Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene rahašarlatan kahe jalaga äris tagasi

    Püramiidskeemi MMM looja Sergei Mavrodi astumas 2007. aasta mais vaba mehena välja Moskva vanglast Matrosskaja Tišina.Foto: epa

    Kurikuulus venelane Sergei Mavrodi käivitas hiljuti Lõuna-Aafrikas edukalt oma püramiidskeemi MMM, kirjutasid sel suvel mitmed maailma väljaanded.

    Sergei Mavrodi

    Endine Vene duumasaadik, kes sai kurikuulsaks Venemaa suurima püramiidskeemi MMM loojana. Tema 1988. aastal loodud investeerimisfond, mis toimis püramiidskeemil, kukkus kokku 1994. aastal, jättes tuhandeid (mitteametlikel andmetel miljoneid) kliente oma rahast ilma. Jutt käib vähemalt 4,3 miljonist haihtunud dollarist.

    Pärast klassikalise Ponzi skeemi järgi tegutsenud MMMi krahhi kadus Mavrodi ära, väidetavalt elas ta Kreekas. Ta tabati ja vahistati alles 2003. aastal Moskvas.

    2007. aasta aprillis mõisteti talle 4,5 aastat vanglat, kuid kuna ta oli peaaegu kogu selle aja eeluurimise all ära istunud, vabanes ta juba kuu aega hiljem, mais.

    2011. aastaks oli Mavrodi loonud juba hulgi püramiidskeeme, nende seas näiteks MMM-2011 ja MMM-2012, mis on mõlemad tänaseks kokku kukkunud.

    2012. aastal hoiatas Eesti Tarbijakaitseamet Mavrodi järjekordse Eestisse jõudnud skeemi Mavropolyga liitumise eest.

