Eestlased kergitavad Norras maailma kõrgeimat puithoonet

Artikkel

- Uudised
- Lauri Leet
- Lauri Leet, kaasautor
- 9. juuni 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased kergitavad Norras maailma kõrgeimat puithoonet
Maailma kõrgeim puithoone valmib ASi Kodumaja käe all ja see võiks kergitada ka Eesti mainet puitmajatootjana. Foto: Kodumaja
AS Kodumaja ehitab maailma kõrgeimat puitmaja. Korterid on juba kokku pandud, ees ootavad tööd rõdude, katuseterasside ja ühendustega. 51 meetri kõrgune kortermaja Norras Bergenis valmib selle aasta lõpuks.
Kodumaja alustas 14korruselise 62 korteri ning 4500 ruutmeetri kasuliku pinnaga hoone tootmisega eelmise aasta hilissuvel, ent töö projektiga algas juba tükk aega varem, 2011. aastal.
"Kindlasti aitas lepinguni jõuda meie kogemus ja väga hea maine Norra turul,” ütles ettevõtte turundus- ja müügidirektor Andrus Leppik. Ettevõte on Norras ehitanud alates 1997. aastast. Hoone tellis Bergeni arendaja BOB Eiendomsutvikling, selle projekteeris Bergeni arhitektuuribüroo Artec.
Mai alguseks said Leppiku sõnul kõik korterid kokku pandud, järgmisena valmivad rõdud ning fassaadid, katuseterrassid ja tehnilised ühendused. Edasi tulevad juba testimised, häälestused ning muu vajalik seadistus. Hoone peab valmima sel aastal.Projekt võttis tootmisvõimsusest alla 10%. Korterid ehitatakse osadest, mis valmisid Tartu majatehases, kus tehti Leppiku sõnul enamik tööst. “Umbes 90% siseviimistlusest tehti Eestis. Ehitusplatsil monteeriti tehases ehitatud ruumelemendid ehitisse, ühendati ja häälestati need,” selgitas Leppik.
Kõige suuremad osad maailma kõrgeima puithoone ehitamisel olid 9 meetrit pikad ja üle 5 meetri laiad ning kaalusid umbes 13,5 tonni. Ehitusmoodulid monteeriti Bergeni ehitusplatsil liimpuitkonstruktsioonile.
Hoone kerkis üle ootuste kiiresti, ütles Leppik. “Eriti arvestades hoone kõrgust ja vajadust sisulise koostöö järele liimpuitkonstruktsioonide ehitajatega, ja ka seda, et kahe peale oli kasutada äärmiselt napp ehitusruum,” märkis ta.
Lisaks tuli ettevõte ruumelementide monteerimise ajal edukalt toime töid raskendava ja Bergenis üsna tavapärase tugeva tuulega ning hoiti elemente kaitstuna vihma ja lume eest.
Norrasse Bergenisse ehitatatakse maailma kõrgeimat puitmaja
14 korruseline, 51 m kõrgune puitmaja kannab nime The Tree.
Kortereid 62, kahetoalised korterid on 43 m2, kolmetoalised 64–66 m2. Hoone arhitekt on Norra arhitektuuribüroo Artec Prosjekt Team AS.
Staatika, tuleohutuse, akustika jt tehnilistes küsimustes aitab konsultatsioonifirma Sweco.Liimpuitkonstruktsioonid tarnis Moevlen Limtre AS.
Korterid jm hoone osad – trepikojad, 9. korrusel paiknev ühine spordisaal, terrassid 13. ja 14. korrusel ja abiruumid – ehitas tehases toodetud ruum- ja tasaelementidest Tartus tegutsev Kodumajatehase AS.
Ruumelemendid paigutati üksteise otsa viie korruse kaupa, viienda ja kümnenda korruse kohale valati betoonist platvormid, mis toetuvad omakorda liimpuidust konstruktsioonidele. Mõlemal pool maja olevad klaasist rõdud jätavad liimpuitkonstruktsioonid nähtavale. Korteriteski on nähtavad liiimpuittalade konstruktsioonid sisekujunduselementideks.
