- OMX Baltic−0,05%309,35
- OMX Riga−0,09%869,03
- OMX Tallinn−0,03%2 077,8
- OMX Vilnius0,03%1 210,02
- S&P 500−0,56%5 888,55
- DOW 30−0,58%42 098,7
- Nasdaq −0,51%19 100,94
- FTSE 100−0,59%8 726,01
- Nikkei 2250,00%37 722,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,78
- OMX Baltic−0,05%309,35
- OMX Riga−0,09%869,03
- OMX Tallinn−0,03%2 077,8
- OMX Vilnius0,03%1 210,02
- S&P 500−0,56%5 888,55
- DOW 30−0,58%42 098,7
- Nasdaq −0,51%19 100,94
- FTSE 100−0,59%8 726,01
- Nikkei 2250,00%37 722,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuvaba kodu muutub trendiks
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress ärimehe Heldur Meeritsa ja maksuameti kokkupõrkest, milles nõuti Meeritsalt kohtu kaudu üle 300 000 euro. Põhjuseks kahtlus, et ärimees ehitas oma ettevõtte Amalfi varade eest endale häärberi, hoidudes sedasi vajalike maksude tasumisest. Meerits väitis, et algselt oli häärber plaanitud hoopiski puhkekeskuseks ja kohus mõistis ärimehe sel suvel õigeks.
Kohtuotsus jättis avalikkuse jaoks õhku küsimuse, kas väidetavate äriplaanide luhtumisel ongi võimalik endale seaduslikult maksuvabalt eluase ehitada või osta. Või enamgi – miks jäid maksuameti käed liiga lühikeseks?
Mis juhtus?
Ärimees Heldur Meeritsa häärberiskandaal
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et ettevõtja Heldur Meeritsa ettevõte Amalfi ostis 2007. aastal Juminda poolsaarel maatüki, millele ehitas uhke maja. Ehitus läks maksma üle 2,2 miljoni euro, kulud kattis investeerimisfirma Amalfi. Umbes kolm aastat tagasi kolis majja elama Meerits ise. Maksuamet hakkas asja uurima, kuna kui ettevõte annab oma aktsionärile mingi hüve, tuleb selle pealt maksta dividendide tulumaksu või erisoodustusmaksu. Maksuameti hinnangul võlgnes Meerits riigile 320 000 eurot.
Meerits väitis, et maja oli plaanitud puhkekeskuseks ja kui tuli välja, et äriplaan vett ei pea, kolis ta ise sinna elama, makstes oma firmale ette 20 aasta üüri maksumuses 130 000 eurot. Maksuamet ei pidanud vabandust piisavaks, kohus aga küll.
Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe nentis, et Meeritsa juhtumile sarnaseid vaidlusi on palju. Näiteks on sel aastal maksuamet lõpetanud 62 samasisulist kontrolli, millega on maksurikkumistega tasumata jäetud 1,57 miljonit eurot. Eelmisel aastal jõudis maksuamet lõpetada 95 kontrolli, mille maksusumma oli ligi neli miljonit eurot.
Maksuamet pikemat piitsa ei ihale
„Probleem on märkimisväärne,“ ütles Veermäe. Samas see, et maksuametil jäävad mõnikord nende hinnatud maksukahju ettevõtjatelt saamata, ei tähenda tema arvates, et maksuametil on petturite kättesaamiseks liiga lühikesed käed. Vastupidi, probleemi lahendusena ei näe Veermäe mitte seaduste karmistamist ja pikema piitsa hankimist, vaid hoopiski inimeste õigustundele rõhumist. „Tegu on suhtumise probleemiga. Mis riigis me siis lõppude lõpuks elada tahame?“ küsis Veermäe, lisades, et kui ühiskonnas ollakse mingites raamides kokku leppinud, siis võiks ka kokku leppida, et järgime neid, mitte ei otsi võimalusi raamidest mööda minna.
Sellele aitaks Veermäe sõnul kaasa teavitustöö tegemine. „Usun siiralt, et kui inimesed, kes plaanivad ettevõtte kaudu elupinda soetada, loobuvad sellest mõttest, kui näevad, et see pole ühiskonnas aktsepteeritav,“ ütles ta. Veermäe rõhutas, et enamik käitub siiski korrektselt ja mõistab maksuvembud hukka.
Veermäe sõnul suudab maksuamet statistika järgi menetleda ja tõendada suure osa juhtumitest. „Ma ei usu, et ühiskond ootab, et maksuhaldurile antaks kõiksuguseid õiguseid ringi käia ja ettevõtjaid jälgida ja piiluda,“ ütles ta. Sellised õigused on Veermäe sõnul vaid maksuameti töörühmal, kes tegelevad organiseeritud kuritegevuse uurimisega. „Ei maksa selliste meetmete laiendamisele mõelda, sedasi tekiksid teised ohud ja probleemid juurde,“ märkis Veermäe.
Tasub teada
Maksukahju ulatub miljoniteni
2013. aastal lõpetas maksuamet 24 kontrolli, määratud maksusumma kokku 1,64 eurot.
2014. aastal – 95 kontrolli, maksusumma 3,97 eurot.
2015. aasta esimeseks augustiks oli lõpetatud 62 kontrolli, maksusumma 1,57 eurot.
Umbes pooltel juhtumitel kasutasid ettevõtte soetatud ruume firmaga seotud isikud eluruumidena. Tegelik maksukahju on suurem, kuna maksuamet kõike juhtumeid tuvastada ja tõendada ei jõua.
