Rootsi elektroonikatootja kasvab Eestis kahekordseks

Metalliset Eesti ASi tehas Aruküla lähedal Kalesis liigub nüüd soomlastelt rootslaste omandusse.  Foto: Andras Kralla

Rootsi börsiettevõte Hanza Group AB omandab Soome tootmisettevõtte Metalliset Oy, millega tekib rootslastele Eestisse kaks korda rohkem tehaseid ja pea samavõrra kasvab ka töötajate arv.

HANZA Alfaram Tartu OÜ

Töötajaid 2014: 40

Asutatud 2013. aastal

Spetsialiseerunud kaabliköidiste elektriühenduste koostamisele Euroopa klientidele, lähtudes nende soovidest ja ootustest. Kuulub Hanza grupi elektroonika divisjoni.

Omanik on Hanza Group AB gruppi kuuluv Oy HANZA Alfaram Finland

AS HANZA Mechanics Tartu

Töötajaid 2014: 422

Asutatud 1996. aastal

Pakub tooteomanikele erinevaid mehaanika, kooste ja tarneahela terviklahendusi. Mehaanika tehnoloogiateks on treimine, freesimine, stantsimine, lehtmetalli töötlus, keevitamine, pulbervärvimine ja pinnakate.

AS HANZA Mechanics Tartu kuulub HANZA gruppi, 2008. aastal sai ettevõtte 100% omanikuks HANZA AB.

Metalliset Eesti AS

Töötajaid 2014: 343

Asutatud 2004. aastal

Ettevõte koosneb kahest tootmiskohast, millest üks tegutseb Harjumaal Kalesil ja teine Narvas. Ettevõtte põhitegevuseks on allhanke korras mitmesugute metalltoodete valmistamine erinevatele tööstusharudele.

Hanza omandab 39 miljoni eurose käibega Metalliseti ligikaudu 70 miljoni Rootsi krooni ehk 7,3 miljoni euro eest. Osa summast on uued aktsiad, mille kohta teeb ettevõte emissiooni praegustele aktsionäridele. Tehingu rahastamiseks korraldatakse ka 50 miljoni Rootsi kroonine ehk 5,2 miljoni eurone garanteeritud aktsiaemissioon.

Hanza tegevjuht Erik Stenfors ütles, et Metalliset on väga hästi juhitud ettevõte ja tehinguga astutakse oluline samm Hanza arendamiseks. Ta märkis, et Metallisetil on väga hea kompetents, mistõttu on võimalik luua hea koostöö Hanza mehaanika divisjoniga. „Omandamisega loome kasumliku ja majanduslikult stabiilse grupi, millel on turu kõige moodsam ärimudel,“ ütles Stenfors. Eile ei õnnestunud Äripäeval Erik Stenforsilt täiendavaid kommentaare saada.

Hanza teatas, et Metalliseti omandamisel tekib 156 miljoni eurose käibega ettevõtete grupp, mille kasumlikkus on märkimisväärselt suurem kui seni.

Metalliseti tegevjuht Matti Hirvonen ütles, et tehing annab Soome grupiettevõttele suurepärased võimalused edasiliikumiseks. „Hanza arendatud ärimudel loob uusi võimalusi ka Metalliseti klientidele,“  märkis Hirvonen.

Eestist oodati nõusolekut

Tehingust teatati juba juuli alguses, kuid vaja oli ka luba Eesti konkurentsiametilt, kuna mõlemal ettevõttel on Eestis kaks suurt tehast. Metallisetil Arukülas ja Narvas, Hanzal kaks tehast Tartus kahe erineva ärinimega: AS Hanza Mechanics Tartu ja Hanza Alfaram Tartu OÜ. Vähe sellest, et Hanzale tekib Eestisse kahe tehase asemel neli tehast, kasvab ka töötajate arv ligi 800ni. Teisipäeval teataski Hanza, et konkurentsiameti luba on olemas ja tehing viiakse lõpule augusti lõpus, septembri alguses.

Eestis on üks Hanza toodete hankijad Enics Eesti. Enicsi tegevjuhi Jaanus Aali hinnangul ei ole soomlaste-rootslaste tehing suure mahuga ja Enicsi silmis on nad võrdväärsed ettevõtted. Hanza on praegu Enicsi tarnija, varem oli ka Metalliset. „Nad on meie silmis omale tööd juurde ostnud selle raha eest. Maailma mõistes on see suhteliselt väike tehing,“ ütles Aal.

