• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osula firmal valmis mehitamata roomik

    Mehitamata roomiku prototüüpFoto: Milrem

    Hugo Osulale kuuluva bussifirma SEBE tütar Milrem on valmis saanud mehitamata roomiksõiduki mehhaanilise prototüübi, mis saadetakse peagi Londonis algava suurima kaitse- ja julgeolekutehnika messi poole teele, ütles Milremi tegevjuht Kuldar Väärsi.

    AS Milrem

    asutatud 25. juunil 2013

    AS SEBE tütarettevõte

    omanik bussiettevõtja Hugo Osula

    juhatuse liikmed on Kuldar Väärsi ja Malle Raud

    majandustegevus toimunud alates 2014. aastast

    mullu olid äritulud 13 371 eurot, kasum 11 002 eurot

    kaks peamist tegevusvaldkonda:- mehitamata maismaalahenduste arendus (UGV tooteperekond);- kaitsetehnika elutsükli haldus, sh hooldus ja remont, samuti erisõidukite arendus ning varuosade müük

    osakonnad Tallinnas ja Võrus

    tütarettevõtted Milrem Latvia SIA ja Milrem Lithuania UAB

    kaitseministeerium toetas UGV projekti 37 615 euroga (10% projekti kogukuludest)

    projekt peab olema valmis hiljemalt 2017. a maiks

    “Esimesed sõidukatsetused koostöös kaitseväega on planeeritud järgmise aasta algusesse. Sõiduki baasplatvormi tootmisega on ettevõte valmis alustama 2017. aasta jooksul,” lisas Väärsi.
    Kaitseväe koostööpartner Milrem esitleb septembri keskel toimuval messil Eesti inseneride välja töötatud esimest mehitamata roomiksõiduki prototüüpi ning nn tooteperekonna kontseptsiooni. “Tooteperekond hõlmab endas erinevaid lahendusi nii militaar- kui ka tsiviilkasutuseks, näiteks relvasüsteemid, piirivalve vaatlusplatvormid, tuletõrjesüsteemid, aga ka kaevandusja põllumajandusrakendused,” selgitas ta.
    Mehitamata maismaasõidukid on Väärsi sõnul sõjalise võimekuse moderniseerimise järgmine etapp lähema 5–10 aasta jooksul kogu maailmas. “Seni on eelkõige levinud mehitamata maismaalahenduste arendused (UGVd), mis täidavad üksikuid kitsaid ülesandeid, nagu pommirobotid. Milrem on välja töötanud tooteperekonna platvormi, mis pakub pataljoni tasemel terviklikku uut võimekust,” märkis ta.
    Koostöö mitmel rindel
    Milrem on aktiivselt suhelnud rahvusvaheliste kaitsetööstuse suurettevõtetega strateegilise koostööplatvormi loomiseks roomiku edasisel arendamisel. „On võimalik, et ühte koostööprojekti esitleme ka Londoni messil. Üldine huvi on olnud väga suur,“ lausus Väärsi. Londonis toimuvat messi peab Milremi juht kindlasti väga oluliseks nii potentsiaalsete klientide kui koostööpartnerite leidmise seisukohast.
    Lisaks on Milrem Väärsi sõnul koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Leedu Füüsikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse ning ASiga Cybernetica kokku pannud projekti modulaarse autonoomse juhtimissüsteemi arendamiseks. Koostööd Eesti ja Baltimaade ülikoolidega peab ta samuti väga oluliseks.
    Milrem on Eesti, Läti ja Leedu kaitsetööstuse liitude liige. “Näeme selget potentsiaali Balti riikides ühise tehnoloogilise kompetentsikeskuse arendamises, mis toetaks kolme riigi kaitsevägesid soomus- ja muu rasketehnika elutsükli tagamisel. Liigume selles suunas koostöös partneritega Eestist, Lätist ja Leedust, aga ka rahvusvahelisel tasandil,” rääkis Väärsi.
    Selleks, et olla edukas ning jätkusuutlik kaitse- ja julgeolekusektoris, tuleb ettevõttel Väärsi sõnul otsida potentsiaali ja võimalusi eksporditurgudel. “See võimaldab luua suhtevõrgustikku rahvusvahelisel tasandil ning käia kaasas tehnoloogia arengutega,” märkis ta.

    Kaitsevägi soovib pikaajalist koostöödTaavi Laasik, Toetuse väejuhatuse teabeohvitser

    Kaitseväe koostöö Milremiga on seni seisnenud soomukite ja sõidukite remondi-ja hooldustöödes. Hetkel on sõlmitud lepingud nii soomukite kui ka rivisõidukite hoolduseks ja remondiks kuni 2022. aastani.

    Koostöö on sujunud hästi. Toimuvad regulaarsed kohtumised eelnevate ja ka järgnevate perioodide tegemiste teemal. Anname üksteisele tagasisidet ja analüüsime seda, üritame koostööd alati edasi arendada ning tööprotsessi veel paremaks muuta.

    Kaitseväe poolelt näeksime pikaajalise koostöö jätkamist konstruktiivses ja edasiviivas rütmis.

    Pääs eksporditurule raske ja aeganõudev
    Eelmisel aastal remondi- ja hooldusega seotud käivet Milremil ei olnud, kuna toimus alles ettevõtte käivitamine, ütles Väärsi. “Käibes kajastus vaid mehitamata roomiksõiduki projektiga seotud sihtfinantseering ning kuludes projektiga seotud kulud. Alustasime projekteerimisega aasta lõpus. Äritulud olid seetõttu 13 371 eurot, aga see ei peegelda kuidagi selle tegevusala mahtu,” kommenteeris Väärsi mullust majandusaastat.
    Kaitsetehnika ja eritehnika remondikompetentsi hakkas Milrem välja arendama juba umbes 4-5 aastat tagasi bussiettevõtte SEBE viie töökoja baasil.
    “SEBE-l on pikaajaline kogemus koostöös Buslandiga busside taastus- ja kapitaalremondi alal. Umbes 90% ulatuses on kliendid Skandinaavia suuremad bussifirmad. Kaitsetehnika valdkonnast kasvas välja Milremi kontseptsioon, mis liitis elutsüklihaldusele ka juba insenerikompetentsid ja koostöö ülikoolidega. Sealt edasi juba mehitamata roomiksõiduki projekti arendus ning koostöö rahvusvaheliste kaitsetööstustega,” selgitas Väärsi lähemalt militaarsektorisse sisenemist.
    “Praegu näeme peamise väljakutsena seda, kuidas jõuda mehitamata roomiksõiduki projektiga rahvusvahelisele tasandile. Ilma rahvusvahelise koostöövõrgustikuta on Eesti ettevõttel ülikeeruline pääseda kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas eksporditurgudele. Positiivne on see, et päris mitmel rahvusvahelisel kaitsetööstusel on juba suur huvi meie lahenduse vastu,” lisas ta.
    Koostöö ka mujal
    Peale kaitseväe on Milremil Väärsi sõnul veel teisi partnereid, kellele on tehtud väiksemas mahus eritehnika remonti ja hooldust. Ettevõttel on loodud kompetents just erilahenduste ning keerukamate sõlmede remondi ja hoolduse tegemiseks.
    “Milremil on nii töökoda kui ka kvalifitseeritud tööjõud mootorite kapitaalremondi tegemiseks. Samuti ootame sel aastal soomuse keevitamiseks vajalikke sertifikaate. Omatoodetest on meil, lisaks arendatavale roomiksõidukile, veel mobiilne juhtimispunkt, mida oleme praegu tootnud rallimeeskondadele,” tõi ta näiteid.
    Milrem on osalenud hangetel Eestis ja Lätis ning kaalunud ka Leedu hankeid. Koos rahvusvaheliste partneritega pööratakse tähelepanu ka NATO ja Euroopa Kaitse agentuuri hangetele, aga pakkumusteni ei ole veel jõutud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.