Miks ei ohusta Kreeka kriis USA majandust?

Viis aastat tagasi oleks Kreeka kaootiline euroalast lahkumine tekitanud ahelreaktsiooni. See oleks võinud rööbastelt maha viia ka USA majanduse taastumise.

Nüüd on juba üpris ebatõenäoline, et euroalast lahkumine võiks USAs tuua kaasa midagi enamat kui ajutise volatiilsuse. Kõige suurem mõju võib olla see, et Föderaalreserv otsustab intressimäärade tõstmist veidi edasi lükata. Üleüldine kurss jääb aga samaks.

Alates 2010. aastast on palju muutunud. Enamus Kreeka võlast on nüüd Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Keskpanga ja eurotsooni valitsuste käes. Kommertspankade osakaal on tunduvalt väiksem. See vähendab potentsiaalset kahju, mida Kreeka pankrot võiks teistele riikidele tekitada.

Kreeka võib mõjutada Föderaalreservi otsust

Dow Jonesi indeks kukkus esmaspäeval kuni 300 punkti, sest paljud investorid loobusid riskantsematest varadest. Investorites tekitas ebakindlust ka Hiina müügilaine ja Puerto Rico hoiatus, et riik ei suuda oma võlgasid tagasi maksta.

Kui rahutus turgudel kestab, võib see sundida Föderaalreservi intressimäärade tõstmist edasi lükkama.

„Kõige suurem mõju USA-le oleks turgudel tekkiv rahutus,“ ütles Daiwa Capital Marketsi peaökonomist Michael Moran.

Paar nädalat tagasi ütles Föderaalreservi juht Janet Yellen, Kreeka olukorra halvenemine võib „mõjutada ka meie väljavaateid.“

Kreeka situatsiooni halvenemine tähendaks ka euro nõrgenemist dollarisse. Dollar on juba praegu suhteliselt tugev ja uus tõus vähendaks USA eksporti. Näiteks esimeses kvartalis vähendas madalam eksport USA majanduskasvu 0,2 protsendi võrra.

Föderaalreservi ettevaatlikus ei tohiks olla üllatus. Keskpank tahab enne intressimäärade tõstmist kindel olla, et USA majandus on saavutanud stabiilse kasvu. Kuigi Kreeka majandus on maailma mastaabis väike, ei ole 100 protsenti kindel, et suuremat välismõju suudetakse ära hoida.

„Keegi ei tea reaalselt, kuidas see olukord Kreekas lõpuks laheneb. Mitte keegi,“ ütles konsultatsioonifirma Deloitte LLP finantsjuht Frank Friedman.