Korduvad andmelekked hakkavad kujunema normaalsuseks ning ilmselt on vaid aja küsimus, kui isikuandmetega seotud hüvitishagid saavad sama tavapäraseks nagu populaarsust kogunud nn laimuhagid. Eriti hoolsad peaksid sellest aastast olema kauplejad, kirjutab advokaadibüroo Cobalt advokaat Anna-Riin Brett.

- “Vaevalt on kellelgi huvi sattuda üleriigilise päevalehe esilehele uudisega, kuidas tema andmebaasidest on lekkinud inimeste andmed ja et andmekaitse inspektsioon on tema suhtes algatanud järelevalvemenetluse,” kirjutab advokaat Anna-Riin Brett.
- Foto: Erakogu
Mida aeg edasi, seda rohkem on meie andmete – ja seejuures kõige tundlikumate andmete – sattumine soovimatutesse kätesse enam mitte lihtsalt hirmujutt, vaid reaalsus.
Eesti Ekspress kirjutas, kuidas omavalitsuste kodulehtede dokumendiregistrites olid avalikult kättesaadavad inimeste äärmiselt isiklikke andmeid sisaldavad dokumendid.
Delfi kirjutas, kuidas Tallinna linna dokumendiregistris oli avalikult kättesaadav lapsevanema murelik kiri oma lapse erivajaduste tugimeetmete kohta.
Need ei ole erandlikud andmelekke juhtumid. Ei pea kaevuma kaugesse minevikku, et leida kajastusi sellest, kuidas ootamatult on lekkinud inimeste e-posti aadressid, ostuajalugu või terviseandmed või kuidas kellegi kohta on tehtud uudishimupäringuid (näiteks surfatud patsiendi haigusloos). Korduvad andmelekked on kujunemas osaks igapäevasest normaalsusest.
Pea iga sammuga, ükskõik kui argisega, jätame maha ja jagame välja enda isikuandmeid. Käime toidupoes ja registreerime kliendikaardi. Poel on teada meie toitumisharjumused, kui tihti hambaharja vahetame ja millal sõbrad külas käivad. 24/7 on taskus mobiiltelefon, mida kasutades nõustume küpsistega, mis koguvad kokku meie eelistused ning kuvavad igaühe veebitegevuse põhjal erinevaid reklaame.
Kui palju keskmine inimene aga selle peale mõtleb? Küllap mitte eriti palju, kui üldse. Tarbija usaldab, et mida tundlikumad andmed, seda tugevamalt neid kaitstakse.
Hüvitishagid tulevad
Ettevõtetele on isikuandmed olulised, sest nende abil saab tarbijale pakkuda paremat, isiklikumat ja odavamat teenust või toodet. Riigil on vaja andmeid avalike ülesannete täitmiseks. Ent vaevalt on kellelgi huvi sattuda üleriigilise päevalehe esilehele uudisega, kuidas tema andmebaasidest on lekkinud inimeste andmed ja et andmekaitse inspektsioon (AKI) on tema suhtes algatanud järelevalvemenetluse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaalmeediaplatvorm TikTok peab maksma 530 miljonit eurot trahvi, kuna saatis ebaseaduslikult eurooplaste kasutajaandmeid Hiinasse.
Jutud jälgimisühiskonnast on liialdus, ent vähemasti uurimise ajaks tuleks õigusliku vaidluse tekitanud numbrituvastussüsteem peatada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisaru on selleks, et jääda, kuid selle kasutust tuleb organisatsioonis selgelt piiritleda, kirjutab Helmese partner ja juhatuse liige Deniss Ojastu.
Kui ettevõtte töötaja valitakse juhatusse, tuleb täpselt läbi mõelda, mis saab senisest töölepingust ning millise uue kirjaliku lepingu peaks temaga sõlmima, kirjutavad Albert Linntam ja Nele Otsalt advokaadibüroost Sorainen.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.