Tsensuur ja võimutüli Stockholmi Eesti Majas

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 14. juuni 2015 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tsensuur ja võimutüli Stockholmi Eesti Majas
Matti Anniko kinnitusel on juba aastaid olnud arutlusel osa müümine Eesti maja Wallingatani tänava hoonest. Foto: Kati Aednurm
Mais kukutati Stockholmis ettevõttena tegutsevas Eesti Majas võimult ühe üliõpilaskorporatsiooni liikmetest koosnev juhatus, kes keelas vastasleeri sõnul maja juubeliks tellitud raamatu müügi ning salatses arutelude üle hoone võimalikust müügist.
Ametist lahkunud juhatuse kinnitusel kubises juubeliraamat aga hinnangutest ning ühtegi otsust Eesti maja müügist pole langetatud.
Esimest korda Stockholmi Eesti Maja 61aastases ajaloos peeti selles Rootsi eestluse keskuses tänavu aastakoosolekut rootsi keeles. Kuigi maja eestvedajad on rahul, et eestlaste kooskäimiskohas on toimumas tänu paljudele Rootsi kolinud noortele teatav põlvkondade vahetus, on maja eesotsas siiski vanem generatsioon, kes on jagunenud leerideks. Omavaheline läbisaamine pole kiita, rolli mängivad näiteks liikmete kuuluvused üliõpilaskorporatsioonidesse, mille alusel ka grupeerutakse.
Esimesed tülid tõusid Eesti Maja esimese majavanema ja kauaaegse juhatuse liikme Mart Nurga teada juba pärast uue maja ostmist Stockholmi kesklinna Wallingatanile 1970. aastal. Majavanema ametikoht loodigi selleks, et tegeleda maja haldamisega isiklikest hõõrdumistest sõltumatult.
Eestlased pöörasid võõrsil tülli
Pinged jõudsid haripunkti aga mullu kevadel, mil toimus ASi Eesti Maja korraline aktsionäride koosolek ja uue juhatuse valimine. Võimule tõusis üliõpilaskorporatasiooni Fraternitas Estica liikmetest koosnev juhatus, kes otsustas seni viieliikmelise juhatuse seitsmeliikmeliseks suurendada. Nende üks suurim kriitik, korporatsiooni Vironia kuuluv Nurk ütles, et Estica liikmetest olid ühtäkki saanud enamusaktsionärid.
Nurk selgitas, et Eesti Maja aktsiate arv on 4000, kuid n-ö elavaid aktsiaid on sellest vaid 2200-2300, sest paljud aktsiad on kunagiste Eesti Maja aktsionäride järeltulijate kätte jõudnud ja soiku jäänud.
Eelmisel, 2014. aasta koosolekul oli tema sõnul esindatud ligi 900 aktsia omanikud ning Estica korporatsiooni liikmete käes on ligi pooltuhat aktsiat, seega oli neil otsustamiseks majoriteet. Selle on nad saavutanud Nurga väiteil aastate jooksul turult aktsiaid üles ostes ja oma vanadelt liikmetelt kokku kogudes.
„Nende võimuletulek eelmisel aastal oli ootamatu, sest vana juhatus koos valimistoimkonnaga oli kokku leppinud, et jätkab sama viieliikmeline koosseis, kuhu kuulusid ka kaks Estica liiget. Ülejäänud juhatuse selja taga olid nad hoopis midagi muud ette valmistanud, tahtes juhatuse liikmete arvu seitsmeni tõsta. Kui see välja tuli, siis ülejäänud kolm endise juhatuse liiget ei tahtnud seda mängu enam kaasa mängida. Nad pidid omale seega uued liikmed leidma, kes valiti kohapeal viibinud Estica liikmete seast,“ rääkis Nurk.
„Esimene toores läbi surumine oli liikmete arvu suurendamine viielt seitsmele ning teine kõigi seitsme liikme valimine omade seast, mis oli enamuse osa võtnud aktsionäride tahtmise vastu. Sooviti isegi koosolekut edasi lükata, kuna seal toodi välja nii palju uusi fakte. See, mida nad aasta jooksul korda on saatnud, hakkab nüüd alles tasapisi välja tulema,“ lisas ta.
