Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi elektroonikatootja kasvab Eestis kahekordseks

    Metalliset Eesti ASi tehas Aruküla lähedal Kalesis liigub nüüd soomlastelt rootslaste omandusse.Foto: Andras Kralla

    Rootsi börsiettevõte Hanza Group AB omandab Soome tootmisettevõtte Metalliset Oy, millega tekib rootslastele Eestisse kaks korda rohkem tehaseid ja pea samavõrra kasvab ka töötajate arv.

    HANZA Alfaram Tartu OÜ

    Töötajaid 2014: 40

    Asutatud 2013. aastal

    Spetsialiseerunud kaabliköidiste elektriühenduste koostamisele Euroopa klientidele, lähtudes nende soovidest ja ootustest. Kuulub Hanza grupi elektroonika divisjoni.

    Omanik on Hanza Group AB gruppi kuuluv Oy HANZA Alfaram Finland

    AS HANZA Mechanics Tartu

    Töötajaid 2014: 422

    Asutatud 1996. aastal

    Pakub tooteomanikele erinevaid mehaanika, kooste ja tarneahela terviklahendusi. Mehaanika tehnoloogiateks on treimine, freesimine, stantsimine, lehtmetalli töötlus, keevitamine, pulbervärvimine ja pinnakate.

    AS HANZA Mechanics Tartu kuulub HANZA gruppi, 2008. aastal sai ettevõtte 100% omanikuks HANZA AB.

    Metalliset Eesti AS

    Töötajaid 2014: 343

    Asutatud 2004. aastal

    Ettevõte koosneb kahest tootmiskohast, millest üks tegutseb Harjumaal Kalesil ja teine Narvas. Ettevõtte põhitegevuseks on allhanke korras mitmesugute metalltoodete valmistamine erinevatele tööstusharudele.

    Hanza omandab 39 miljoni eurose käibega Metalliseti ligikaudu 70 miljoni Rootsi krooni ehk 7,3 miljoni euro eest. Osa summast on uued aktsiad, mille kohta teeb ettevõte emissiooni praegustele aktsionäridele. Tehingu rahastamiseks korraldatakse ka 50 miljoni Rootsi kroonine ehk 5,2 miljoni eurone garanteeritud aktsiaemissioon.
    Hanza tegevjuht Erik Stenfors ütles, et Metalliset on väga hästi juhitud ettevõte ja tehinguga astutakse oluline samm Hanza arendamiseks. Ta märkis, et Metallisetil on väga hea kompetents, mistõttu on võimalik luua hea koostöö Hanza mehaanika divisjoniga. „Omandamisega loome kasumliku ja majanduslikult stabiilse grupi, millel on turu kõige moodsam ärimudel,“ ütles Stenfors. Eile ei õnnestunud Äripäeval Erik Stenforsilt täiendavaid kommentaare saada.
    Hanza teatas, et Metalliseti omandamisel tekib 156 miljoni eurose käibega ettevõtete grupp, mille kasumlikkus on märkimisväärselt suurem kui seni.
    Metalliseti tegevjuht Matti Hirvonen ütles, et tehing annab Soome grupiettevõttele suurepärased võimalused edasiliikumiseks. „Hanza arendatud ärimudel loob uusi võimalusi ka Metalliseti klientidele,“  märkis Hirvonen.
    Eestist oodati nõusolekut
    Tehingust teatati juba juuli alguses, kuid vaja oli ka luba Eesti konkurentsiametilt, kuna mõlemal ettevõttel on Eestis kaks suurt tehast. Metallisetil Arukülas ja Narvas, Hanzal kaks tehast Tartus kahe erineva ärinimega: AS Hanza Mechanics Tartu ja Hanza Alfaram Tartu OÜ. Vähe sellest, et Hanzale tekib Eestisse kahe tehase asemel neli tehast, kasvab ka töötajate arv ligi 800ni. Teisipäeval teataski Hanza, et konkurentsiameti luba on olemas ja tehing viiakse lõpule augusti lõpus, septembri alguses.
    Eestis on üks Hanza toodete hankijad Enics Eesti. Enicsi tegevjuhi Jaanus Aali hinnangul ei ole soomlaste-rootslaste tehing suure mahuga ja Enicsi silmis on nad võrdväärsed ettevõtted. Hanza on praegu Enicsi tarnija, varem oli ka Metalliset. „Nad on meie silmis omale tööd juurde ostnud selle raha eest. Maailma mõistes on see suhteliselt väike tehing,“ ütles Aal.
    Hanza võib tootmist koondada
    Enicsi juht märkis ka, et nelja tehase omamine Eestis ei ole kuigi otstarbekas, mistõttu ta ennustas, et ilmselt tõmmatakse kuskilt midagi kokku. „Eks nad siis peavad üle vaatama, kus nad toodavad ja kus ei tooda. Kuskilt peab see võit tulema – kas võtavad kokku või suudavad rohkem täis müüa,“ selgitas Aal ja lisas, et kuskilt tuleb ju investeeritud raha tagasi tuua. Ta avaldas lootust, et ehk tuuakse pigem Soomest Eestisse tootmist juurde.

