Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased kergitavad Norras maailma kõrgeimat puithoonet

    Maailma kõrgeim puithoone valmib ASi Kodumaja käe all ja see võiks kergitada ka Eesti mainet puitmaja­tootjana. Foto: Kodumaja

    AS Kodumaja ehitab maailma kõrgeimat puitmaja. Korterid on juba kokku pandud, ees ootavad tööd rõdude, katuseterasside ja ühendustega. 51 meetri kõrgune kortermaja Norras Bergenis valmib selle aasta lõpuks.

    Kodumaja alustas 14korruselise 62 korteri ning 4500 ruutmeetri kasuliku pinnaga hoone tootmisega eelmise aasta hilis­suvel, ent töö projektiga algas juba tükk ­aega varem, 2011. aastal.
    "Kindlasti aitas lepinguni jõuda meie kogemus ja väga hea maine ­Norra turul,” ütles ettevõtte turundus- ja müügidirektor ­Andrus Leppik. Ettevõte on Norras ehitanud alates 1997. aastast. Hoone tellis Bergeni arendaja BOB Eiendomsutvikling, selle projekteeris Bergeni arhitektuuri­büroo Artec.
    Mai alguseks said  Leppiku sõnul kõik korterid kokku pandud, järgmisena valmivad rõdud ning fassaadid, katuseterrassid ja tehnilised ühendused. Edasi tulevad juba testimised, häälestused ning muu vajalik seadistus. Hoone peab valmima sel aastal.Projekt võttis tootmisvõimsusest alla 10%. Korterid ehitatakse osadest, mis valmisid Tartu majatehases, kus tehti Leppiku sõnul enamik tööst. “Umbes 90% siseviimistlusest tehti Eestis. Ehitusplatsil monteeriti tehases ehitatud ruumelemendid ehitisse, ühendati ja häälestati need,” selgitas Leppik.
    Kõige suuremad osad maailma kõrgeima puithoone ehitamisel olid 9 meetrit pikad ja  üle 5 meetri laiad ning kaalusid umbes 13,5 tonni. Ehitusmoodulid monteeriti Bergeni ehitusplatsil liimpuitkonstruktsioonile.
    Hoone kerkis üle ootuste kiiresti, ütles Leppik. “Eriti arvestades hoone kõrgust ja vajadust sisulise koostöö järele liimpuitkonstruktsioonide ehitajatega, ja ka seda, et kahe peale oli kasutada äärmiselt napp ehitusruum,” märkis ta.
    Lisaks tuli ettevõte ruumelementide monteerimise ajal edukalt toime töid raskendava ja Bergenis üsna tavapärase tugeva tuulega ning hoiti elemente kaitstuna vihma ja lume eest.

    Norrasse Bergenisse ehitatatakse maailma kõrgeimat puitmaja

    14 korruseline, 51 m kõrgune puitmaja kannab nime The Tree.

    Kortereid 62, kahetoalised korterid on 43 m2, kolmetoalised 64–66 m2.  Hoone arhitekt on Norra arhitektuuribüroo Artec Prosjekt Team AS.

    Staatika, tuleohutuse, akustika jt tehnilistes küsimustes aitab ­konsultatsioonifirma Sweco.Liimpuitkonstruktsioonid tarnis Moevlen Limtre AS.

    Korterid jm hoone osad – trepikojad, 9. korrusel paiknev ühine spordi­saal, terrassid 13. ja 14. korrusel ja abiruumid – ehitas tehases toodetud ruum- ja tasaelementidest Tartus tegutsev Kodumajatehase AS.

    Ruum­elemendid paigutati üksteise otsa viie korruse kaupa, viienda ja kümnenda korruse kohale valati betoonist platvormid, mis toetuvad omakorda liimpuidust konstruktsioonidele. Mõlemal pool maja olevad klaasist rõdud jätavad liimpuitkonstruktsioonid nähtavale. Korteriteski on nähtavad liiimpuittalade konstruktsioonid sisekujunduselementideks.

    Seni kõige kõrgem puithoone on 32 meetrit kõrge ja asub Austraalias Melbourne’is.

    Tegemist oli küllaltki mahuka tellimusega, kuid selle täitmine ei võtnud ettevõtte tootmisvõimsusest isegi mitte üle kümne protsendi, lausus Leppik. Tellimuse täitmiseks ei olnud vaja ka tootmist täiustada ega ümber seada – olemasolevatest kogemustest ja harjumuseks saanud töökorraldusest piisas, et ranget täpsust nõudev elementide tootmisprotsess edukalt ära teha.Tootjatale vajalik positiivne tähelepanu
    Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe, ASi Matek tegevdirektori Sven Matsi sõnul annab Kodumaja kõrghooneprojekt vaieldamatult palju rõõmustavat tähelepanu tervele Eesti puitmajasektorile ning aitab paremini eristuda Leedu, Läti ja Poola tootjatest, kes selles valdkonnas Eestiga järjest rohkem konkureerivad.
    “Lisaks on see hoone maamärk, mis kannab head ja selget sõnumit – betoonile ja terasele on olemas väga tõsiselt võetav, kergem, ökoloogilisem ning energiatõhusam alternatiiv. Puitmajatootjate esindajana olen väga uhke, et suure osa selle väga innovatiivse ehituslahenduse inseneritööst ning tehnoloogiast on loonud Eesti insenerid ja tehnoloogid,” lausus Mats.
    Mats avaldas lootust, et hoone julgustab ka kõiki neid tellijaid, kes pole siiani julgenud oma tellimusi Eesti puitmajatootjatele pakkuda.
    Käsitööpalkmaju tootva osaühingu ­Hobbiton Home tegevjuhi Andrus Prangli sõnul saavad kõik Eesti puitmajatootjad ­Kodumaja projektist kasu, sest Eesti kui tootja kogub sellega kuulsust.Ometi saab kasu teenida vaid siis, kui väljaspool suudetakse võimalikult palju rõhutada, et maailma kõrgeim puitmaja on just Eesti tootja tehtud. “Paraku kipub tihti minema nii, et kõige suurema tähelepanu saab peatöövõtja ehk Norra ettevõte. Ei pruugi välja paistagi, et põhilise osa majast on tootnud eestlased,” sõnas  Prangli.

    Põhjendamatu hirm puidust ehitamise ees

    Sven Mats, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

    Eesti puitmajatootjad müüvad lõviosa majadest eksporditurgudel, kuid paraku on meie tootjad tuntud eelkõige erialaringkondades, suuremale ringile jääb majade päritolu teadmata. Ka Kodumaja maailma kõrgeimast puithoonest räägitakse maailmas palju, kuid paraku ei ole tihti kuskil vihjet ei tootja ega tootjamaa kohta. Eesti turule puidust “kõige kõigemate” maamärkide püstitamine on möödapääsmatu meie kui puumajamaa tuntuse kasvatamisel ning selle tööstusharu arendamisel. Usun, et Eesti võiks puitmajade poolest olla sama tuntud, kui on šveitslased oma kellade ja sakslased autotööstuse poolest. Praegu on takistuseks on olnud põhjendamatud hirmud puidust ehitamise ees. Usun, et riik võiks siin võtta juhtrolli ning ehitada mõne ühiskondliku hoone puitkonstruktsioonidest.

    Ettevõttele väljakutse ja maamärk
    Kodu­maja meeskond teadis algusest peale, et projektiga peab valmima maailma kõige kõrgem puithoone, ütles Leppik. Ettevõte võttis seda tema sõnul kui enne­olematut ja väga põnevat väljakutset. “See on meie jaoks kvaliteedimärk, maamärk, kui nii võib öelda,” lausus Leppik.
    Norras on kõrgeima maja projekt saanud märkimisväärset meediatähelepanu, hoone kerkimist on kajastanud nii sealsed üleriigilised telejaamad kui ka ajalehed. “Loodan, et sellest saadakse inspiratsiooni ka Eestis ja nähakse, et ei ole midagi üleloomulikku ega märkimisväärset ka siin puidust millegi suure tootmises.”
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
USA aktsiaindekseid mõjutasid kõnelused majanduslangusest
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.