Allikas: Maksu- ja tolliamet
Kirgi küttev murekoht
Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat ja maksuekspert Marko Saag ütles, et äriühingu kinnisvara arendamine ja soetamine on kirgi kütnud juba paar aastat. „Ajuti on tunne, et maksuhalduri infosüsteem on seotud kinnistusregistriga ja kui mõne kinnisasja omanikuks satub äriühing, algatab see kohe kontrolli,“ ütles ta.
Saagi sõnul on probleemsed hoopis olukorrad, kus maksuhaldur sekkub ettevõtte ostu- ja ehitusplaanidesse kohe alguses, mistõttu ei suuda ettevõtjad veel tõestada, et kinnisvara ei hakata isiklikuks tarbeks kasutama. Maksuhaldur kipub Saagi sõnul esmalt kahtlustama isiklikku kasutamist ja üritab kogu järgneva kontrolliga vaid sellele mõttele kinnitust leida. „Nii lõppevad paljud kontrollid maksuotsusega, kus väidetakse, et ei ole eluliselt usutav, et pinda hakatakse kasutama ettevõtluse otstarbel,“ ütles Saag. Sellise järeldusega piiratakse äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamine ja maksustatakse kõik kulud sõltuvalt asjaoludest kas erisoodustusena, dividendidena või ettevõtlusega mitteseotud kuludena.
Varane kontroll ajab isu ära
Hetkel kuum
„Väga varajases faasis tehtud kontrollides on kõige taunimisväärsem maksuhalduri sekkumine ettevõtlusvabadusse ja ettevõtja antud selgituste kahtluse alla seadmine,“ ütles Saag. Nii mitmelgi juhul on varased kontrollid tema sõnul viinud ettevõtjalt igasuguse soovi ettevõtlusega edasi tegeleda.
Kommentaar
Vaja selgemat lähenemist
Priit Raudsepp, Glikman Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juht
Maksuamet tunneb üha rohkem huvi, kas isiklik ja firma rahakott ei ole mitte sassi aetud. Tuleb nõustuda, et tegemist on probleemse valdkonnaga.
On kahetsusväärne, et konkreetse kaasuse asjaolude igakülgsel uurimisel võib määravaks saada maksuameti väär eelhäälestus. Jääb mulje, et kontrolli sattunuid lüüakse ühe puuga ning kaasuse üksikasjad negatiivset lõppotsust ei mõjuta. Seejuures on paljud üllatusena avastanud, et nende suhtes on kohaldatud ka eelaresti. On ette tulnud juhuseid, kus eelaresti kohaldamine on selgelt alusetu.
Lahendus võib olla mõneti vormilisem ja selgem lähenemine. Nii väheneks ettevõtjate, kohtute ja maksuhalduri halduskoormus, suureneks õigusselgus. Formaalsem lahendus, mis paneks paika ka teatud eeldused, saab aga olla aktsepteeritav vaid juhul, kui piir tõmmatakse õige koha peale. Sarnane formaalsem lähenemine eksisteerib ka sõiduautode puhul. Nendega on aga probleemkoht see, et eeldused on valed.
Saagi arvates võiks maksuhaldur sellist praktikat korrigeerida ja teha kontrolle hiljem, kui ettevõtjate plaanide õnnestumine või mitteõnnestumine on kahtlusteta selge. Samuti võiksid kontrollid olla ka vähemkoormavad. „Enamus kordadel ei ole vajadust kaasata menetlusse kõiki samas paraadnas elavaid inimesi, ühistut, juhatuse liikme ema või abikaasat,“ ütles Saag.
Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul pole aga maksuametil tihtipeale teist võimalust, kui alustada kontrollidega varakult. „Üks variant on muidugi tagantjärele kontrollida, kuid kas see oleks ka kõige ratsionaalsem viis?“ küsis ta.
Aus turuhind – pole probleemi!
Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul on piisavalt seaduseid ja kohtupraktikaid selle kohta, kuidas tuleks maksustada kulusid juhtudel, kui eluase on väidetavalt ostetud ettevõtluse tarbeks, ent tegelikult selleks ei kasutata.
Lehis ei näe olukorras probleemi, kui kinnisvara soetatakse üürile andmiseks või majutusteenuse osutamiseks ja kui tehingutes rakendatakse turuhinda. Näiteks kui kohus oleks Heldur Meeritsa hoopis süüdi mõistnud, oleks Lehise sõnul maksuamet pidanud järgmisena küüned taha ajama omaenda Lõõtsa tänava kontorile, kuna seal kasutatakse samasugust skeemi nagu Meeritsa juhtumis. Nimelt annab Riigi Kinnisvara AS oma kinnisvara kasutada omaenda ainuaktsionärile ehk Eesti riigile, mille tulemusena makstakse vähem makse, kui oleks tulnud maksta siis, kui riigiasutused ise omale maju ehitaksid.
„Riigikohus on juba üle 10 aasta tagasi öelnud, et ettevõtlusega on tegemist ka siis, kui ettevõttel on ainult üks klient ja see juhtub olema sama ettevõtte juht,“ ütles Lehis.
Enimloetud
Viimased uudised
Ettevõte tegi 0,8 miljoni eest investeeringuid
Roheliste fondide hiilgus ja hukk. Järgmiseks AI-fondid?
Hetkel kuum
Soome börsi suurimate dividendimaksjate ülevaade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee