulude kasvu. Majandusarengule see kasuks ei tule.

Teine asi on ka raha otstarbekas kasutuses. Kuivõrd seda kasutatakse eelarveaukude lappimiseks, mitte majanduslikult tasuvaks initsiatiiviks, siis sealt majandusele tuge loota ei ole, see on kahtlemata koorem.

Hetkel kuum