    Elektroonikatööstusel rasked ajad

    Jaanus Aal, Enics Eesti tegevjuht

    Maailmamajandus tervikuna mõjutab – see, mis toimub dollariga ja jüaaniga. Elektroonikatööstuse emavaluuta on ikkagi dollar ja see mõjutab väga kõvasti. Peamine on valuutarisk, kes seda kõige paremini juhib, see võidab, kes halvemini, see kaotab. Praegu käib selline kassi-hiire mäng. Tegelikult on turg suhteliselt keeruline, oluliselt keerulisem kui eelmisel aastal.

    Olukorda lihtsustab see, et üleöö on Aasia kalliks läinud ja tööd tuleb siia. Enne mõeldi niikuinii, et tööd võiks tarnida seal, kus on klient, praegu on sellele aeg juurde pandud. Teisalt on ida-euroopa maad tulnud rohkem uuesti pildile, konkurents on läinud tihedamaks.

    Samuti suurtel tegijatel ei ole väga hea aasta, turg on suurte jaoks natuke külmunud, ei kasvata ega kahaneta, aga kasvu pealt on alati parem kõigil kasvada. Praegu on hästi palju muutujaid, mis lisab pinget ja vürtsi igapäevatöösse.

    Nii kaua kui maailmamajandus ei stabiliseeru, meie osa ka palju lihtsamaks ei lähe. Ma ise usun, et niikaua kui dollari kurss kõigub üles-alla, on kõik kikivarvul, aga kui see stabiliseerub, stabiliseerub ka meie keskkond. Praegu lisab see vürtsi. Igaüks vaatab, kuidas kulu suruda mujale kui enda kätte jätta. See on väga suur võitlus praegu turul.

    „Mina ettevõtte juhina vaataks kohe, et kas saaks ühe või kahe ettevõttega hakkama, näiteks Tallinnas ja Tartus. Mina kolme nii väikses riigis ei hoiaks, sest kolme ettevõtet on vaja juhtida,“ viitas Aal suuremale opereerimiskulule.
    Aal märkis ka, et tehingu mõju Eestile hakkab sõltuma sellest, kuhupoole töö liigub. Tema hinnangul tuleb töö pigem Euroopasse, kui liigub siit välja. „Me tunnetame turul seda, et Aasia on väga suure hinnasurve all ja kindlasti ma ei usu, et nad selle foonil hakkaks Aasia poole tööd viima, pigem tuleb sealt siiapoole juurde,“ ütles Aal. Hoolimata sellest, kuidas Hanza plaanib tööd optimeerida – kas kokku tõmmata siin või Soomes – nende konkurentsivõimekus igal juhul kasvab, leidis ta. „Ega sellest pikas perspektiivis pääsu ei ole.“
    Enics Eestil oli hea aasta
    Elektroonikatootja Enics kaotas küll eelmisel aastal käibes, kuid suutis kasumit üle pooleteise korra kergitada.
    „Eelmine aasta oli hea aasta, just selles mõttes, et siis läks euro tugevamaks,“ selgitas Enics Eesti tegevjuht Jaanus Aal. Ettevõtte käive kahanes mullu 88 miljonilt eurolt 87,5 miljonile eurole, kasum kasvas 3,6 miljonilt 6,1 miljoni euroni. „Kuna me ostame suuresti dollaris ja müüme euros, siis see aitas kaasa kasumlikkusele, aga me oleme suutnud oma inimeste arvu vähendada, efektiivsust suurendada,“ rääkis Aal. Sisemise efektiivsuse kasv on aidanud kasvatada ka palkasid. Palgaeelarve on aasta aastalt kasvanud 5%.
    Selleks aastaks Aal sama häid tulemusi ei ennusta dollari kursi kiire muutuse tõttu. „Selleks, et see muutus läbi juhtida kogu tarneahelast, võtab kuus kuud. Niikaua jooksevad suuremad dollarikulud peale,“ ütles ta. Kasumlikkuses on oodata kukkumist, kuid müük peaks kasvama. Aali hinnangul on oodata 6-7 miljoni eurost tõusu.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.