Soojad talved langetavad küttepuidu hinda

Viimase aja turuseisu mõjutavad soojade talvede kõrval ka mitme tegija lahkumine turult ning piiratud võimalused toorainet hankida.

Küttepuude tootjad märgivad oma tegemisi kommenteerides, et väikeettevõttena eksisteerides on ellujäämise ainus võimalus võimalikult palju töid ise ära teha, tehnikat korras hoida ning nõndaviisi laenu- ning liisingukoormust vältida ja tööjõukulusid minimeerida.

Küttepuude tootmise etapid on toorme ehk kolmemeetriste nottide saagimine, lõhkumine ja tekkinud halupuude kuivatamine kas kuivatis või riita laotuna katusega kaetud hea tuulduvusega paigas. Kuiv halupuu pakendatakse kas võrkkotti või laotakse euroalustele ehitatud konteineritesse, misjärel see on valmis kliendile transportimiseks. Kõik need tegevused on küllaltki töömahukad ning aeganõudvad, mis on suuresti ka kuiva ja pakendatud halupuu küllaltki kõrge hinna põhjus.

Probleemiks on toormaterjali puudus

Toormaterjali ehk kolmemeetriseid palke on tootjatel võimalik hankida nii suuremate metsa üles töötavate ettevõtete kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse käest, ent nende kättesaamine ei ole lihtne. “Toorme hankimine on küttepuuga tegelevatele ettevõtetele suurim probleem, sest toormaterjali napib. Kuna suured metsa ülestöötavad ettevõtted on seotud mahuliste lepingutega, ei saa tihti nende käest puud kätte,” rääkis Halupuude müügiga tegeleva OÜ ABC Kamin omanik Jannar Järg.

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul on kõnealuste küttepuidu kestvuslepingute partnerid puitu töötlevad või energiat tootvad ettevõtted, metsamaterjali hinnad kestvuslepingutes fikseeritakse üldjuhul kolmeks kuni kuueks kuuks.

“Kestvuslepingute eesmärk on ühelt poolt tagada puitu töötlevale või energiat tootvale ettevõttele kokkulepitud mahus ja tähtajaks tarnekindlus, teiselt poolt stabiliseerida müügivõimalusi,” rääkis Kaubi. Ta lisas, et kestvuslepingu alusel on viimastel aastatel küttepuitu müüdud umbes 50%, järgmisel aastal soovitakse jõuda 85%ni.

Ilmselgelt seob see halupuude pakkujate käed toorme hankimisel veelgi enam RMK külge, seda enam, et asjatundjate hinnangul ei ole üldises plaanis küttepuidu turuseis nõudluse-pakkumise poolest metsaomaniku jaoks raiumise mõttes atraktiivne ja erametsaomanikud raiuvad pigem vähem. 

Soe talv toob hinnad alla

“Küttepuidu hinda on kindlasti mõjutanud soe ja lühikeseks jäänud kütteperiood viimasel paaril aastal, mis ei ole võimaldanud soojatootmises piisavalt ladusid kahandada. Ent küttepuidu hinda ei mõjuta mitte ainult kütteperiood, vaid ka alternatiivsete kütuste hinnad ja küttepuidu alternatiivse kasutuse võimalused,” rääkis Kaubi.

Järg märkis, et halupuude hinda lõpptarbijale mõjutab toorme kättesaadavuse ja raiemahtude kõrval ka diislikütuse hinnatase, kuna kõik transpordiga seonduva maksab kinni lõpptarbija. “Soe talv mõjutab pigem ostukoguseid,” selgitas Järg. Kuigi kuiva halupuu hind ei ole sel aastal kütteperioodi hakul veel oluliselt tõusule keeranud, on nõudlus kuiva küttepuu järele tema sõnul sel aastal olnud suurem ja hind võib tõusta. Vähetähtis pole ka nõudluse ja pakkumise vahekorra muutus mitme tegija valdkonnast lahkumise tõttu. “Küttepuu tootjate arv on pigem hakanud vähenema, tugevamad jäävad turule,” võttis Järg kokku.

Mugavus maksab

Selle aasta kevadest Harjupuu.ee kaubamärgi all küttepuude müügiga tegeleva Mart Liivaku sõnul jääb küttepuude ostu aktiivsem hooaeg kevadesse, mil soovitakse pigem toorest küttepuud. Mida sügise poole, seda enam asendub see nõudlusega kuivemate halgude järele, ent kogused muutuvad siis juba väiksemaks. “Loomulikult, kui kliendil on võimalus, tasub tellida kevadel toorest puitu ja see siis ise riidas kuivata – tuleb odavam.”

Toore lahtise halupuu ja konteineris kuiva puu hinnavahe on kuni kahekordne: toore sanglepa ruumimeeter maksab 37–38 eurot, kuiva müüb Harjupuu kaheruumimeetristes konteinerites, mille hind lõpptarbijale on 120–130 eurot. Liivak lisas, et kui sooviks on osta vaid paar ruumimeetrit puid, tasub seda osta 40-liitristes võrkkottides, mille ruumimeetri hind on küll kallim – 70 eurot –, ent mis on mugavad tarbida. Need halud on toodetud kuivatis, lahtine halupuu on kuivatatud looduslikult katuse all riidas.

Järg nõustus, et kevadel on enim nõutud märg ning sügisel kuiv küttepuu. “Kevadest kuni hilissuveni toimub suuresti toore küttepuu, peamiselt lepa ja muu lehtpuu, väga vähesel määral ka kase müük. Kes soovivad puu odavamalt kätte saada, need ostavad materjali kevadel varakult ära, et uueks kütteperioodiks see ise ära kuivatada,” selgitas Järg. Ta lisas, et see õnnestub ühe suvega vaid väiksema tihedusega puude, nagu lepp ja kuusk puhul. Haab, kask ja sanglepp vajavad kuivamiseks kahte aastat. 

Klienti petta pole jätkusuutlik

Millist liiki küttepuud valida, jääb paljuski iga küttekolde omaniku otsustada, argumendid ühe või teise kasuks on üldteada: kask annab valusa tule, okaspuu kipub praksuma ning sädemeid pilduma, lepp ja haab on soodsamad. “Igapäevaseks küttepuuks soovitan sangleppa, mille kütteväärtus on kasega võrreldav, ent mis tahmab lõõre vähem. Hall lepp on ka hea küttepuu, ent selle kütteväärtus on juba väiksem,” sõnas Liivak.

Igipõlist teemat, et puude müüjad kipuvad tooma lubatust väiksemaid koguseid, kommenteeris Liivak, et temal müüjana on pigem kasulik lisada kogustele väike varu, mitte koonerdada, sest parimaks turunduseks ja reklaamiks interneti kõrval on hea sõna levik, millise müüja käest tuleb kvaliteetne puu õigete kogustega. “Kevadest alates küsime klientidelt ka tagasisidet ning see näitab, et meie tarnitud koguseid peetakse täpseks.”

Liivak toonitas, et tähele tasub panna, et kui 10 ruumimeetrit lahtist halupuud riita laduda, siis seda lohakalt tehes võib kogus tunduda 11 ruumimeetrina, ülikorralikult ladudes aga hoopis 9 ruumimeetrit – sõltub, kui tihedalt halge nagu legoklotse riita sättida. Lisaks peab silmas pidama, et 10 ruumimeetrit märga puitu tõmbab kuivades kokku 9 peale, mis niiskuse eraldudes on loomulik mahu kahanemine.