Stockholmi Eesti Maja (AB Estniska Huset)
-Eestlaste kooskäimiseks Rootsis 1954. aastal loodud ettevõte, mis haldab kohalikku Eesti maja
-Algselt asus Regeringsgatanil, kuid 1970. aastal sundvõõrandamise järel osteti uus maja praeguses asukohas Wallingatanil
-Majas asuvad kontori- ja peoruumid, üürikorterid, Eesti lasteaed, kohvik Ester, Stockholmi Eesti Päevalehe toimetus ning Scala teater
-Maja väärtus on hinnanguliselt 11-13 miljonit eurot
Vähem kui kuu aja eest ametisse astunud uue ja ka mitmete varasemate juhatuste liige Mango Kask ei soovinud öelda, kas ja mida tegi eelmine juhatus valesti. Ta lausus, et uus juhatus on ainult korra kokku saanud ning kaardistanud vaid üldjoontes hetkel laual olevad küsimused ja pole veel ühtegi seisukohta kujundanud. Oma isiklikke seisukohti ta avaldada ei soovinud.
„Aga mida ma võin täie kindlusega öelda, on see, et nii palju kui võimalik, püüame uue juhatusega majas toimuva kohta huvilistega avalikku dialoogi pidada, aga see toimub ka kontrollitud vormi järgi,“ sõnas Kask.
Salajane koosolek
Nurk aga süüdistab mullu võimule tõusnud juhatust võimuvõtete kasutamises, muu seas näiteks salaja Eesti Majale kuuluva Wallingatani hoone ülemiste korruste ehk Eesti Majale kuuluvate üürikorterite müügiplaanide pidamises.
Mulluse juhatuse esimehe Matti Anniko sõnul pole diskussioonid maja müümise osas midagi uut, need on käinud juba neli-viis aastat.
„Eesti maja on horisontaalselt poolitatud, see võimaldabki huvi ja vajaduse korral poolt Eesti maja müüa. Minu juhitud juhatus jätkas maja müügiteemalisi arutelusid. Peamiseks põhjuseks oli maja pikaaegne ebaregulaarne hooldamine, mistõttu võib lähitulevikus osutuda vajalikuks viia läbi väga mahukas ja kulukas kapitaalremont. Taoliste suurte väljaminekute vältimiseks olekski üks võimalus pool maja maha müüa, mistõttu oleks selle korrashoid juba uue omaniku ülesanne,“ selgitas Anniko.
Nurk aga ütles, et nädal enne aastakoosolekut rääkis juhatus oma salajasel koosolekul maja ülemistes korruste müügist 70 miljoni Rootsi krooni (7,6 mln eurot) eest, mis on tema sõnul vähemalt 10 miljonit alla turuhinna.
„Aastakoosolekul nad eitasid, et oleksid müügi osas mingit plaani pidanud. Kuna nad uude juhatusse ei saanud, siis see plaan ilmselt tühistatakse. Uus juhatus paljastaski selle koosoleku protokolli, kus oli ainult üks päevakorrapunkt – Eesti maja müük,“ märkis Nurk.
Anniko lisas, et eelmine juhatus ei teinud müügi osas ühtegi lõplikku otsust. „Mitmetel koosolekutel on teemat arutatud, kuid kõikide poolt-allkirjadega kinnitatud otsust ei ole tehtud. Juhatus oli maja müügi osas enamuses positiivselt meelestatud, kuid seda otsustati kaaluda ja läbi viia ainult siis kui müüki on võimalik teostada headel tingimustel,“ sõnas ta.
Ta kinnitas, et juhatusele tõesti laekus pakkumine poole maja ostuks 70 miljoni Rootsi krooni eest, kuid juhatus arutas seda ja leidis, et see summa ei ole praegust turuhinda arvestades piisav.
„Potentsiaalne ostja, kes pakkumise tegi, oli mitu aastat tagasi Eesti majas asuvate üürikorterite moodustatud korteriühistu. Huvi maja ostu vastu on üles näidanud ka üks teine väljaspool maja tegutsev ettevõte, kuid nende puhul ei jõudnud me konkreetse hinnapakkumiseni. Otsust, mida müügist saadava rahaga teha, ei saa teha juhatus. Seda oleks pidanud otsustama ühiselt Eesti Maja aktsionäride aastakoosolekul,“ lisas Anniko.
Kahjumiga antud laen
2014. aastal jäi Eesti Maja ligi 45 000 Rootsi krooniga (4900 eurot) kahjumisse, kuid sellest hoolimata ollakse Nurga sõnul paremas majanduslikus seisus kui ükski teine Eesti maja maailmas.
