20 nippi, kuidas paremini ehitada

Skanska viie nulli nägemus näitab väga selgelt, et null võib olla rohkem väärt kui nii mõnegi teise mehe teenitud miljon või paar. Usutavasti viib viie nulli jälgimine Skansa püsivalt kasvava kasumlikkuseni. 

Pool aastat Äripäeva ehituse rubriiki ja Ehituse erilehte sisaldab tõeliselt häid nõuandeid ettevõtjalt ettevõtjale. Sestap toob Äripäeva ehituse rubriigi tänane lugu teieni kõige paremad nipid ja nõuanded, mis avaldavad mõju ettevõtte edule, kasumlikkusele ja efektiivsusele juhtimisele.

Soovitusi kogudes jäi silma, et kõige geniaalsemad ja nutikamad lahendused pole tihti sugugi kõige kallimad ja keerulisemad, vaid lihtsad ja praktiliselt tasuta kättesaadavad - näiteks visioon, kommunikatsioon, planeerimine, kliendi harimine või tagasiside. Skeptikud ütleks kindlasti, et ükski asi siin ilmas ei sünni ilma kuludeta. Tõsi ta on, aga võrreldes uue tehaseseadme ostmise, 10 töötaja või uue tippjuhi palkamisega lähevad kommunikatsioon, kliendi harimine ja tagasiside ikka väga vähe maksma.

Skanska on enda jaoks paika pannud viie nulli nägemuse ehk viis kohta, kus iga päev loodetakse näha suurt ja ümmargust nulli.

Nendeks on:

null tööõnnetust

null eetikanõuete rikkumist

null keskkonnaohtlikku olukorda

null defekti ja

null kahjumlikku projekti.

Kui kas või ükski neist ei ole null, tähendab see firmale rahalist kadu. „Üks kahjumlik projekt üheksa kasumliku kohta võib üldpildi ära rikkuda,“ ütles Skanska tegevdirektor Tuomas Särkilahti.

Kas te teadsite, et Berkeley Ülikooli uuringu põhjal kulub ehitusplatsil reaalsele produktiivsele töötamisele 30% tööliste ajast? 30% ajast kulub erinevate asjade liigutamisele ja 40% ajast kaupade või teiste tööde järel ootamisele.

1. Planeeri – efektiivsuse aluseks on tööde planeerimine

2. Integreeri – kuna suuremal objektil võib korraga töös olla mitusada osapoolt, on oluline planeerimise integreeritus. 

3. Pane paika väärtused – need kehtivad kõigile töötajatele, aegamööda juurdub lihtsalt nende efektiivsust väärtustav töökultuur. 

* Ehitusmaterjalide tootjad näevad efektiivsuse tõstmise võimalusi nii uute seadmete ostus kui ka tootmisprotsesside täiustamises. AS Saint-Gobain Ehitustooted Weberi äriüksuse direktori Mart Arro sõnul tegeletakse neil seal aastal eelkõige äriprotsesside efektiivistamisega – põhiline tähelepanu tootmisprotsessidel.

* Mõnikord peitub lahendus automatiseerimises – Aeroc Jämerä ASi juhatuse esimees Ivar Sikku sõnul on neil võimalus efektiivsust tõsta automatiseerimise teel.

* T-Tammer OÜ juhatuse esimehe Raigo Tammo sõnul saab efektiivsuse tõus alguse juhtkonnast ja meeskonnast ja nendevahelisest koostööst. Tihti oleme sunnitud ise kohapeal vajaliku töötaja koolitama, sest valmis spetsialiste pole tööturul lihtne leida. Koostööle järgnevad konkreetsed otsused investeeringute kohta.

* Werrowool OÜ müügi- ja arendusjuhi Ivar Heinola sõnul tagab nende ettevõttes efektiivsuse tõusu müügitöö arendamine ja partnervõrgustiku laiendamine nii kodu- kui ka välisturul.  

* Üks tehas versus mitu ehk investeeringu abil kulud kontrolli alla. „Kaotasime hulga aega ja raha tehaste vahel sõitmisele ning materjalide transportimisele,“ rääkis majatootja EstNor tegevjuht Renee Mikomägi ja lisas, et ka kontroll ja ülevaade mitme tootmisüksuste üle oli varem konarlik.

Energiamärgistest teatakse liiga vähe. Arco Vara maakleri Aivar Kaljulaidi sõnul teatakse, et A on väga hea, B on hea aga C võrduks justkui kolme saamisega koolis. Samal ajal elab 70% tallinlastest E- ja F-märgisega majas ja on sellega rahul. Energiamärgise klasside selgitamisel oleks abi, kui saaks lihtsasti näidata, kui palju ühe või teise märgisega kokku hoida saab. Üüripinna puhul on kokkuhoid puhas kasu omanikule, võimaldades väiksemate kulude arvelt suuremat renti küsida. 

Pank eelistab finantseerida A-klassi hooneid, sest need suudavad maksimaalselt kasvatada ka rahavoogu. „Umbes kaks aastat tagasi tegime põhimõttelise otsuse, et oleme eelkõige huvitatud A-klassi vara finantseerimisest, kuna seal on natuke madalamad kõrvalkulud,“ ütles Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe, ASi Matek tegevdirektori Sven Matsi sõnul annab Kodumaja ASi Norra ehitatava maailma kõrgeim (51 m) puitmaja palju rõõmustavat tähelepanu tervele puitmajasektorile, aidates eristuda Leedu, Läti ja Poola tootjates, kes Eestiga selles valdkonnas järjest rohkem konkureerivad. Sama meelt on käsitööpalkmaju tootva OÜ Hobbiton Home tegevjuht Andrus Prangel.

ETA ehk Euroopa tehniline hinnang ehitusmaterjali märgises annab tagatise, et materjal on läbinud põhjaliku vastavushindamise, tehes ETAst ehitusmaterjalide tootja võimaluse tõsta oma konkurentsivõimet turul. SFS Intec OY Eesti filiaali tehnilise müügi eest vastutava Enno Rahuoja sõnul on ETA Eesti ehitusmaterjalide tootjate ainus võimalus oma kaupa mujal maailmas turustada. 2013. aastal kehtima hakanud ETA andis Mira Ehitusmaterjalid OÜ veetõkkesüsteemile selge konkurentsieelise müümiseks Põhjamaadesse, rääkis ettevõtte tegevjuht Veiko Ikkonen.

Skanska tegevdirektori Tuomas Särkilahti sõnul mõjutab ehitusfirma valikul klienti kõige rohkem hind, vähemalt sama tähtis on eelnev kogemus ettevõttega. Mida aeg edasi, seda enam kasvab tema hinnangul ärieetika ja läbipaistvuse mõju otsuste langetamisele, seda nii Soomes kui väljaspool. Hinnatase püsib tõenäoliselt kõige tähtsamana, kuid koostöö ja ühine planeerimine on kriteeriumid, mille olulisus ajas tõuseb.

Seve Ehituse ASi müügiosakonna juht Henri Enniste: Soomes ei suutnud me viis aastat midagi müüa, ent pärast messil käimist müüsime 30 maja. Norras nii hästi ei läinud. „Tuleb leida turg, kus pildile saada,“ õpetas Finnlog tegevjuht Alar Anton, viidates tihedale konkurentsile. Tema sõnul käivad nemad messidel Venemaal või Põhjamaades Rootsis, Norras.

YIT Ehitus panustab tagasisidele. Kodu ostja võib hinnata kvaliteeti teisiti kui normides kirjas, ning just seetõttu küsib YIT Ehitus klientidelt regulaarselt tagasisidet. Juhatuse liikme Toomas Rappi sõnul on neil oma kvaliteedikontrollisüsteem aga kõigilt, alates suurklientidest kuni korteriostjateni välja küsitakse tagasisidet, mida analüüsitakse ja edasises töös kasutatakse.

Juristide sõnul unustatakse lepingusse tihti kirja panna kõige elementaarsemgi – mida ehitatakse, mis ajaks ja kui palju see maksab.

- Kes vastutab projekti eest?

- Kelle kohustus on tagada ehitus- ja kasutusluba?

- Mis tuleb valmis ehitada?

- Kes peab tööd tegema?

- Millises mahus tuleb töid teha?

- Milline on tööde hind?

- Millise kvaliteediga tuleb tööd teha?

- Millise ajagraafiku järgi tuleb tööd teha?

- Tööde teatud etappide vastuvõtmise kord.

- Andmed omankujärelevalve kohta ning töövõtja kinnitus.

Kuigi makseviivitused ja tasumata jätmised on ehituses majanduskriisi aastatega võrreldes vähenenud, aitab taustauuring ja korralikult ettevalmistatud leping vaidlusi ära hoida ja riske maandada. „Masu tipu ajal saime päris korralikult kõrvetada, nii et pidime peaaegu poe kinni panema. Pärast seda on selgeks saanud, et kui esimesed ohumärgid ilmnevad, jätame pigem lepingu sõlmimata ja projekti tegemata,“ rääkis teeviimistlustöödega tegeleva KiirWarren KL OÜ juhatuse liige Kimmo Liivak. 

Ehitusvead ei ole tihti kinni oskamatuses, vaid ehitusplatsil oleva inseneri ja ehitustöölise kommunikatsioonis. „Kui insener ehitusplatsil töölisele ära räägiks, mida igal juhul tuleb jälgida, küll siis töömees sellest aru saaks ja seda jälgiks,“ sõnas Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja raamatu „Varinguohtlikest ehitusvigadest“ autor Karl Õiger. Tema sõnul võib tuua kümneid näiteid töölise eksimise kohta, mida poleks olnud, kui talle oleks räägitud, miks ta midagi just sedamoodi tegema peab.

Vead projektis tuleb avastada enne ehituse algust. Nii Karl Õiger kui konsultatsioonibüroo Convisio juhataja Erki Laimetsa sõnul on ehitusvigade vältimisel suur roll projekteerimisel vigade avastamisel enne, kui need ehituses realiseeruvad. „Platsil töö juba käib, aga samal ajal pole projekteerimine veel lõppenud ja nii juhtubki, et ka ehitaja ei näe projekteerija viga,“ sõnas Õiger.

Ehitusvigade register annaks ehitusettevõtjatele ülevaate Eestis varem ette tulnud ehitusvigadest, võimaldades enda vigade asemel teiste omadest õppida. Soomes on registrimaterjal aidanud ennetada riskiprojekte ning register on õppematerjaliks ülikoolis. „Mida paremini levinud tüüpvigasid määratletakse ja kirjeldatakse, seda lihtsam on ka järelevalvel valdkonna riske hinnata ning oma järelevalve ressursse juhtida,“ pidas registri loomist heaks mõtteks tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling.