Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Diplomita pagulane võiks oskusi tõestada praktikal

    Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina selgitab, et tööl käimisel kehtivad pagulastele samad reeglid nagu kohalikelegi. Foto: Eiko Kink

    Riik lubab, et pagulasi ei panda elama sinna, kus tööd pole, kuid ülevaadet võimalikest töökohtadest teevad üksnes omavalitsused. Oskustega, kuid diplomita pagulasi võiks suunata kõigepealt tööpraktikale, rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive peaspetsialist Marina Jefrosinina.

    Ka nendel pagulastel, kel on haridus ja diplom mõnel erialal, on keeruline Eestis kohe tööd leida, kui neil pole kaasas oskusi või kogemust tõendavat diplomit. Jefrosinina pakkus täna sotsiaalministeeriumi pressikonverentsi järel Äripäevale antud intervjuus välja, et sellised pagulased võiksid minna esmalt praktikale.
    „Kui nad lähevad töötukassas arvele, siis töötukassa saab neid aidata tööpraktika leidmisel. Kui praktika käigus selgub, et pagulasel on olemas vajalikud oskused, võiks suunata ta tööturu koolitusele, et ta saaks Eestis vajaliku dokumendi, mis kinnitab, et inimene oskab seda eriala, on praktikas seda proovinud ja läbib nüüd koolituse,“ rääkis Jefrosinina.
    Ta lisas, et kui tööandja suunab inimese ise koolitusele, võib töötukassa hüvitada tööandjale ka tunnistuse väljastamisega seotud kulutusi.
    Sotsiaalministeeriumi sõnul käib praegu Vao põgenikekeskuse ligi 70 elanikust tööl 15 ning tung tööle on seal suur. Tööle saavad nad asuda siis, kui on saanud Eestis ametliku varjupaigataotleja staatuse ja isikukoodi, mille taotlemine võib võtta kuni kuus kuud. 
    Kogemus sisserändajatele töö leidmiseks
    Ministeerium pole pagulastele töökohtade leidmiseks veel ettevõtjatega kontakti otsinud, kuid omavalitsused on teinud ettepanekuid, kuhu pagulased võiksid nende omavalitsuses tööle minna.

    Mobiilsustoetus

    Järgmise aasta algusest hakkab töötukassa maksma mobiilsustoetust neile, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma elukoha lähedal ning kes asuvad tööle vähemalt 30 kilomeetri kaugusel kodukohast

    Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul, tegemist on kolm aastat kestva katseprojektiga, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond

    Toetuse maksimaalseks suuruseks on 200 eurot kuus ning toetussumma kuulub maksustatava tulu hulka

    Seda hakatakse maksma iga tööl käidud päeva eest töökoha ja elukoha vahemaad arvestades

    Allikas: sotsiaalministeerium

    „Otse sotsiaalministeeriumi poole pole ettevõtjad tööpakkumistega pöördunud, vähemalt mitte tööhõive osakonda. Töötukassal on küll väga palju koostööpartnereid, kes on ka varem siia sisserändajatele kohe töökohti pakkunud. Eelmisel nädala oli töötukassal pakkuda ligi 4000 töökohta, enamus neist olid küll oskustööd, kuid ei saa öelda, et meil pole töökohti,“ sõnas Jefrosinina.
    Toetuse toel kaugele tööle
    Kui pagulane satub ikkagi elama kohta, kus piisavalt lähedal sobivat tööd pole, saavad nad kasutada uuest aastast käivituvat mobiilsustoetust.
    See vajaduspõhine toetus ongi mõeldud inimestele, kes on nõus asuma tööle oma kodukohast kaugemal kui 30 kilomeetrit. Projekt kestab kolm aastat, mille jooksul selgitatakse välja, kas inimesed üldse on nõus kodust kaugel tööl käima, märkis Jefrosinina.
    Tööhõiveprogrammi raames nuputatakse järjest uusi viise inimeste tööle suunamiseks, neid kõiki saavad kasutada Jefrosinina kinnitusel ka pagulased. Teiste seas on pakkuda näiteks töötukassa nõustamine Skype’i teel, tööklubi, kus jagatakse nippe töö otsimiseks ja tööotsingu töötuba, kus abistatakse vajalike dokumentide täitmisel.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.