31. august 2015 kell 13:45

Töötaja vajab kriisiolukorraks juhendit

Tallinna Sadama PR-juhi Sirle Arro teadmised ja oskused pani proovile eelmisel nädalal lahvatanud altkäemaksuskandaal. Pildil ettevõtte nõukogu pressikonverents.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Et õnnetus ei hüüa tulles, tasub kriisiolukordade puhuks töötajad välja koolitada ning kirja panna juhised, kuidas ohu korral käituda.

ASi Taisto Bussid tegevdirektori Mari-Liis Luha sõnul on neil ettevõttes kriisiolukordade tegevuskava. “Oleme sõitnud Euroopa teedel üle 20 aasta ning selle kogemuse põhjal võin öelda, et meie meeskond oskab edukalt lahendada ka kõige keerukamaid situatsioone,” rääkis Luha. “Iga päev liikluses osaledes ning 30–40 bussiga inimesi transportides tuleb valmis olla milleks iganes,” märkis ta.

Luha lisas, et ei saa alahinnata ka usaldusväärsete koostööpartnerite rolli. “Meil on head partnerid Lätis-Leedus, Skandinaavias ja Kesk-Euroopas ehk igal pool, kus meie bussid põhiliselt sõidavad,” selgitas ta.

ASi DSV Transport müügi- ja turundusjuhi Tanel Vaarmanni sõnul teevad nemad regulaarselt sisekontrolle ning auditeid. DSV Transpordil on kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat. “Vastavalt süsteemidele on töötatud välja protseduurikirjeldused, reeglid, juhendid, turvalisus- ja julgeolekukava jne,” selgitas Vaarmann. 

Õppuse käigus mängitakse läbi lennuõnnetus

Kristina Laaneots, DHL Estonia ASi tegevjuht

Käitumine kriisiolukorras ning kriisi ennetamine on lahti kirjutatud meie kullerteenuse globaalses turvalisuse käsiraamatus. Kõrgendatud tähelepanu pöörab DHL Express lennukiga seotud kriisiolukordades käitumisele ning igas riigis kehtib kriisiolukorras käitumise juhend, mida tutvustame vastavalt vajadusele, minimaalselt kord aastas. Samuti viime läbi õppuse, kus mängitakse läbi lennukiga seotud õnnetusjuhtum. Seejuures on õppuse toimumise kuupäev riikides teadmata, mis annab parima tagasiside kõikidele osalistele.

Meie kullerteenuses kehtib eraldi juhend eritähelepanu vajavate saadetiste käitlemiseks (ohtlikud kaubad). Selliseid kaupi käitlevad koolitatud ja sertifitseeritud töötajad. Seejuures on kullerteenuse kõik töötajad läbinud ohtlikke kaupu tutvustava koolituse. Sel kevadel korraldasime koostöös lennujaama päästeteenistusega iga-aastase evakuatsiooniõppuse, milles said oskusi proovile panna eelkõige koolitatud evakuatsioonijuhid. 

Hädas aitab selge plaan

Firma töötajad kaasatakse Vaarmanni sõnul töötervishoiu- ja ohutusega seotud tegevusse, näiteks ohtude identifitseerimine, riskide hindamine ning riskidele rakendatavate ohjemeetmete kindlaksmääramine. 

“Hädaolukordadena oleme kaardistanud tulekahju, ohtlike kemikaalide lekke ja raske tööõnnetuse,” lausus ta ja lisas, et tulekahju puhul rakendub “Tulekahju korral tegutsemise plaan”.

Igal aastal korraldatakse üldevakuatsiooniõppus, lisaks töötajate koolitused. “Vastavalt plaanile on määratud märguanded, kogunemiskohad, vastutavad isikud, informatisooni liikumine,” loetles Vaarmann. Tema sõnul on õppuse tulemused aasta-aastalt paranenud, näiteks evakueerumise aeg, töötajate teadlikkus, andmete kogumiskiirus ja paljud muud näitajad.

