Rõivas: öelda, et Eesti seis on halb, on enesepettus

"Mis mulle hommikusi lehti lugedes väga hinge läks, oli see, et Äripäev oli täna üles leidnud ühe indeksi, kus Eesti koht oli jäänud meie lõunanaabritele alla, täpsemalt siis leedulastele. Mitte küll väga suurelt alla, aga oli jäänud lõunanaabritele alla ja sellest oli tehtud väga suur number ja joonistatud selline narratiiv, et Eestiga on nüüd asjad halvasti," rääkis Rõivas. "Puht objektiivselt võttes muidugi sellel jutul erilist tõepõhja all ei ole. Mul on isegi natuke kahju, et sedavõrd pealiskaudse analüüsiga lausa juhtkirju ja suuri lugusid tehti. Aga isegi kui oleks, siis ausalt öeldes mina küll selle üle ei kurvastaks, kui meie lõunanaabritel, olgu siis lätlastel või leedulastel sarnaselt Eestiga väga hästi läheks," jätkas Rõivas.

Peaminister juhtis tähelepanu, et Eesti ettevõtetele on Leedu kõige olulisem välisinvesteeringute riik, sest siinsed investorid on kõige agaramad investeerima just nimelt Leedu majandusse. Mida paremini läheb Leedu majandusel, seda paremini läheb ka nendel ettevõtetel, kes Leedusse investeerivad, märkis Rõivas.

"Aga kui vaadata nüüd tegelikku pilti, siis öelda, et Eesti tegelik seis on väga halb, on ikkagi totaalne enesepettus ja seetõttu ma soovitaks ikkagi ajakirjanikel, kes selliseid põhimõttelisi avaldusi teevad, vaadata laiemat konteksti," kõneles Rõivas. Ta märkis, et ka ajakirjandusvabaduse indeksis oleme Lätist ja Leedust korralikult eespool, aga ta ei soovita seda kuidagi piirata, küll aga soovitab majandusinimesena natukene tähelepanelikumalt jälgida, millised need tegelikud näitajad ikkagi on.

"Langeda sellisesse enesehaletsusse ja öelda, et me peaksime tegema asju põhimõtteliselt teistmoodi sellepärast, et ühes konkreetses indeksis oli Leedu meist pügala või paar eespool, on ikkagi täiesti kohatu. Ma ei pea väheoluliseks ka seda, et hinnata ka neid objektiivseid näitajaid, mis majanduse toimimist väga otseselt peegeldavad,"ütles Rõivas, kes on sageli rõhutanud edetabelite olulist, kui Eesti paikneb neis headel kohtadel.

"Võtame kas või näiteks keskmise palga, siin on vahe Lätiga meil üle 250 euro Eesti kasuks ja Leeduga üle 320 euro Eesti kasuks, nii et tasub ka neid asju siiski meeles hoida, kui kirjutada seda, et Eestil pole visiooni või Eestil lähevad asjad halvasti. Kinnitan teile, et meil on väga selge visioon."

Rõivas pidas oma sõnavõtus oluliseks ka seda, et valitsus on esitanud maksupaketi, mis nihutab tööjõumaksudelt maksustamist kahjulikule tarbimisele. Tema sõnul ei ole see juhus, et valitsus tööjõumakse langetab, sest see on otseselt seotud Eesti riigi konkurentsivõimega, sellega, et siin saaks luua tasuvamaid töökohti ja Eesti inimesed saaksid veelgi kõrgemat palka. "Ja kui välisinvestor otsustab, kas töökoht luua Eestisse, eriti just need töökohad, mis maksavad kõrgeid palku, kus on väga oluline see, et millised on tööjõumaksud ja selliseid töökohti me ju tahame Eesti majandusse, siis on väga oluline, kas maksukeskkond on soodsam Eestis või Lätis või Leedus või ka Soomes või Rootsis," selgitas Rõivas.

Ta lisas, et eesmärk tööjõumaksude langetamisel on see, et Eesti oleks konkurentsivõimeline ja välisinvestorite otsused langetatakse just nimelt Eesti kasuks. "See on väga kaugele vaatav ja väga põhimõtteline hoiak ja minu meelest tuleb seda ka tulevikus jälgida."