Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja: teeme ühest eurost kaks

    Lemminkäinen Eesti tegevjuht Sven Pertens soovitab maksudega mitte mängidaFoto: Eiko Kink

    Lemminkäinen Eesti tegevjuhi Sven Pertensi sõnul peaks Eesti valitsus kujundama pikema perspektiivi majanduse arengu osas. Näiteks kasvatab iga transporditaristusse investeeritud euro tema sõnul riigi SKP-d ligi kahe 2 euro võrra, millele lisandub täiendav maksutulu.

    Küsisime erinevate ettevõtjate ja arvamusliidrite käest, kuidas paigal tammuvat majandust veidi elavdada ja sellesse elu sisse puhuda.
    „Majanduse elavdamiseks on mitmeid võimalusi ja neid tuleks rakendada kompleksselt. Valitsusel peaks kõigepealt tekkima mingi visioon, kuhu tahame jõuda. Praegu tegeldakse ennekõike tänase päeva probleemidega. Puudub arusaam majanduse kui terviku toimimisest ning pikem perspektiiv on täiesti ära ununenud,“ märkis Pertens.
    Ta lisas, et Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisese lahendustest on palju räägitud, kuid seni peamiselt eraettevõtjate poolelt. Üheks kiiremaks majanduse elavdamise võimaluseks on Pertensi hinnangul võtta laenu ja see investeerida taristuehitusse. „Välisriikides läbi viidud uuringute kohaselt kasvatab iga transporditaristusse investeeritud euro riigi SKP-d ca 2 euro võrra, millele lisandub täiendav maksutulu. Kogumõju majandusele on peaaegu kolm korda suurem algsest investeeringust,“ lausus Pertens.
    „Leidub teisigi majandusharusid, millesse laenu abil investeerida. Riigil tasub siinkohal konsulteerida tööandjate ühendustega, erialaliitudega ning majandusekspertidega.
    Välisinvestoritele majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks tuleks lõpetada erinevate maksuotsustega mängimine.Ettevõtja ning investor vajab ennekõike stabiilsust,“ lausus Pertens. Ta lisas, et vähese etteteatamisega ning piisavalt põhjendamata maksutõusud ja seadusemuudatused ei võimalda ettevõtjatel planeerida investeeringute tasuvust. „Kindlasti vajab vähendamist tööjõu maksukoormus, sotsiaalmaksu 1% vähendamine on siinkohal kahjuks ainult kosmeetilise iseloomuga meede,“ lisas ettevõtja.
    Riigisiseste ressursside leidmiseks peaks valitsus Pertensi hinnangul kriitilise pilguga üle vaatama avaliku sektori kulutused ja avaliku sektori töökohad. „Liiga palju on mittevajalikke töökohti ja töötajaid, kes ei tooda lisandväärtust, halvemal juhul lausa takistavad lisandväärtuse tootmist. Praegu 2016. aastast välja lubatud avaliku sektori töökohtade vähendamine 1% võrra aastas vajalikku impulssi majanduse arenguks ei anna. Samavõrra või rohkem hakkab demograafilisest olukorrast tingituna Eestis vähenema tööealine elanikkond,“ ütles Pertens.
    Kuna kütuseaktsiisi tõusu ja muude aktsiisitõusude vahendeid on valitsusel kavas kasutada eelarveaukude lappimiseks, siis ei mõju ka need majanduse arengule positiivselt, pigem negatiivselt.
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusvabadust ähvardab invaliidsus või lausa surmahoop
Kui konkurentsiamet ei suuda regulaatorina vaba ettevõtluskeskkonna eest seista, pole ohus mitte enam majandus, vaid riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui konkurentsiamet ei suuda regulaatorina vaba ettevõtluskeskkonna eest seista, pole ohus mitte enam majandus, vaid riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Konkurent süüdistab Wise’i konkurentsi kahjustamises
Eesti juurtega rahaülekandeteenust pakkuvat Wise’i süüdistab sarnases valdkonnas tegutsev Atlantic Money konkurentsi rikkumises.
Eesti juurtega rahaülekandeteenust pakkuvat Wise’i süüdistab sarnases valdkonnas tegutsev Atlantic Money konkurentsi rikkumises.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Piima kokkuostuhind kerkis eelmisel aastal kõrgemaks kui iial enne
Piima keskmine kokkuostuhind Eesti põllumajandustootjatelt oli eelmisel aastal 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem, teatas statistikaamet.
Piima keskmine kokkuostuhind Eesti põllumajandustootjatelt oli eelmisel aastal 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.