Ajal, mil riigikogu kiirkorras maksumuutuste paketti menetleb, ei taha erakondade juhid selle kohta eriti sõna võtta. Ettevõtjate hinnangul ei tee kobareelnõu Eesti elu paremaks, aga läheb sellegipoolest läbi.
Kobareelnõu
Riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud nn kobareelnõu muudab paljusid makse.
Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määr senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti.
Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile 2017. aastast.
Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus 2019. aastaks. Pensionide täiendava maksuvaba tulu määra tõstetakse 1. jaanuarist 2016 praeguselt 220 eurolt 225 euroni kuus.
Suurendatakse välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot).
Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.
Seoses kavaga suurendada lastetoetusi, seotakse laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldise maksuvaba tulu määrast ning fikseeritakse praegusel tasemel 1848 eurot aastas (154 eurot kuus).
Tööjõumaksude vähendamisega seotud kulude katteks vähendatakse füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära 1920 eurolt 1200 euroni aastas. Piirmäär kehtib eluasemelaenu intresside, koolituskulude ja heategevuslike annetuste tulust maha arvamisel. Et soodustada inimeste võimalusi annetusi teha, loobutakse nende mahaarvamise suhtes praegu täiendavalt kehtivast viie protsendi piirmäärast. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus.
Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016.
Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016-2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi.
Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõuseb 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a kääritatud joogi ja veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti.
Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017-2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.
Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58 eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole 1000 kg kohta 2016. aastast.
Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.
Allikas: rahandusministeerium
Kulukad lubadused
Lisaks sotsiaalmaksu langetamisele 33 protsendilt 32 protsendile on kolmikliidul veel kaks kulukat valimislubadust, millest ei olda valmis loobuma.
Tulumaksutagastus nn palgavaestele
Madalat palka saavatele töötajatele luuakse iga-aastane tagasimaksesüsteem. 2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro (649 eurot kuus). Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.
Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev, ulatudes maksimaalselt u 700 euroni.Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega.
Peretoetus alates kolmandast lapsest
Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus täiendav peretoetus - lasterikka pere toetus - mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2016 on esimese ja teise lapse toetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 60 eurot. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.