Ohtliku kemikaali terminali või lattu võtmise eelduseks on Vaarmanni sõnul kliendi ehk ohtliku kemikaali omaniku esitatav ohutuskaart. “Lekke korral toimime vastavalt ohtliku kemikaali ohutuskaardil toodud juhistele,” märkis Vaarmann, kelle sõnul asuvad ohutuskaardid kontoris ja ohtlike kaupade ladustamiskohtades.

Kriis

Suhtekorralduslikult erakorraline sündmus või sündmuste jada, mis kahjustab organisatsiooni mainet või huve ühe või mitme sihtgrupi silmis.Kahjustab organisatsiooni pakutavate teenuste mainet ühe või mitme sihtgrupi silmis.Ohustab organisatsiooni töötajate või klientide heaolu või tervist.Kahjustab organisatsiooni finantsseisu.Ähvardab ümbruskonda või laia avalikkust.

Kriisi liigid:

Tehniline kriis on põhjustatud organisatsiooni tehniliste lahenduste ebapiisavast funktsioneerimisest (riketest, tõrgetest), millel on tehniline algpõhjus või mille sisuliseks lahendamiseks tuleb kasutada valdavalt tehnilisi vahendeid (IT-probleemid, klienditeeninduse probleemid, andmebaaside probleemid).

Inimkriisi põhjustavads organisatsiooni töötajad, kliendid või muud välised sihtgrupid või üksikisikud. Seda ei saa lahendada tehniliste vahenditega. Inimkriiside hulka kuuluvad ka inimestega seotud õnnetused ja ebastandardsed olukorrad. Inimkriiside lahendamiseks tuleb valdavalt kasutada isiklikku suhtlemist ning personaalset lähenemist.

Lokaalne kriis. Tehniline või inimkriis, mis mõjutab organisatsiooni sihtgruppe ainult konkreetses asulas, linnas või maakonnas.

Organisatsiooni kriis. Tehniline või inimkriis organisatsiooni või osakonna piires, mis ei puuduta tuntavalt organisatsiooni üldisi sihtgruppe. Kriisi likvideerib organisatsioonisiseselt piirkondlik või osakonna juhtkond.

Ülesüsteemne kriis. Tehniline või inimkriis, mis ületab organisatsiooni allüksuse piirid või mis puudutab tuntavalt organisatsiooni üldisi sihtgruppe. Kriisi likvideeritakse organisatsiooni juhtkonna osalusel. 

Esmaabi andmata ei jää

DSV Transpordis on olemas ka isikukaitsevahendid, nagu kindad, prillid, respiraatorid, silmaloputusvedelikud, happekindlad põlled, absorbendid ja muu vajalik. Lisaks on kollektiivis välja koolitatud oma esmaabiandjad. “Niinimetatud olmekriiside, nagu telefoniside häired, elektrikatkestused ja muu taolise puhul tegutsetakse valdkonna võtmefiguuri juhiste kohaselt,” lisas Vaarmann.

ASi Tallinna Sadam turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro, kes andis kommentaari enne möödunud nädalal lahvatanud altkäemaksuskandaali, rääkis, et sadam kuulub elutähtsat teenust osutavate ettevõtete hulka, mis tähendab, et see peab tagama kõigi teenuste toimimise, ja seda ka Tallinna Sadama koosseisu kuuluvates Vanasadamas, Muuga sadamas, Paldiski Lõunasadamas, Paljassaare sadamas ning Saaremaa sadamas.

Tagatud peavad olema võimalike ohuolukordade puhuks ennetusmeetmed, tegutsemisjuhised ja järeltegevused. Tallinna Sadamal on ohutuse tagamise süsteem, mida kirjeldab ohuolukordade ennetamise ja lahendamise käsiraamat.

Arro kinnitas, et igas sadamas rakendatakse lisaks veel ka ohuolukorra lahendamise plaani, milles on paigas ohu korral käitumise täpsed juhised. Õppusi tehakse ka sadamas tegutsevates ettevõtetes ning koos riigi ametkondadega.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum