Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa targad: koostööks võimetud riigid rahaliidust välja

    Hilisõhtune kriisinõupidamine Kreeka üle Saksamaa kantsleri Angela Merkeli juures.Foto: Scanpix/Reuters

    Kreeka valitsuse ja riigi kreeditoride vahel teravnenud pinged on vallandanud mitmel pool rahaliidu riikides debati, kuidas nii erinevatest riikidest kokku pandud ühisraha paremini toimima saada.

    Teisipäeval avalikuks saanud raportis leiavad Saksamaa valitsust nõustavad niinimetatud viis tarka ehk viis sõltumatut majandusanalüütikut, et kõige viimase abinõuna peab olema ka võimalus vastutustundetult käituv riik rahaliidust välja heita.
    „Pidevalt koostööst keelduval liikmesriigil ei või olla võimalust kogu euroala eksistents ohtu seada. Selles valguses soovitab majandusekspertide nõukogu, et viimase võimalusena peaks võimalik olema ka rahaliidu liikme staatusest ilma jätmine,“ seisab raportis.
    Sellega muutuks paraku rahaliidu olemus – tegemist ei oleks enam pöördumatu liiduga, mis on olnud peamine erinevus 1999. aastal käivitunud ühisraha ja sama kümnendi algul lõhki läinud euro eelkäija – vahetuskursimehhanismi ERM vahel.
    Ettepanek tuleb ajal, mil Ateeenas käivitusid kõnelused Kreeka kolmanda abipaketi üle.
    Pankrotisüsteem riikidele
    Nõunikute teine põhimõttelisemat laadi ettepanek on luua euroalas mehhanism ka riikide maksejõuetuse tarvis, mis paneks vastutama erasektori kreeditorid. Sellega muutuks uuesti usaldusväärseks aluslepingutes sisalduv no bailout klausel ehk põhimõte, et rahaliidu riigid teiste riikide võlgu maksma ei pea. Nii distsiplineeritaks ka laenuandjaid, kes mõtleksid sellisel juhul hoolikamalt, kellele laenu antakse.
    Raport rõhutab ka vajadust euroala pangandusliit valmis ehitada ning teha pankade ja valitsuste vahel selgem vahe sisse, et ühe probleemidest ei saaks teise probleemid, mis vastastikku võimenduvad. Seda nõiaringi pole siiani suudetud päriselt peatada. See tähendaks ka selle olukorra lõpetamist, kus valitsuste võlakirju käsitletakse riskivaba varaklassina.
    Mitmete Kreeka kriisist inspireeritud rahaliidu remondiettepanekute suhtes on aga Saksamaa valitsust nõustavad eksperdid eitaval seisukal. Nii ei toetata euroalale oma eelarve loomist. Euroopa tasemel ühtset töötuskindlustust ega ka euroala valitsust, mille viimati pakkus välja Prantsusmaa president Francois Hollande.
    Nõunikud rõhutavad, et seni kuni euroala liikmed pole nõus loovutama kübetki oma suveräänsusest riigieelarve ja majanduspoliitika üle, ei saa juttugi olla kollektiivsest vastutusest võlgade eest. Rõhutatakse niinimetatud vastutuse ja kontrolli ühtsuse printsiipi.
    Samas lasi üks viiest eksperdist Peter Bofinger raportisse juurde lisada, et ei ole selle põhiliste seisukohtadega nõus.
    Valitsuse nõunikest erineval seisukohal on ka Saksa majandusinstituut ZEW, mis tuli samuti sel nädalal välja oma ettepanekutega euroala arhitektuuri reformiks. Instituut soovitab just nimelt euroala ühtse töötuskindlustuse loomist, mis aitaks heterogeense liidu liikmetel – kus kõik ei ole ka samas majandustsüklis – toime tulla asümmeetriliste šokkidega. Samas soovitavad ka ZEW analüütikud mehhanismi loomist rahaliidu liikmesriikide maksejõuetuse puhuks.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.