Marta Jaakson • 26. august 2015 kell 8:31

Kelmid üritasid kindlustustelt välja petta ligi miljon eurot

Kindlustuskelmus on olemuselt tühipaljas vargus, ütles Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Andres Piirsalu.   Foto: Andras Kralla, Äripäev

Eesti kindlustusseltside hinnangul on kindlustuskelmide arsenalis ikka vanad teada-tuntud võtted, viimase kuue kuuga püüti kindlustustelt välja petta üle 800 000 euro.

Kindlustusseltside liidu andmetel tuvastati tänavu esimesel poolaastal 181 kindlustuskelmust. Mullu oli kindlustusseltsidel selleks ajaks teada 234 juhtumit. Avastatud juhtumitega üritasid kindlustuskelmid välja petta üle 800 000 euro.

ERGO kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul läheb kahju­käsitlemine enamasti sujuvalt, ent kahjuks on ikka mõnel kliendil kiusatus selts proovile panna. Kõige sagedamini üritatakse panna kasko­kindlustuse puhul ühe juhtumi alla kõik autole pikema aja jooksul tekkinud kahjustused või sootuks lavastatakse avarii.

Lepvalts rõhutas, et liiklusõnnetuse korral ei tasu kunagi minna kaasa süüdlase ettepanekuga muuta liiklusõnnetuse toimumise aega, et süüdlane jõuaks oma vastutuse sõiduki suhtes ära kindlustada. “Kannatanule tekkinud kahjude hüvitamine ei sõltu mitte kuidagi sellest, kas süüdlase sõidukil oli liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Selline asjaolude varjamine muudab lihtsalt kogu protseduuri pikemaks,” selgitas ta.

Pettus võib kindlustusest ilma jätta

Korra kindlustuskelmusega ­vahele jäänud isikuga ei pruugita enam lepingut sõlmida.

Sellele aitab kaasa 2016. aasta 1. jaanuaril jõustuv uus kindlustustegevuse seadus, mille alusel on kindlustusandjatel õigus vahetada omavahel informatsiooni isikute kohta, kes on esitanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus valeandmeid või põhjustanud tahtlikult kindlustusjuhtumi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul sarnaneb kindlustuskelmus olemuselt mis tahes vargusega. Muu hulgas on kindlustuskelmused sagedasti ka üks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkond.

“Kindlustuskelmuse eest on kriminaalseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus,” märkis Piirsalu.

Kelmused ka reisikindlustusega

Lepvalts nentis, et vahel mõeldakse reisikindlustuse sõlmimisele alles pärast reisitõrke ilmnemist. Näiteks kui on lennupiletid juba olemas, aga selgub, et viisat valitud riiki sisenemiseks ei õnnestu saada. Ta rääkis, et sagedamini tekibki kliendil kiusatus lennujaamas või piiril olles vajaliku reisidokumendi puudumise tõttu reisi ärajäämist kohandada kindlustusjuhtumiks haigestumisega.

Kui Lepvaltsi sõnul mingit uut ja kavalat kindlustuskelmuse viisi lisandunud ei ole ning enamasti on tegemist teada-tuntud kelmuskatsega, siis If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss märkis, et on ka uusi kelmusi lisandunud. Näiteks koduse vara kindlustamisega on sageli automaatselt kindlustatud ka telefonid, sülearvutid ja jalgrattad nii kodus kui ka tänaval. See aga on toonud kindlustusseltsidele palju kahjunõudeid telefonide ning tahvelarvutite kohta, kus vahel selgub, et klient ei ole kirjeldatud toodet omanudki või on see purunenud juba enne kindlustuse sõlmimist.

Rahvusvahelisi kindlustuskelmusi esineb seltside sõnul haruharva. Porsa sõnul esineb aeg-ajalt pettusi, kus transpordi ja veosega seotud juhtumid osutuvad kelmuseks. Näiteks saadetakse kirjade järgi välismaale elektroonikat ning veos kaob või varastatakse, kuid kui veos hiljem siiski avastatakse, selgub, et selles veeti kruusa.

Käsikäes majanduslanguse ja -tõusuga

Lepvalts nentis, et keerulisematel aegadel üritatakse oma majanduslikke probleeme kindlustuse kaudu leevendada.

Porss kinnitas samuti, et kelmuste tippaeg oli masu ajal, aastatel 2007–2008, kui pettusi oli pea poole võrra enam kui praegu. Toona esines peamiselt tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumeid, et vabaneda kohustustest. Näiteks ei jõutud enam laenu või liisingut tasuda ning siis loodeti kindlustusrahale. Lepvalts rõhutas, et pole mõtet loota, et kindlustuse inimesed oma tööd hooletult või asjatundmatult teeksid ja vanemaid vigastusi värskematest eristada ei suudaks.

Porss märkis, et kindlustusseltsides on uurijatena tööl spetsiaalsed inimesed või ostetakse seda teenusena sisse. Hoolimata suurest huvist, mida kindlustuskelmuste uurijad täpsemalt teevad, nentis Porss, et If Kindlustuse uurijate tööspetsiifikat ja võtteid nad avaldada ei saa. Muu hulgas saadab kindlustusselts kindlustuskelmuse tuvastamisel politseile ka kuriteoteate.

Porss rõhutas, et suhe klientidega põhineb usaldusel ning juhtumi uurimiseks peavad olema kindlad faktid ja tõsine kahtlus. “Aus klient ei satu kunagi kindlustusuurijate huviorbiiti,” ütles ta.

Hetkel kuum