Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA maksuamet uurib tuhandeid eestimaalasi

    Ernst & Young Baltic ASi partneri Ranno Tingase sõnul on varade või tulude varjamisega seotud maksuplaneerimine kogu maailma maksuametnike ja riikide fookuses.Foto: Andras Kralla, Äripäev

    Maksuamet edastas septembri lõpus USA riigitulude ametile esimest korda koondandmed umbes 2200 isiku kohta. Käima läks Eesti ja USA maksuandmete vahetuse programm.

    USA ei andnud valikut

    Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis

    See ei ole Eesti, vaid USA probleem. Meie vaid oleme abivalmid ja aitameneid. Õigemini meid sunniti seda tegema, sest kui Eesti poleks liitunud, oleks meie pankade kõik USA kaudu tehtavad rahaülekanded läinud maksu alla. Ainus probleem on pankade halduskoormus - nad peavad üsna väikese hulga klientide pärast tegema suuri arendusi, ja selle maksavad kinni meie kliendid, keda see teema üldse ei puuduta. Teoreetiliselt töötab see skeem ka teistpidi, aga ma ei usu, et Eesti inimesed USA pankades musta raha hoiavad, mida meie maksuameti eest varjata.

    USA riigitulude amet (IRS) alustas uue programmiga, mis võimaldab jagada automaatselt isikute finantsandmeid ja -infot. Kokku vahetatakse infot 34 riigiga, Eesti on üks neist. Esimest korda vahetati andmeid septembri lõpus, kui Eesti maksuamet edastas lääne kolleegidele umbes 2200 USA maksumaksja siinsed finantsandmed.
    Maksuameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on programmi eesmärk parandada rahvusvahelist maksukuulekust. Ta selgitas, et Eestile tähendab maksuinfo vahetamine USAga seda, et leppega hõlmatud Eesti finantsasutused peavad iga aasta 30. juuniks maksuametile edastama deklaratsiooni USA isikute kontode kohta. Maksuamet edastab info IRSile hiljemalt 30. septembriks.
    Alates järgmisest aastast edastab IRS omakorda Eesti maksuametile info USA finantsasutuses olevate Eesti isikute kontode kohta.
    Kuuse sõnul puudutab maksuinfo vahetus umbes 30 Eesti finantsasutust. Kui paljude Eestiga seotud kontoomanike infot USA jagab, pole Kuuse sõnul veel teada, kuna USA annab seda teada järgmisel aastal.
    Seni on Eesti maksuamet USAga andmeid vahetanud juhtumipõhiselt, peamiselt tulumaksu topeltmaksustamise vältimiseks ja maksudest hoidumise tõkestamiseks. „Seni on vajadus USA maksuinfo kohta olnud minimaalne,“ tunnistas Kuuse. Tema sõnul vajab Eesti maksuamet kõige rohkem infot naaberriikidest Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Norrast, kuna nende riikidega on tihedaimad majandussidemed ja seal töötab palju Eesti isikuid.

    Maksuteabe vahetamise kokkulepe

    Kokkuleppe alus on USA maksukuulekuse seadus (Foreign Account Tax Compliance Act, FATCA), mille eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist.

    Alates FACTA loomisest aastal 2010 on IRSi programmi lisandunud üle 50 000 USA maksumaksja.

    Eesti ja USA vahel sõlmisid leppe eelmisel aastal rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine.

    Kokku kehtib USA automaatne teabevahetus 34 riigiga.

    Eesti edastas esimesed andmed 30. septembriks, USA saadab oma andmed järgmisel aastal.

    USA sõlmib teiste riikidega vastastikused kokkulepped, mille alusel hakkavad maksuhaldurid kord aastas vahetama teavet maksukohustuslaste kontode kohta.

    Leppe sõlmimata jätnud riikide finantsasutusele võivad Ameerika Ühendriigid rakendada USA päritolu maksetelt 30 protsendi kinnipidamist.

    Teabevahetuse eest Eestis vastutab eelkõige maksu- ja tolliamet.