Hanza võib tootmist koondada

Enicsi juht märkis ka, et nelja tehase omamine Eestis ei ole kuigi otstarbekas, mistõttu ta ennustas, et ilmselt tõmmatakse kuskilt midagi kokku. „Eks nad siis peavad üle vaatama, kus nad toodavad ja kus ei tooda. Kuskilt peab see võit tulema – kas võtavad kokku või suudavad rohkem täis müüa,“ selgitas Aal ja lisas, et kuskilt tuleb ju investeeritud raha tagasi tuua. Ta avaldas lootust, et ehk tuuakse pigem Soomest Eestisse tootmist juurde.

Elektroonikatööstusel rasked ajad

Jaanus Aal, Enics Eesti tegevjuht

Maailmamajandus tervikuna mõjutab – see, mis toimub dollariga ja jüaaniga. Elektroonikatööstuse emavaluuta on ikkagi dollar ja see mõjutab väga kõvasti. Peamine on valuutarisk, kes seda kõige paremini juhib, see võidab, kes halvemini, see kaotab. Praegu käib selline kassi-hiire mäng. Tegelikult on turg suhteliselt keeruline, oluliselt keerulisem kui eelmisel aastal.

Olukorda lihtsustab see, et üleöö on Aasia kalliks läinud ja tööd tuleb siia. Enne mõeldi niikuinii, et tööd võiks tarnida seal, kus on klient, praegu on sellele aeg juurde pandud. Teisalt on ida-euroopa maad tulnud rohkem uuesti pildile, konkurents on läinud tihedamaks.

Samuti suurtel tegijatel ei ole väga hea aasta, turg on suurte jaoks natuke külmunud, ei kasvata ega kahaneta, aga kasvu pealt on alati parem kõigil kasvada. Praegu on hästi palju muutujaid, mis lisab pinget ja vürtsi igapäevatöösse.

Nii kaua kui maailmamajandus ei stabiliseeru, meie osa ka palju lihtsamaks ei lähe. Ma ise usun, et niikaua kui dollari kurss kõigub üles-alla, on kõik kikivarvul, aga kui see stabiliseerub, stabiliseerub ka meie keskkond. Praegu lisab see vürtsi. Igaüks vaatab, kuidas kulu suruda mujale kui enda kätte jätta. See on väga suur võitlus praegu turul.

„Mina ettevõtte juhina vaataks kohe, et kas saaks ühe või kahe ettevõttega hakkama, näiteks Tallinnas ja Tartus. Mina kolme nii väikses riigis ei hoiaks, sest kolme ettevõtet on vaja juhtida,“ viitas Aal suuremale opereerimiskulule.

Aal märkis ka, et tehingu mõju Eestile hakkab sõltuma sellest, kuhupoole töö liigub. Tema hinnangul tuleb töö pigem Euroopasse, kui liigub siit välja. „Me tunnetame turul seda, et Aasia on väga suure hinnasurve all ja kindlasti ma ei usu, et nad selle foonil hakkaks Aasia poole tööd viima, pigem tuleb sealt siiapoole juurde,“ ütles Aal. Hoolimata sellest, kuidas Hanza plaanib tööd optimeerida – kas kokku tõmmata siin või Soomes – nende konkurentsivõimekus igal juhul kasvab, leidis ta. „Ega sellest pikas perspektiivis pääsu ei ole.“

Enics Eestil oli hea aasta

Elektroonikatootja Enics kaotas küll eelmisel aastal käibes, kuid suutis kasumit üle pooleteise korra kergitada.

„Eelmine aasta oli hea aasta, just selles mõttes, et siis läks euro tugevamaks,“ selgitas Enics Eesti tegevjuht Jaanus Aal. Ettevõtte käive kahanes mullu 88 miljonilt eurolt 87,5 miljonile eurole, kasum kasvas 3,6 miljonilt 6,1 miljoni euroni. „Kuna me ostame suuresti dollaris ja müüme euros, siis see aitas kaasa kasumlikkusele, aga me oleme suutnud oma inimeste arvu vähendada, efektiivsust suurendada,“ rääkis Aal. Sisemise efektiivsuse kasv on aidanud kasvatada ka palkasid. Palgaeelarve on aasta aastalt kasvanud 5%.

Selleks aastaks Aal sama häid tulemusi ei ennusta dollari kursi kiire muutuse tõttu. „Selleks, et see muutus läbi juhtida kogu tarneahelast, võtab kuus kuud. Niikaua jooksevad suuremad dollarikulud peale,“ ütles ta. Kasumlikkuses on oodata kukkumist, kuid müük peaks kasvama. Aali hinnangul on oodata 6-7 miljoni eurost tõusu.

Hetkel kuum