Kahjumist hoolimata andis Eesti Maja möödunud aastal nende ruumides tegutsevale Scala teatrile 2,5 miljonit Rootsi krooni (270 000 eurot) laenu. Samas märgiti aastakoosolekul, et tänu edukale aastale investeerib Scala Eesti Majja oma tegevuse arendamiseks seal miljon Rootsi krooni (108 000 eurot).
Anniko sõnul lõppes 2014. aasta kahjumiga sel perioodil tehtud suurte investeeringute tõttu – ühele trepikojale paigaldati tulekindlad uksed ning renoveeriti kogu trepikoda. Scala teatriga õnnestus jällegi sõlmida väga hea laenuleping.
„Kuna tegemist on Eesti Maja jaoks väga olulise ja kõige rohkem üüri maksva organisatsiooniga, siis on ka maja huvides, et neil pikaajaliselt majanduslikult hästi läheks. Kuna Scala teatris toimusid suured ümberehitused, siis oli ka Eesti Maja nõus enda hoones toimuvaid ümberehitusi toetama. Scala teatri laenulepingule on andnud teatriomanikud oma isikliku varaga tagatise ning see makstakse Eesti Majale tagasi kümne aasta jooksul turuhindadest kõrgema intressimääraga,“ täpsustas Anniko.
Mart Nurga kirjutatud raamat Sotckholmi Eesti Maja 60. juubeliks korjati müügilt enne, kui see jõudis poelettidele. Tänavu kevadel avaldas autor aga raamatust uue, täiendatud trüki.Foto: Andres Haabu
Eesti Maja tellitud juubeliraamat korjati müügilt ära
Kaks aastat tagasi saabuvaks Eesti Maja 60. juubeliks tellitud maja ajaloost rääkiv raamat korjati mullu pärast esitlust müügilt, sest uus juhatus leidis, et raamat kajastab peamiselt autori isiklikke seisukohti ning selles esineb vigu.
Aasta tagasi, mil raamat valmis, oli juhatuse esimees Matti Anniko, kelle sõnul tehti raamatu autorile Mart Nurgale ettepanek osta omahinnaga ära kogu raamatutiraaž, mis oleks võimaldanud Eesti Majal saada tagasi raamatu tootmiskulud.
„See oleks võimaldanud raamatut edasi müüa, kuid mitte enam Eesti Maja kontorist kui Eesti Maja ametlikku ajalootutvustust, vaid Mart Nurga autoriraamatut. Sellest ettepanekust keelduti ja seetõttu ei saanud raamatut Eesti Maja kontorist müüa,“ selgitas Anniko.
Raamatu autor Mart Nurk ütles, et see polnudki puhas ajalookroonika, vaid sisaldas ka arvamusi, mis Eesti Maja juhatuse väiteil kahjustasid korporatsioon Fraternitas Estica mainet.
„Enam kui 400 raamatud peideti ära Eesti Maja kontorisse juhatuse ruumidesse. Kaks päeva enne tänavust aastakoosolekut käisid Matti Anniko ja Eesti Maja tegevdirektor Rein Randmann, kes on ühtlasi Fraternitas Estica Stockholmi koondise esimees, laupäeva hommikul kell kümme majas, korjasid need kokku ja tassisid maja ees oodanud musta BMWsse. Aastakoosolekul Anniko eitas, et ta teab midagi raamatute saatuse kohta,“ väitis Nurk.
Anniko nimetas seda konspiratsiooniteooriaks ja ütles, et esitatud faktide tõestamist peab tagama Nurk ise. „Raamatud on kingitud ära erinevatele osapooltele,“ lisas ta.
Tänavu ametisse astunud uude juhatusse kuuluv ning ka 2013. aastal raamatu tellinud juhatusse kuulunud Mango Kask ütles, et ta ei tea, kas raamatud on kadunud, sest uus juhatus pole jõudnud neid veel otsida.
„Ma olen kindel, et küll need kunagi välja tulevad. Aga praegusel hetkel ma ei saa öelda, kus need on, sest meie ei tea seda. See ei olnud üks nendest teemadest, millest me jõudsime esimesel koosolekul rääkida,“ sõnas Kask.
Ta kinnitas, et kui raamat tunamullu telliti, olid autoriga olemas kokkulepped, milline see raamat olema peab. „Ma pole eriti kindel, et ma tahan praegu rohkem argumenteerida, mis on juhtunud eelmises ja praeguses juhatuses,“ lõpetas Kask.
Hetkel kuum