    Allikas: rahandusministeerium

    Maksupettused luubi all
    Ernst & Young Baltic ASi partneri Ranno Tingase sõnul on varade või tulude varjamisega seotud maksuplaneerimine kogu maailma maksuametnike ja riikide fookuses. „Selle vastu võideldakse jõuliselt,“ ütles ta. Tingas lisas, et Eestis see probleem ilmselt nii tõsine ei ole, sest OÜ asutamise kaudu on igaühel võimalus maksustamist tulevikku lükata. „Keerukamate struktuuride ettevõtjad on kindlasti oma kontsernis leidnud maksuefektiivseid lahendusi,“ märkis ta.
    Tingas lisas, et infovahetuse ja läbipaistvuse suurenemine on arenenud riikides üldine trend. Eesti on ühinenud ka OECD finantskontode automaatse teabevahetuse standardiga, mis kehtib rohkemate riikidega kui USA infovahetuse kokkulepe.
    Lisaks kehtib ka eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu nõukogu direktiiv, mille alusel alustatakse teabe kogumist järgmisest aastast ja vahetatakse riikide vahel hiljemalt 2017. aasta septembriks. „Kõik need dokumendid näevad ette automaatset infovahetust maksuametite vahel. Siiani on maksuametite vahel infovahetus toimunud järelepärimise alusel,“ ütles Tingas.
    Ohud olemas
    Endine maksuameti direktor, praegune reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd ütles, et kui Eesti poleks USA kokkuleppega nõustunud, oleks rakendunud USA riigisisene seadus, mis kohustab sealsetel finantsasutustel kinni pidada 30% kõikidelt Eesti finantsasutustele tehtavatelt USA päritolu maksetelt.
    Sõerdi sõnul tuleb jälgida, et Eesti finantsasutused – näiteks pangad, kindlustusseltsid ja fondid – suudavad tuvastada, et siin konto avav isik, kellel on mingi kokkupuude ka USAga, on ka selle riigi maksukohustuslane.
    Kuigi finantsasutused küsivad konto avamisel andmeid ka kodakondsuse kohta ja neile on jagatud ka juhendeid FACTA leppe täitmiseks, võib Sõerdi sõnul tekkida risk, et lepet ei suudeta siiski täita. „Sellisel juhul võib USA panna selle finantsasutuse lepet mittetäitvate asutuste nimekirja ja tulemusena rakendubki 30% maks USAst tehtavatel ülekannetel selle asutuse kliendile,“ ütles ta.
    Kahtlusi ka USA poolt
    IRSi juht John Koskinen ütles pressiteates, et uus süsteem muudab riikide maksuametite koostööd kõvasti. „See annab meile palju tugevama hoova, et võidelda maksudest kõrvalehiilimise vastu ja muudab mängureeglid ühtlasemaks,“ vahendas Koskineni sõnu The Wall Street Journal.
    Miamis tegutsev jurist Kevin Packman advokaadibüroost Holland & Knight avaldas muret, et riikidevahelise infovahetuse käigus võivad andmed valedesse kätesse sattuda. „Paljud riigid pole nii stabiilsed kui USA ja kodanikud kardavad, et nende turvalisus on ohus, kui kohalikud maksuametnikud teavad nende vara kohta,“ ütles Packman, kes nõustab palju Lõuna-Ameerika kliente.
    IRS teatas seepeale, et nad vahetavad infot vaid juhul, kui välisriigid vastavad turvastandaritele. Kui on kahtlus, et turvalisus on ohus, saab  infovahetuse katki jätta.
    Riikide vahetatav info sisaldab maksumaksja nime, aadressi, maksukohustuslase registreerimise numbrit, kontonumbrit, kontojääki, dividendi- ja intressimakseid.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Päikesepaneelid katusel – teine aasta tõi võimsa tulu
Narvas on üle tuhande korteri ikka veel erastamata: mis neist saab?
Värske kultuuriminister lasi rahval oma valimiskampaania kinnise ringi üritusi kinni maksta
Raadiosaated
Äripäev eetris: Putini maailm upub Dnipros
Nova Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamine Ukrainas peegeldab muu hulgas Kremli ladviku meeleheidet, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Nova Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamine Ukrainas peegeldab muu hulgas Kremli ladviku meeleheidet, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Inflatsioon muudab luksuslikud käekotid ostjale taskukohaseks
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Investeerimispankur rabeles mülkast välja ja sai tõeliseks börsihaiks
Auto|Piloot. Porsche Cayenne on jätkuvalt vahelduvate olude äss Äripäeva värske auto eri kaanelugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Pulliturg jätkub: S&P 500 lõpetas nädala kõrgeimal tasemel alates augustist
Aktsiad tõusid reedel, kui investorid seedisid läbi kahe suurima Ameerika autotootja uue koostöö alustamise ja valmistusid Föderaalreservi järgmiseks otsuseks intressimäärade tõstmise kohta, vahendas Yahoo Finance.
Aktsiad tõusid reedel, kui investorid seedisid läbi kahe suurima Ameerika autotootja uue koostöö alustamise ja valmistusid Föderaalreservi järgmiseks otsuseks intressimäärade tõstmise kohta, vahendas Yahoo Finance.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Keskkriminaalpolitsei uurib Olerexi võimalikku rohepesu Lisatud Olerexi kommentaar
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud puistasid eile Olerexi kontorit, et selgitada välja, kas Olerex esitas maksuametile teadlikult valeandmeid seoses biokütuse nõudega.
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud puistasid eile Olerexi kontorit, et selgitada välja, kas Olerex esitas maksuametile teadlikult valeandmeid seoses biokütuse nõudega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.