Pagulased ja Rootsi tõid mõnusa kasvu

„Kasvasime mõnusalt,“ kiitis majatootja Matek juht Sven Mats eelmist aastat, kui firma tegi 15 projekti, millest kolm andis 90% käibest.

Põhiliselt ehitab Matek korterelamuid, nende kõrval paistavad silma väikesed eramajad, Leedu taarakogumismajad ja 55 ridaelamuga küla Stockholmi lähedal. Viimast panid eestlased püsti kolm aastat. Kliente on Matek otsinud messidelt, samuti on puitmajatootjaid promonud riik. „Kui varem räägiti riigivisiitidel vaid seda, et meil on Skype ja tiigrihüpe, siis nüüd räägitakse ka kõvast puitmajasektorist,“ lausus Mats.

Rootsis teevad eestlaste elu karmimaks konkurendid Lätist, Leedust ja Poolast, samuti kohalikud ettevõtted. „Käib päris korralik taplemine,“ kirjeldas Mats.

Kuigi statistika näitab, et jätkuvalt läheb kõige rohkem puitmaju Norra, siis enim kasvas läinud aastal Rootsi, lükates Saksamaa kolmandaks.

„Hüpped teevad mõnes mõttes ettevaatlikuks, sest neile järgneb tihtipeale langus. Suured hüpped panevad ettevõtetele surve peale, tehakse kiireid investeeringuid, mis võivad ühel hetkel ohtlikuks osutuda, kui järgmisel aastal turg drastiliselt langeb,“ ütles puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil.

Võrreldes aasta varasemaga kasvas eksporditulu Rootsist mullu 36 miljonit eurot ehk siis oli peaaegu 51 miljonit eurot. Kokku eksportisid Eesti tootjad puitmaju 52 riiki, eksporditulu saadi 278 miljonit eurot. Puitmajade eksport kasvas 28%.

Suur projekt Rootsis

Üks edukamaid Rootsi eksportijaid on moodulmajatootja Harmet, mis sai läinud aastal väga palju mahtu projektist Bo Klok, mida veavad Rootsis ehitusfirma Skanska ja mööblikontsern IKEA. Bo Kloki mõte on ehitada odavama klassi korterelamuid.

„Rootsi majandus on praegu suhteliselt korras. Tõsisemaid probleeme on tekitanud valuutakurss, sest euro on Rootsi krooni suhtes tugev noppija olnud. Rootslased maksavad kõvasti rohkem maja eest. Sama probleem oli 2009. aastal, kui kõik stoppas, sest kurss kõikus ja maja läks neile 10% kallimaks,“ rääkis Harmeti juht Toomas Kalev. „Kurss on hetkel paremaks läinud, aga on siiski kehvake. Norra ja Rootsi tehaseid on kinni pandud, võib-olla nad seepärast vaatavad rohkem meie poole.“

Ka on viimasel ajal andnud Eesti ettevõtetele põntsu nafta hinna languse tõttu odavnenud Norra kroon. Näiteks pidi moodulmajade tootja Akso-Haus suu puhtaks pühkima kahest suurest projektist. „Kuna pakume oma hindu eurodes, siis Norra krooni kukkudes tekkisid kohe käärid ja projektid jäeti seisma. Norra on kõvasti räsida saanud ja Soomel on majandusraskused,“ ütles Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel, lisades, et vastupidiselt naabritele ei ole Rootsis kriisi.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil ei usu, et ekspordi järsk kasv Rootsi on tulnud tänu konkreetsele hiiglaslikule projektile. „See ei saa olla ühe ettevõtte jackpot. Pigem kõigil, kellel on olnud Rootsi suund, on maht suurenenud, mis on tingitud sellest, et Rootsi elamuehitusturg kasvabki hästi jõudsalt,“ rääkis Kivil.

Kas järgnevatel aastatel on hüpe nii kõrge nagu läinud aastal, on Kivili sõnul küsitav. Küll aga võiks mullu saavutatu vähemalt paariks-kolmeks aastaks säilida. Eesti tootjad on keskendunud Skandinaavia, Saksamaa ja Inglismaa turgudele – 80% puitmajasektori ekspordist läheb just nendesse riikidesse. Eelkõige tänu sellele, oletas Sven Mats, et siinsed tegijad juba tunnevad neid turgusid ja tööd jätkub.

Samas tuli eelmisel aastal 16,2 miljonit eurot eksporditulu Prantsusmaalt, mis jäi viiendale kohale. „Kui räägime Hispaaniast ja Prantsusmaast, siis element- ja moodulmaju läheb sinna vähe, aga müüakse väga palju aiamaju. Need on keerulised turud, kuid kindlasti atraktiivsed. Oleme Hispaaniasse ja Prantsusmaale teinud asju, aga ei ole leidnud moodust, kuidas suurelt sisse saada. Oleme 20% aastas kasvanud, ambitsiooni oleks, kuid nad on meil to-do list'is kolmandal kohal,“ avaldas Mats.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivili hinnangul ei saa midagi ette heita ka teistele eksporditurgudele. Tabelis kaheksandale kohale maandunud Holland, mis on reeglina aiamajaturg, andis Eesti tootjatele eksporditulu 9 miljonit eurot. Kivil on sellega rahul.

