Alyona Stadnik • Aivar Hundimägi • 30. september 2015 • 8 min
Jaga lugu:

Ossinovski investeerib keerulisel ajal

Skinest Grupi põhitegevuse maht küll kahaneb, aga ettevõtte omaniku Oleg Ossinovski sõnul on nende investeeringute komitee laual igal nädalal mõni uus projekt.   Foto: Andras Kralla

Kahel varasemal aastal Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Oleg Ossinovski peab seekord leppima teise kohaga. See ei tohiks talle olla suur üllatus, sest viimasel paaril aastal on ta prognoosinud oma ärivaldkondades langust.

Need prognoosid on täitunud ning ­Ossinovskile kuuluva Skinest Grupi käive on järsult kukkunud, olles eelmisel aastal 99,9 miljonit eurot. Mitmekümne tütar- ja sidusettevõttega kontserni Skinest Grupp kasuminumber püsis mullu küll veel ilus – 27,4 miljonit eurot, aga selle põhjus oli kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus.

Ossinovski enda sõnul pole aga vaatamata langustrendile muretsemiseks erilist põhjust, sest ettevõte on endiselt kasumis ning uued ärisuunad juba töös. Ossinovski raudteeäril ei lähe praegu idanaabri juures kuigi hästi ja seetõttu on kontserni tegevus üha rohkem suunatud läände.

Tänavu augustis puhkes Ossinovski ümber skandaal, mis puudutab Läti Raudteed. 6. augusti ­öösel vahistati Läti Raudtee endine juhatuse esimees Ugis Magonis, keda kahtlustatakse poole miljoni eurose altkäemaksu võtmises. Läti meedia kinnitusel olevat ta selle summa eest sõlminud tehingu Oleg Ossinovskile kuuluva ettevõttega Skinest nelja kasutatud veduri ostuks.

Veidi hiljem selgus, et Eesti ametivõimud otsisid samal nädalal läbi ka Ossinovski Tallinna tööruumid. Ossinovskile pole ühtegi süüdistust esitatud ja Ossinovksi ise ei soovi seda teemat kommenteerida.

Ossinovskile kuuluval Skinest Grupil on Lätis tütarfirma Skinest Latvija, mis remondib Daugavpilsi veduriremondi­tehases veeremit ja veeremisõlmi. Skinest Grupi kodulehe andmeil on see ettevõte Läti turu suurim varuosade ning kaubavagunite tarnija.

Rikaste TOPis vaid koha kukkunud Ossinovski jäi intervjuus Äripäevale pessimistlikuks, märkides, et Venemaal midagi head oodata ei ole ja pole lootust, et ka eksport suureneks.

Skinest Grupp AS

Haldab grupi ettevõtteid, mis peamiselt müüvad, rendivad ja remondivad raudteeveeremit ning toodavad elektrienergiat. Kontserni ettevõtted tegutsevad ­Eestis, ­Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Gruusias, Kasahstanis, Poolas ja Soomes.

Omanik Oleg Ossinovski.

Käive kukkus mullu aasta varasemaga võrreldes ligi kaks korda, 181,9 mln euro pealt 99,9 mln eurole.

Kasum vähenes aastaga 8%, 29,7 mln ­eurolt 27,4 mln eurole.

Töötajaid 2014. aastal 1409.

Maksis mullu omanikutulu 3,9 mln eurot.

Ennustasite raudteeäris kukkumist juba 2013. aastal. Kui täppi on Teie tollane prognoos läinud?

Prognoos on paraku sajaprotsendiliselt täide läinud. Toona oli tegemist esimeste sümptomitega, aga praegu on raudteeäris, eriti veeremite rentimisel, olukord ikka väga halb. Mõjutajaid on olnud palju – nafta madal hind, sanktsioonide sõda, meie idapartnerite valuutade dramaatiline kokkuvarisemine... Naftasaaduste transpordi- ja tootmismaht on olulisel määral kukkunud, paljudes riikides on peatatud ka investeeringud veeremi remonti ja uuendamisse. Sel aastal on langus veel järsult kiirenenud, näiteks tsisternvagunite rendihinnad on praegu viimase 15 aasta madalaimal tasemel.

