Sirje Rank • 29 juuni 2015

Mida ütlevad Kreeka kohta välisanalüütikud

Deutsche Banki peakontor Frankfurdis  Foto: Scanpix/Reuters

Agentuur Bloomberg on kokku pannud ülevaate, mida ütlevad Kreeka arengute kohta suuremate pankade analüütikud.

Turud reageerisid järsult Kreeka otsusele panna välisabi tingimused rahvahääletusele ning sulgeda seniks pangad ja kehtestada piirangud kapitali vabale liikumisele.

Citigroupi analüütikud eesotsas William Buiteri ja termini „Grexit“ välja mõelnud Ebrahim Rahbariga arvavad, et 5. juulil toimuval referendumil hääletavad kreeklased ülekaalukalt abipaketi tingimuste poolt. Nii ei usu Citigroupi analüütikud, et Kreeka sel aastal euroalast välja kukub, ning prognoosivad järgnevateks aastateks taolise riski järk-järgulist vähenemist. Ilmselt lepitakse kas hilinenult kokku 30. juunil lõppeva abipaketi pikendamine või lepitakse aasta lõpuni kokku mingi üleminekuprogramm. Kui Kreeka nende võimalike programmide tingimused täidab, võib riik saada uue mitut aastat katva abiprogrammi. See aga paraku tähendab ka vägikaikaveo ja pingete jätkumist Kreeka valitsuse ja kreeditoride vahel.

Investeerimispanga Macquarie analüütikud eesotsas Edward Firthiga leiavad, et Kreeka lahkumine euroalast võib aset leida, kuid selle mõju Euroopa finantssüsteemile suudetakse ohjes hoida. Ehkki nädalavahetusel toimunud arengud tulid suure üllatusena, on Euroopa pankadel olnud mitu aastat aega selliseks stsenaariumiks valmistuda. Rahvusvahelise arvelduspanga andmeil on teiste Euroopa riikide pankadel Kreekas 45 miljardit eurot ehk 4% sektori turukapitalisatsioonist. Samas on kaudsed mõjud pankrotist ja protsessi kaootilisusest ilmselt olulisemad, õõnestades usaldust ja kergitades teiste euroala ääreriikide võlakirjade riskipreemiaid/tootlust.

Deutsche Banki strateeg Jim Reid hoiatab, et lahendamist ootab hulk tehnilisi küsimusi – näiteks mida tähendab see, kui Kreeka homme Rahvusvahelisele Valuutafondile oma laenuosa tagasi maksmata jätab. Kas see tähendab Kreeka maksejõuetust ka euroala abimehhanismist EFSF antud laenude suhtes? Ilmselt oodatakse nendele küsimustele vastamiseks siiski kõigepealt ära referendumi tulemus, mis on sel nädalal kõige tähtsam sündmus.

Credit Suisse’i analüütikud eesotsas Neville Hilliga prognoosivad arengutest Kreekas kaugeleulatuvaid mõjusid. Väljaspool Kreekat jälgitakse eelkõige, millist turbulentsi see tekitab turgudel ning kuidas seda vaigistada üritatakse. Kas näiteks Euroopa Keskpank suurendab euroala ääreriikide võlakirjade tugioste. Prognoositakse euribori tõusu, kuna sularaha kuhjamine võib kahjustada pankadevahelise turu toimimist. Samuti võib investorite pagemine USA võlakirjadesse edasi lükata USA keskpanga intressitõusu.

Bank of America Merrill Lynchi strateegid James Barty ja Tommy Ricketts leiavad, et hoolimata Kreeka draamast on praegu aeg Euroopa varadesse investeerida. Nad leiavad, et isegi kui esimene reaktsioon on riski eest pagemine, üritavad Euroopa institutsioonid tõenäoliselt Kreeka pankroti või eurost lahkumise negatiivseid tagajärgi pehmendada. Näiteks võib Euroopa Keskpank toetada ääreriikide võlakirjaturge. Analüütikud ei usu Kreeka euroalalt lahkumisest suuremat „nakkust“ teistele riikidele. Ning kui toestatakse võlakirjaturge, saavad sellest tuge ka aktsiaturud. Nii soovitatakse investoritele kannatlikkust, et leida Euroopa turgudel ostuvõimalusi, panustades kas referendumi "jah" tulemusele või Euroopa Keskpanga sekkumisele turgude rahustamiseks.

Analüüsi ja jutuainet analüütikutel sel nädalal jätkub. 

Hetkel kuum