    Venemaal püramiidskeemi loomise pärast vangi mõistetud ja kaheksa aastat tagasi vabanenud Mavrodi on back in business. Ehkki eelmisel aastal näitas Venemaal läbiviidud küsitlus, et Mavrodit peab finantsgeeniuseks iga kuues venemaalane, on tal kodumaal MMMi kasvatamine üha keerulisem.
    Esiteks segab mõnusat äri tihe konkurents: kui uskuda Venemaa Keskpanka, kasvab riigis mühinal rahapüramiidide hulk. Enamgi veel, püramiididele tekib ka uusi liike.
    Teiseks viis Venemaa valitsus hiljuti duumasse püramiidiskeemide keeldu puudutava muudatustepaketi, mis küll ei blokeeri MMMi tegevust, kuid näiteks suurendab tehingukulusid. Ja kolmandaks koosneb Venemaa turg „vaid“ 146 miljonist inimesest, mis on globaalses mõttes piisake. Seepärast ehitab Mavrodi ja tema meeskond viimastel aastatel aktiivselt ulatuslikku rahvusvahelist ketti, reklaamides oma püramiidskeemi kui „kõigile mõeldud ühispada, kus miljonid saavad oma raha hoida“.
    Kuidas tegutseb MMM välismaal? Põhimõtteliselt samamoodi nagu kodus. Püramiidi ehitajad ise kinnitavad, et võrreldes 1994. aastaga, kui tegutses esimene MMM, on põhiskeem vähe muutunud: samad eesmärgid, instrumendid ja liider. Muutuvad vaid detailid, osalised ja rahavood. Ja haare.
    Näiteks on jõutud Indiasse, kus 2013. aastal maksis süsteemiga liitumine 5000 ruupiat ehk 90 dollarit. Selle eest sai osta Mavrodi järgi nimetatud virtuaalvaluutat mavro, mille kurss kasvab, kuni osaleja pole toonud püramiidi uusi liitujaid.
    Sarnane skeem töötab ka teistes maades: hiinlastele on registreerimismaks 65 jüaani ehk veidi üle 10 dollari, ja nagu püramiidi organiseerijad lubavad, kosub summa iga kuuga 30 protsenti, kui tegutseda vastavalt standardtingimustele.
    Samas, kui Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikele on lubatud 30protsendist kuist kasvu, siis Indias on see juba 60, Malaisias aga lausa 100 protsenti. Investorid, kes jõuavad enne püramiidi kokkuvarisemist (Mavrodi terminoloogias „restarti“) raha välja võtta, tänavad YouTube’i videoklippides saatust ja Mavrodit paljudes keeltes ja dialektides. Kaotajatest ei tea avalikkus muidugi midagi.
    Kuidas käib globaalne areng? Igat moodi, kasutades ära tehnoloogilisi võimalusi ja reklaami. Ennekõike reklaamib püramiid end veebis: paljudel lehtedel ja blogides. MMM ei hoia kokku bännerite ja reklaami ostmise pealt. Tais aga võib näha MMMi plakateid ja Mavrodi portreed tohututel tänavareklaamidel, taksodel, majadel.
    Paljudel oma veebilehtedel jagab MMM teavet, et tegutseb 107 riigis ja et sellega on seotud 138 miljonit inimest.
    Võrreldes esimese tulekuga 1990ndatel on 21. sajandi Mavrodi „planeedi ressursside õiglase ümberjaotamise eest võitleja“. Näiteks eelmisel aastal reklaamis MMM end Argentiinas filiaali avades meenutusega oma võlavaidlusest USAga, „riigiga, kes ei austa sõltumatute riikide majanduslikku suveräänsust“.
    MMM, kes riputab enda külge „imperialismivastaseid“ loosungeid, kuulutas, et teeb edukat koostööd Bitcoin Foundationiga, aidates bitcoini levikule kaasa. MMMi selline enesereklaam pidas paika küll ainult senikaua, kuni fond, kes oli neilt äsja saanud sissemaksu, teatas, et välistab püramiidskeemi oma partnerite seast ning kandis raha tagasi.
    Nagu ühel korralikul globaalsel ettevõttel, on MMMil oma kõnekeskus ning isegi oma akadeemia. Näiteks Filipiinidel viivad MMM Global Manager’s Schooli treenerid läbi 11päevaseid online-kursusi tulevastele koordinaatoritele, Euroopas peetakse kongesse.
    Üks selline oli 2012. aastal Roomas. „Kohale saabus palju inimesi Euroopa eri nurkadest. Loositi auhindu, ja loomulikult toimus Miss ja Mister MMM Euroopa valimine. Oli huvitav ja lõbus,“ jagas muljeid osaleja Prantsusmaalt. Samal ajal kuulutas Ühendkuningriigi rakuke välja loterii, mille peavõiduks olid Londoni olümpia piletid.

    Kuidas inimesi ära tinistatakse?

    MMMi Lõuna-Aafrika koduleht lubab investeeringutele kuus 30protsendilist kasvu ning rõhutab, et tegemist ei ole püramiidskeemiga, vaid finants-sotsiaalse võrgustikuga.

    MMM kirjeldab ennast kui „tavaliste inimeste ühingut, kes omakasuta aitavad üksteist nagu omamoodi vastastikkuse abistamise ülemaailmne fond“.

    MMM selgitab oma toimimise süsteemi kui „tehnilist baasprogrammi, mis aitab selles osalevatel miljonitel inimestel viia kokku need, kes vajavad abi ja need, kes on valmis tasuta aitama“.

    Et luua isiklik konto, peab inimene maksma summa, mis väidetavalt kantakse edasi skeemi teisele osalisele, kes soovib saada annetust. Sissemakstud summa eest saab skeemis osaleja vastu MMM digitaalraha nimega mavros.

    Väidetavalt kaks korda nädalas maksab süsteem mavrose konto omanikule intressi, mis on näiteks LAVis kuni 30 protsenti. Loomulikult saab mavroseid igal ajal juurde osta.

    Suvel, kui Mavrodi oma skeemi LAVis käivitas, oli sealne MMMi FB koduleht kogunud üle 22 000 meeldimise.

    Kes välismaal sellesse Vene püramiidi investeerib? Nõukogude emigrandid, kes elavad laias ilmas. See on esimene sihtgrupp, kelle raha jahivad MMMi kohapealsed koordinaatorid. Emigrantidele lähenetakse tuttavate ja sugulaste kaudu. Näiteks sai internetis avalikuks püramiidis osaleva Iisraeli kodaniku Gohmani kiri, kes on skeemiga liitnud kümneid inimesi Iisraelist ja USAst ning nende panus on kokku üle 200 000 dollari.
    Kuid Mavrodi ei piira sihtgruppi ainult endiste kaasmaalastega. MMMi Kreeka koordinaator märgib, et venelastel jätkub püramiidi vastu huvi vaid esimeses etapis. Lõuna-Aafrika Vabariigis on püramiidi vastu suur huvi just kohalikel elanikel. Kett värbab mänedžere, kes meelitavad seminaridele uustulnukaid ja rikkaid ning sealse MMMi Facebooki lehe kogukond on 5700liikmeline. LAVi näide on MMMi enda meelest niivõrd edukas, et seda reklaamitakse ka Jaapanis.
    Millised on välismaal laienemise raskused? Paljudes riikides, kus Mavrodi püramiid levib, on see skeem seadusega keelatud. Ettevõtmisel on seepärast ka mitu nime, sest neid tuleb vahetada: Balti riikides tuntakse seda nüüd kui Mavropoly, Kanadas i-MMM, Filipiinidel, Indias, Indoneesias ja Austraalias nime all Mavrodi Mondial Moneybox. Selline jälgede segamine võimaldab püramiidil hoogu koguda, enne kui võimud jaole saavad. Isegi väga range finantsjärelevalvega riikides on MMMil õnnestunud jalga kinnitada – heategevuse sildi all.
    Tegutseda tuleb pigem tasa ja targu, ilma suurema kärata. 2012. aastal vahistati Pattayas üks venelane ja tema taidest kompanjonid, kes kutsusid pilkupüüdvates lehereklaamides MMMiga liituma. Samal põhjusel tekkisid aasta hiljem probleemid India värbajal. Seepärast teevad MMMi agendid agressiivset kampaaniat külades ehk kõige vaesema elanikkonna hulgas.
    Püramiid on end positsioneerinud kui finants-sotsiaalne võrgustik ja vastastikkuse abistamise kassa – selline määratlus võimaldas neil tükk aega olla India väärtpaberituru regulaatori silma alt väljas. Kuid ühe provintsi politsei muutus ärevaks ja vahistas skeemis osalemisele ahvatlejad, kelle seas oli kolm venemaalast. Erilisi tulemusi see kõik küll ei andnud, sest kinnipeetavad venelased tuli peagi vabaks lasta ja MMM jätkab Indias oma võidukäiku.
    Arvestades sotsiaalmeedias ilmuvaid üha uusi postitusi ja pöördumisi, on värbajate tegevus edukas. „There is nothing more profitable than MMM,“ skandeerivad Mavrodi India kliendid. „Long Live MMM!“*
    * MMMist pole midagi kasumlikumat. Elagu MMM.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Textmagicu juht lükkab ümber väite, et väljamakse tehakse IPOga kaastatud rahast
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sündmused Ukraina tuumajaama lähistel Eestile kiirgusohtu ei kujuta
Keskkonnaamet teatas, et jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt ning kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne.
Keskkonnaamet teatas, et jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt ning kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne.
Rootsi plaanib toetada kodusid ja ettevõtteid võrdselt miljarditega
Energia ja kõrged elektri hinnad on domineerinud Rootsi valimiskampaanias ja eile tuli valitsus välja oma programmiga, kus 30 miljardit Rootsi krooni läheks kodumajapidamistele ja sama palju ettevõtetele kaitseks suurte elektrikulude vastu, kirjutab Dagens Industri.
Energia ja kõrged elektri hinnad on domineerinud Rootsi valimiskampaanias ja eile tuli valitsus välja oma programmiga, kus 30 miljardit Rootsi krooni läheks kodumajapidamistele ja sama palju ettevõtetele kaitseks suurte elektrikulude vastu, kirjutab Dagens Industri.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.