Kuidas see olukord on mõjutanud Teie äritegevust?

Me näeme müügimahu olulist langust, kuid püüame samas hoida ettevõtte kasumlikkuse taset.

Seega järgmise aasta eelarvet tehes on tulevik tume?

Veeremi rentimise ja vagunite remontimise valdkonnas Venemaal midagi positiivset ees ei oota. Tegelikult ka palju laiemalt võttes on Venemaal kriis, devalveerimine ja majanduslangus. Kokkuvõttes – ei midagi head. Sellises olukorras ei ole mõtet loota ekspordi kasvule.

Kui tugev mõju on Vene turul teie ärile?

Langus on toonud kaasa Venemaale suunatud ekspordi vähenemise, kuid õnneks ei ole sealsete klientide osakaal kuigi suur, umbes 14% käibest. Osaliselt aitab sealset langust kompenseerida meie ärimahu kasv ­Soomes, Rootsis, Gruusias, Mongoolias, Poolas ja Balti riikides.

Sellele vaatamata üritate kasumit hoida senisel tasemel. Mismoodi see teil õnnestub?

Pidevad mahukad investeeringud ja hea meeskond – need on kaks edukuse alust. Eriti oluline on just rasketel aegadel hoida oma meeskonda, sest just head inimesed on meie ettevõtte suurim väärtus.

Seega ainus võimalus, kuidas käivet kasvatada, on osta konkurente või minna uutele turgudele?

Võib julgelt ka olemasolevaid üksusi arendada, viia nad täiesti uuele tasemele. Sel aastal viisime Lätis lõpule väga mahuka investeeringu Daugavpilsi veduriremonditehasesse, mis oma tehnoloogia poolest on nüüd ka maailma mastaabis tipptasemel. Sellise investeeringu saime teha tänu koostööle lätlaste LIAAga (Läti analoog EASile – toim). Kuna Venemaalt tulevad tellimused on praeguseks praktiliselt lõppenud, siis oli nende oluliste investeeringute tegemiseks ülim aeg.

Praegused probleemsed turud asuvad meist idas – Venemaa, Kasahstan... Teistel turgudel me ostame nii konkurente kui loome ka uusi ärisid. Näiteks oleme aktiivselt arenenud raudtee-ehituse ja selleks vajalike materjalide valdkonnas, kus müük kasvas eelmisel aastal 2,7 korda ja ulatus 31 miljoni euroni. 2014. aastal ostsime kaubavagunite remondiga tegeleva ASi Valga Depoo ja Leedu raudtee-ehitusturu ühe liidri UAB Vitras-S. Leedus ehitas Skinest Rail mullu Rail Baltica projekti tarbeks üle 50 kilomeetri raudteed.

Samuti oli eelmisel aastal edukas Usbekistani Raudtee tarne. Nimelt tarnisime, paigaldasime ja käivitasime Usbekistani raudtee tellimusel terasevalamistehase. See ülimahukas ettevõtmine õnnestus väga edukalt ning loodame, et tänu sellele õnnestub meil käivitada juba lähemas tulevikus uusi sarnaseid projekte.

Millised on praegu teised aktiivsed äri­tegevused peale raudteeäri?

Skinesti Grupi investeeringute komitee laual on praktiliselt igal nädalal mõni uus projekt ja paljud neist lähevad ka töösse. Arendame näiteks koos Rolls Royce’iga täiesti uuel tehnoloogial põhinevat võimsat kaheksateljelist gaasimootoriga vedurit. Kui see õnnestub, siis on tegemist esimese sellelaadse tootega maailmas. Gaasi­kütus on praegu kasvava trendiga ja projektil on seega väga head tulevikuväljavaated. 