Seni kõige kõrgem puithoone on 32 meetrit kõrge ja asub Austraalias Melbourne’is.
Tegemist oli küllaltki mahuka tellimusega, kuid selle täitmine ei võtnud ettevõtte tootmisvõimsusest isegi mitte üle kümne protsendi, lausus Leppik. Tellimuse täitmiseks ei olnud vaja ka tootmist täiustada ega ümber seada – olemasolevatest kogemustest ja harjumuseks saanud töökorraldusest piisas, et ranget täpsust nõudev elementide tootmisprotsess edukalt ära teha.Tootjatale vajalik positiivne tähelepanu
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe, ASi Matek tegevdirektori Sven Matsi sõnul annab Kodumaja kõrghooneprojekt vaieldamatult palju rõõmustavat tähelepanu tervele Eesti puitmajasektorile ning aitab paremini eristuda Leedu, Läti ja Poola tootjatest, kes selles valdkonnas Eestiga järjest rohkem konkureerivad.
“Lisaks on see hoone maamärk, mis kannab head ja selget sõnumit – betoonile ja terasele on olemas väga tõsiselt võetav, kergem, ökoloogilisem ning energiatõhusam alternatiiv. Puitmajatootjate esindajana olen väga uhke, et suure osa selle väga innovatiivse ehituslahenduse inseneritööst ning tehnoloogiast on loonud Eesti insenerid ja tehnoloogid,” lausus Mats.
Mats avaldas lootust, et hoone julgustab ka kõiki neid tellijaid, kes pole siiani julgenud oma tellimusi Eesti puitmajatootjatele pakkuda.
Käsitööpalkmaju tootva osaühingu Hobbiton Home tegevjuhi Andrus Prangli sõnul saavad kõik Eesti puitmajatootjad Kodumaja projektist kasu, sest Eesti kui tootja kogub sellega kuulsust.Ometi saab kasu teenida vaid siis, kui väljaspool suudetakse võimalikult palju rõhutada, et maailma kõrgeim puitmaja on just Eesti tootja tehtud. “Paraku kipub tihti minema nii, et kõige suurema tähelepanu saab peatöövõtja ehk Norra ettevõte. Ei pruugi välja paistagi, et põhilise osa majast on tootnud eestlased,” sõnas Prangli.
Põhjendamatu hirm puidust ehitamise ees
Sven Mats, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees
Eesti puitmajatootjad müüvad lõviosa majadest eksporditurgudel, kuid paraku on meie tootjad tuntud eelkõige erialaringkondades, suuremale ringile jääb majade päritolu teadmata. Ka Kodumaja maailma kõrgeimast puithoonest räägitakse maailmas palju, kuid paraku ei ole tihti kuskil vihjet ei tootja ega tootjamaa kohta. Eesti turule puidust “kõige kõigemate” maamärkide püstitamine on möödapääsmatu meie kui puumajamaa tuntuse kasvatamisel ning selle tööstusharu arendamisel. Usun, et Eesti võiks puitmajade poolest olla sama tuntud, kui on šveitslased oma kellade ja sakslased autotööstuse poolest. Praegu on takistuseks on olnud põhjendamatud hirmud puidust ehitamise ees. Usun, et riik võiks siin võtta juhtrolli ning ehitada mõne ühiskondliku hoone puitkonstruktsioonidest.
Ettevõttele väljakutse ja maamärk
Kodumaja meeskond teadis algusest peale, et projektiga peab valmima maailma kõige kõrgem puithoone, ütles Leppik. Ettevõte võttis seda tema sõnul kui enneolematut ja väga põnevat väljakutset. “See on meie jaoks kvaliteedimärk, maamärk, kui nii võib öelda,” lausus Leppik.
Norras on kõrgeima maja projekt saanud märkimisväärset meediatähelepanu, hoone kerkimist on kajastanud nii sealsed üleriigilised telejaamad kui ka ajalehed. “Loodan, et sellest saadakse inspiratsiooni ka Eestis ja nähakse, et ei ole midagi üleloomulikku ega märkimisväärset ka siin puidust millegi suure tootmises.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Arhitektuur
- Ehitus
Hetkel kuum