Mari Mets • 21. september 2015 kell 12:45

Diplomita pagulane võiks oskusi tõestada praktikal

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina selgitab, et tööl käimisel kehtivad pagulastele samad reeglid nagu kohalikelegi.   Foto: Eiko Kink

Riik lubab, et pagulasi ei panda elama sinna, kus tööd pole, kuid ülevaadet võimalikest töökohtadest teevad üksnes omavalitsused. Oskustega, kuid diplomita pagulasi võiks suunata kõigepealt tööpraktikale, rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive peaspetsialist Marina Jefrosinina.

Ka nendel pagulastel, kel on haridus ja diplom mõnel erialal, on keeruline Eestis kohe tööd leida, kui neil pole kaasas oskusi või kogemust tõendavat diplomit. Jefrosinina pakkus täna sotsiaalministeeriumi pressikonverentsi järel Äripäevale antud intervjuus välja, et sellised pagulased võiksid minna esmalt praktikale.

„Kui nad lähevad töötukassas arvele, siis töötukassa saab neid aidata tööpraktika leidmisel. Kui praktika käigus selgub, et pagulasel on olemas vajalikud oskused, võiks suunata ta tööturu koolitusele, et ta saaks Eestis vajaliku dokumendi, mis kinnitab, et inimene oskab seda eriala, on praktikas seda proovinud ja läbib nüüd koolituse,“ rääkis Jefrosinina.

Ta lisas, et kui tööandja suunab inimese ise koolitusele, võib töötukassa hüvitada tööandjale ka tunnistuse väljastamisega seotud kulutusi.

Sotsiaalministeeriumi sõnul käib praegu Vao põgenikekeskuse ligi 70 elanikust tööl 15 ning tung tööle on seal suur. Tööle saavad nad asuda siis, kui on saanud Eestis ametliku varjupaigataotleja staatuse ja isikukoodi, mille taotlemine võib võtta kuni kuus kuud. 

Kogemus sisserändajatele töö leidmiseks

Ministeerium pole pagulastele töökohtade leidmiseks veel ettevõtjatega kontakti otsinud, kuid omavalitsused on teinud ettepanekuid, kuhu pagulased võiksid nende omavalitsuses tööle minna.

Mobiilsustoetus

Järgmise aasta algusest hakkab töötukassa maksma mobiilsustoetust neile, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma elukoha lähedal ning kes asuvad tööle vähemalt 30 kilomeetri kaugusel kodukohast

Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul, tegemist on kolm aastat kestva katseprojektiga, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond

Toetuse maksimaalseks suuruseks on 200 eurot kuus ning toetussumma kuulub maksustatava tulu hulka

Seda hakatakse maksma iga tööl käidud päeva eest töökoha ja elukoha vahemaad arvestades

Allikas: sotsiaalministeerium

„Otse sotsiaalministeeriumi poole pole ettevõtjad tööpakkumistega pöördunud, vähemalt mitte tööhõive osakonda. Töötukassal on küll väga palju koostööpartnereid, kes on ka varem siia sisserändajatele kohe töökohti pakkunud. Eelmisel nädala oli töötukassal pakkuda ligi 4000 töökohta, enamus neist olid küll oskustööd, kuid ei saa öelda, et meil pole töökohti,“ sõnas Jefrosinina.

Toetuse toel kaugele tööle

Kui pagulane satub ikkagi elama kohta, kus piisavalt lähedal sobivat tööd pole, saavad nad kasutada uuest aastast käivituvat mobiilsustoetust.

See vajaduspõhine toetus ongi mõeldud inimestele, kes on nõus asuma tööle oma kodukohast kaugemal kui 30 kilomeetrit. Projekt kestab kolm aastat, mille jooksul selgitatakse välja, kas inimesed üldse on nõus kodust kaugel tööl käima, märkis Jefrosinina.

Tööhõiveprogrammi raames nuputatakse järjest uusi viise inimeste tööle suunamiseks, neid kõiki saavad kasutada Jefrosinina kinnitusel ka pagulased. Teiste seas on pakkuda näiteks töötukassa nõustamine Skype’i teel, tööklubi, kus jagatakse nippe töö otsimiseks ja tööotsingu töötuba, kus abistatakse vajalike dokumentide täitmisel.

Hetkel kuum