Mait Kraun • 5. juuli 2015 kell 11:01

Miks ei ohusta Kreeka kriis USA majandust?

USA lipp  Foto: Bloomberg

Kreeka võla liikumine erasektorist valitsuste ja keskpankade kätte on tekitanud olukorra, kus Kreeka võimalik välismõju USA-le ja teistele riikidele on väiksem. Reaalne oht tuleneb aga Hiinast, kirjutab MarketWatch.

Viis aastat tagasi oleks Kreeka kaootiline euroalast lahkumine tekitanud ahelreaktsiooni. See oleks võinud rööbastelt maha viia ka USA majanduse taastumise.

Nüüd on juba üpris ebatõenäoline, et euroalast lahkumine võiks USAs tuua kaasa midagi enamat kui ajutise volatiilsuse. Kõige suurem mõju võib olla see, et Föderaalreserv otsustab intressimäärade tõstmist veidi edasi lükata. Üleüldine kurss jääb aga samaks.

Alates 2010. aastast on palju muutunud. Enamus Kreeka võlast on nüüd Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Keskpanga ja eurotsooni valitsuste käes. Kommertspankade osakaal on tunduvalt väiksem. See vähendab potentsiaalset kahju, mida Kreeka pankrot võiks teistele riikidele tekitada.

„Pankrotist tuleneval reaktsioonil on nüüd palju rohkem aedasid ees,“ ütles Wells Fargo vanemökonomist Sam Bullard.

Ka USA majandus on palju paremas seisus kui 2010. aastal. Euroopa Liit on USA üks suurimaid kaubanduspartnereid, aga vaid 0,5 protsenti ekspordist – 773 miljonit dollarit – läheb Kreekasse. Näiteks Iirimaaga võrreldes ekspordib USA Kreekasse kümme korda vähem.

Hiina USA-le suurem oht kui Kreeka

Kreekast palju suurem oht on analüütikute sõnul hoopis majanduse ja turgude heitlik olukord Hiinas. Aktsiaturud on pärast kiiret kasvu õhku välja lasknud ja kukkunud alates juuni keskpaigast ligi 30 protsenti.

Hiina on erinevate poliitikatega püüdnud müügilainet peatada. Sellel nädalal on vähendatud baasintressimäära ning lõdvendatud aktsiate ostuks kasutatavate laenude reegleid. Seni pole mitte miski töötanud.

Shanghai ja Shenzeni suurimaid ettevõtteid koondav CSI300 indeks kukkus reedel 5,4 protsenti 3885 punktini. Shanghai Composite indeks odavnes 5,8 protsenti 3686 punktini. Veel juuni alguses kauples Shanghai Composite indeks 5000 punkti juures.

Tõsi, esmaspäeval, kui Kreeka valitsus lõpetas võlausaldajatega kõnelused, viis see ka USA turud alla. Täna toimub referendum, millega küsitakse rahvalt, kas nad nõustuvad Euroopa Liidu poolt pakutavate kasinusmeetmetega.

On jätkuvalt ebaselge, kas Kreekat sunnitakse „ei“ korral euroalast lahkuma. Samas on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker öelnud, et „ei“ hääletusel tähendab ei vastust ka Euroopale.

Kreeka võib mõjutada Föderaalreservi otsust

Dow Jonesi indeks kukkus esmaspäeval kuni 300 punkti, sest paljud investorid loobusid riskantsematest varadest. Investorites tekitas ebakindlust ka Hiina müügilaine ja Puerto Rico hoiatus, et riik ei suuda oma võlgasid tagasi maksta.

Kui rahutus turgudel kestab, võib see sundida Föderaalreservi intressimäärade tõstmist edasi lükkama.

„Kõige suurem mõju USA-le oleks turgudel tekkiv rahutus,“ ütles Daiwa Capital Marketsi peaökonomist Michael Moran.

Paar nädalat tagasi ütles Föderaalreservi juht Janet Yellen, Kreeka olukorra halvenemine võib „mõjutada ka meie väljavaateid.“

Kreeka situatsiooni halvenemine tähendaks ka euro nõrgenemist dollarisse. Dollar on juba praegu suhteliselt tugev ja uus tõus vähendaks USA eksporti. Näiteks esimeses kvartalis vähendas madalam eksport USA majanduskasvu 0,2 protsendi võrra.

Föderaalreservi ettevaatlikus ei tohiks olla üllatus. Keskpank tahab enne intressimäärade tõstmist kindel olla, et USA majandus on saavutanud stabiilse kasvu. Kuigi Kreeka majandus on maailma mastaabis väike, ei ole 100 protsenti kindel, et suuremat välismõju suudetakse ära hoida.

„Keegi ei tea reaalselt, kuidas see olukord Kreekas lõpuks laheneb. Mitte keegi,“ ütles konsultatsioonifirma Deloitte LLP finantsjuht Frank Friedman.

Hetkel kuum