Puitmajade tegija Nordic Houses müügidirektor Margus Pauts meenutas, et nemad ei tajunud eelmisel aastal Rootsi mahtude kasvu mitte käibenumbrites, vaid just päringutes ja üldises huvis. „Sel aastal Rootsi käive kindlasti tõuseb,“ ütles ta. „Võrreldes naaberriikidega on Rootsi majandusel hästi läinud.“

Taani ja Venemaa kadunud

Eesti on turgudest aga kaotanud Taani ja Venemaa. Eksporditulu Taanist kukkus neli aastat tagasi ootamatult 14 miljonilt eurolt ühele miljonile. „Taani on üsna hästi kaitsnud kohalikke ettevõtteid erinevate  regulatsioonidega, samuti on turg surunud ehitushinna üsna madalale, mistõttu ei ole Taani väga atraktiivne,“ avas Kivil languse tagamaid. Eesti tootjad on lootnud ka Venemaa peale, kuid see turg on täiesti sulgunud.

Kivil ootab pikisilmi juunis avaldatavat Eurostati statistikat, mis peaks näitama, kuidas Eesti teiste riikide puitmajatootjate seas silma paistab. Konkurents läheb karmimaks, nentis Kivil – klient on kõikjal hinnatundlik.

„Meie ei saa pakkuda nii odavat ruutmeetrihinda nagu konkurendid. Saame pakkuda seda, et oleme tunduvalt kauem turgudel tegutsenud ja julgeme pärast ka probleemidega tegeleda, mitte ei kao,“ lausus Kivil, viidates klientidelt kuuldud lugudele. „Ühel hetkel ripsutavad arendajad nii või naa tiiba meie peamiste konkurentidega: Läti ja Leeduga, ka Venemaa on näiteks Norras palkmajadega esindatud. Pärast vaatavad tellijad, et võivad maksta veidi kõrgemat hinda Eesti majatootjale, sest hiljem on vähem probleeme.“

Eestlased teel pagulasturule

Eesti majatootjad on juba ehitanud pagulasmaju Saksamaale, kuid täit hoogu ei ole nad kätte saanud.

Kui Äripäev mullu oktoobris kirjutas, et Eesti puit- ja moodulmajatootjatel alles käivad läbirääkimised, siis praeguseks on esimesed tööd juba teele läinud.

„Turg alles avaneb, selle kestvust prognoositakse 5 kuni 90 aastani: pagulastele on vaja esialgset eluaset, püsivat eluaset, siis koole ja lasteaedu. See on pikk protsess. Päris hea hoog on võimalik sisse saada,“ usub Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel.

Akso-Haus on lõpetanud kaks projekti, mis mõeldud pagulastele Saksamaale. Veebruaris-märtsis saadeti Saksamaale 45 moodulmaja, praegu käivad läbirääkimised uuteks lepinguteks. „Järgmised mahud on tuhandetes moodulites,“ avaldas Samarüütel.

Tänavu tahab Akso-Haus käivet kahekordistada. Kui õnnestuvad ka pagulastele mõeldud projektid, kasvaks käive veelgi enam.

Moodulmajategija Harmet ei ole varem Saksamaale müünud, kuid see muutus eelmisel aastal. „Saime käe valgeks. Tegime sinna energiafirma kontorid, kuid ka pagulaste maju, aga olime ainult mooduli tootja – ehitaja või peatöövõtja ei olnud. Saksa turg andis käibele kindlasti juurde,“ rääkis Harmeti juht Toomas Kalev, kes samas ennustab Poola kui konkurendi tõusu, eriti Saksamaal. „Oleme natuke hädas Saksamaa turu saamisega, kuna Poola tehased on vahel, aga tahame Saksamaale minna, sest seal on ikkagi 80 miljonit inimest.“

„Potentsiaali on küll,“ usub Nordic Houses müügidirektor Margus Pauts. Ka Nordic Houses on pagulastele maju teinud.

Kõige suurem niinimetatud pagulasmajade tellija ongi Saksamaa. „Nad võtavad väga palju ehitajaid Sloveeniast, Poolast või Leedust. Eks koduturg ise ehitab väga hoogsalt – üritavad tööd ka koju jätta. See ei ole veel Eesti puitmajasektori äri,“ andis hinnangu puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil, kuid lisas, et ilmselt siis, kui tänavuse aasta statistikat kokku lüüakse, on pagulasmajade ehitamisega seotud numbrid suuremad.

„Oleme palju pakkumisi teinud, aga ühegi projekti tegemiseni ei ole jõudnud,“ tõdes aga puitmajade tootja Matek juht Sven Mats, kes teab Eestis kokku ehk kolme ettevõtet, mis on vaid neli-viis projekti saanud. „Eeldasin, et seda tööd tuleb rohkem.“