Eestist me selle innovatsiooniprojekti jaoks tuge ei ole saanud ning seetõttu teostame seda projekti Daugavpilsi veduriremonditehases ja plaanime sellesse kaasata ka ELi fondide raha.

Teil on suured projektid käsil ka Gruusias. Mida sealsel turul täpselt teete ja kui palju olete sinna investeerinud?

Gruusias tegeleme aktiivselt suurte taristuprojektidega. Mulle isiklikult on sealsed mahukad arendusprojektid, eriti ­uute hüdroelektrijaamade rajamine, väga huvitavad. Tegemist on ligi 200 miljoni dollari suuruse investeeringuga hüdroelektrijaamadesse, mille koguvõimsus on 100 MW. Esimene elektrijaam on peaaegu valmis ja avatakse juba 2016. aasta kevadel, teise ehitustööd algavad veel sel sügisel.

Olete alustanud uue ettevõtmisega Skinest Arendus OÜ ning ostnud Tallinna kesklinnas ka maatüki. Mis plaanid on selle ettevõttega ja selle krundiga?

Hakkame arendama korterelamuid. See ei olegi nii primitiivne äri, seal on ruumi ka loomingulisusele ning oma tegevusvaldkondade mitmekesisemaks muutmiseks – miks ka mitte? Oleme selle projekti puhul arendajad, ehitussektorisse me ise ei lähe, vaid korraldame sobiva ehitaja kaasamiseks konkursi. Praegu tegelevad arhitektid veel projektiga ja kui kõik sujub plaanipäraselt, siis saame järgmisel aastal ehitusega algust teha.

Te ei karda investeerida keerulisel ajal?

Muidugi kardame, iga normaalne inimene kardab. Aga selleks, et maksta makse, anda inimestele tööd ja hoida korralikku palgataset ehk täita kõiki meie ees seisvaid sotsiaalseid kohustusi oma tegevusriikides, peame suutma hoida ka kasumlikkust. Langevate turgude tingimustes on ainuke võimalus pidevalt laieneda ja muuta oma äri mitmekesisemaks.

Praegu on päevakajaline teema pagulased, mis arvamusel Teie olete ja kuidas suhtute sellesse poliitikasse?

Ma ei ole rassist, seega nahavärv või rahvus ei ole minu jaoks probleem. Samas praegusel kujul toetame ka selle äriga tegelevat kuritegevust. Iga kord, kui võtame vastu nende poolt Euroopasse veetud inimesi, teenivad kurjategijad tuhandeid eurosid. Nii toetame ja tugevdame ebaseaduslikku äri, kus liiguvad miljardid. Sellesama raha eest arendatakse seda äri veelgi, ostetakse ära politseinikke, piirivalvureid, ametnikke jne.

Ma olen raudteelane ja head retsepti mul pakkuda ei ole, kuid ELi juhtidel peavad need lahendused olema – see on nende töö ja nemad saavad selle eest korralikku palka, et leida lahendusi, mis ­aitaks inimesi ja samal ajal peataks kuri­tegevuse.

Kui vaadata suurt pilti, siis kui Eestisse ei teki kusagilt juurde hulgaliselt noori töövõimelisi ja -tahtelisi inimesi, siis paari­kümne aasta pärast ei ole mul küll mõtet pensioni peale lootma jääda.

Teie nimi jooksis suvel läbi ka ühest ­Lätis puhkenud skandaalist. Kuidas Te seda kommenteerite?

Ma ei kommenteeri seda, las selleks volitatud pädevad ametiisikud teevad rahus oma tööd. Meedias on muidugi palju tolmu üles keerutatud, mis on väga kahetsusväärne. See kõik on põhinenud suures osas spekulatsioonidel, kuulujuttudel ja anonüümsete “sõprade” kommentaaridel. Ma ei pea sellist skandaali võimendamist õigeks, aga paraku on meedia toimimise loogika praegu just selline.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt