Ettevõtjad peavad maksupaketti jaburaks

Ettevõtja ja kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige Enn Veskimägi arvab, et kobareelnõu surutakse nii või naa läbi.  Foto: Andres Haabu

Ajal, mil riigikogu kiirkorras maksumuutuste paketti menetleb, ei taha erakondade juhid selle kohta eriti sõna võtta. Ettevõtjate hinnangul ei tee kobareelnõu Eesti elu paremaks, aga läheb sellegipoolest läbi.

Kobareelnõu

Riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud nn kobareelnõu muudab paljusid makse.

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määr senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti.

Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile 2017. aastast.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus 2019. aastaks. Pensionide täiendava maksuvaba tulu määra tõstetakse 1. jaanuarist 2016 praeguselt 220 eurolt 225 euroni kuus.

Suurendatakse välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot).

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.

Seoses kavaga suurendada lastetoetusi, seotakse laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldise maksuvaba tulu määrast ning fikseeritakse praegusel tasemel 1848 eurot aastas (154 eurot kuus).

Tööjõumaksude vähendamisega seotud kulude katteks vähendatakse füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära 1920 eurolt 1200 euroni aastas. Piirmäär kehtib eluasemelaenu intresside, koolituskulude ja heategevuslike annetuste tulust maha arvamisel. Et soodustada inimeste võimalusi annetusi teha, loobutakse nende mahaarvamise suhtes praegu täiendavalt kehtivast viie protsendi piirmäärast. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus.

Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016.

Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016-2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi.

Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõuseb 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a kääritatud joogi ja veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017-2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58 eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole 1000 kg kohta 2016. aastast.

Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Allikas: rahandusministeerium

Ettevõtja ja kaubandus-tööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimägi hinnangul surutakse kobareelnõu nii või naa läbi. "Esimene lugemine on läbi, ei usu, et midagi muudetakse," nentis ta.

Sotsiaalmaksu langetamine 33 protsendilt 32,5 protsendile 2017. aastaks ja aasta hiljem veel 0,5 protsendipunkti võrra ei tee Veskimägi hinnangul kedagi õnnelikumaks. Veskimägi pooldab sotsiaalmaksu jagamist tööandja ja töötaja vahel. Siiani pole riik seda otsust vastu võtnud - ilmselt napib selleks julgust, kuigi osa poliitikutest on mõtet toetanud.

Madalapalgaliste maksutagastus soodustab Veskimäe sõnutsi ainult ümbrikupalkade maksmist. "Jabur mõte!" kommenteeris ta.

Reformierakond võitis Veskimägi sõnul valimised, hirmutades Keskerakonna ja Venemaaga, ning lubas tööjõumakse langetada. Esimesed kaks toimisid küll väga hästi, aga kolmikliidu moodustajate seas oli rikkuse lubajaid, kelle lubadused tuli Reformierakonnal leplikult alla neelata. "Selle lõksus ongi täna koalitsioon, et kulud kataks tulud," märkis Veskimägi.

Eesti Telekomi juhatuse liige Valdo Kalm, kes suhtub skeptiliselt madalapalgaliste reformi, leiab, et töökohtade juurdetekkimisest ei tasu unistada, kui ka sotsiaalmaksu määra kosmeetiliselt langetatakse.

"Oleme seda selgelt välja öelnud. Tööjõumaksude alandamist on ikka jube pikalt seletatud. Arvan, et piisavalt, nii ühe kui teise nurga alt. Teised Euroopa Liidu poliitikud on meile viidanud, et tööjõumaksud on liiga kõrged. Peame astuma julgemaid samme, muidu ei ole mõju - me justkui kardaksime reforme," rääkis Kalm ja lisas, et sotsiaalmaks peaks langema mitu protsenti.

Kalm sõnas, et riigi suurim roll peaks olema soodsa majanduskeskkonna loomine, mitte äärmiselt ohtlik ülereguleerimine. Viimast on aga väga palju tekkinud, tõdes Kalm. "Saame aru, et oleme Euroopa Liidu liige, aga teisalt saaks riik palju teha, et kõiki regulatsioone ei rakendataks, ja kui, siis tehtaks seda targalt," rääkis Kalm. "Väga raske on äri ajada, kui püütakse kõike reguleerida."

Kalmu sõnutsi peaks riik ka julgelt laenu võtma, et panustada taristu väljaehitamisesse, näiteks tegema valmis Tallinna-Tartu maantee. See annaks väikesele riigile uue hingamise, samuti looks uusi töökohti. Peale selle tuleks tuleks vajalikke spetsialiste õpetada. 

Kulukad lubadused

Lisaks sotsiaalmaksu langetamisele 33 protsendilt 32 protsendile on kolmikliidul veel kaks kulukat valimislubadust, millest ei olda valmis loobuma.

Tulumaksutagastus nn palgavaestele

Madalat palka saavatele töötajatele luuakse iga-aastane tagasimaksesüsteem. 2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro (649 eurot kuus). Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.

Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev, ulatudes maksimaalselt u 700 euroni.Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega.

Peretoetus alates kolmandast lapsest

Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus täiendav peretoetus - lasterikka pere toetus - mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2016 on esimese ja teise lapse toetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 60 eurot. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.

Ettevõtja Tiit Vähi leiab, et majutusasutuste käibemaksu tõstmine 9 protsendilt 14-le on rumal otsus. "Exceli tabelisse ei ole pandud õiget sisendit. Meie panime 10 miljoni eurose investeerimisprojekti Pühajärve puhkekodus seisma. Võib-olla jääb see väga pikaks ajaks riiulile," tõi Vähi maksumuudatuse mõjust näite elust enesest. 

Ka Vähi arvab, et kobareelnõu läheb muutmata kujul läbi. Kui, siis tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Eelkõige peaks tema sõnul mõtlema käibe ja majanduse kasvule, mitte maksude suurendamisele. "Toetan parempoolset poliitikat," ütles Vähi.

Sotsiaalmaksu minimaalset langetamist nimetas ka Vähi kosmeetiliseks. Olles läbi lugenud koalitsioonikokkuleppe, ei näinud Vähi ühtegi viidet kavatsusele majandust kasvatada. "Heaolu püütakse saavutada õiglasema ümberjagamisega. Samas saan aru, et see oli ainus võimalus koalitsiooni teha," lausus Vähi.

Peaminister, Reformierakonna juht Taavi Rõivas ning IRLi uus esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna maksuseaduste kobareelnõu teemat kommenteerida ei tahtnud. Rõivas ütles, et eelnõud on praegu riigikogus menetluses, mistõttu oleks paslik kommenteerida ka parlamendi liikmetelt, mitte erakondade juhilt. Sama meelt oli ka Tsahkna.

Koalitsioonierakondade esimeestest kommenteeris maksuseaduste kobareelnõud vaid SDE värske juht Jevgeni Ossinovski, kes on ka riigikogu liige. Tema sõnul ei suruta küll eelnõud iga hinna eest läbi, ent siiski leidub seal mitmeid asju, mille majanduslikus kasus võib kahelda. Üks selline on näiteks madalapalgaliste tagasimaksesüsteem.

Hetkel kuum