Eliisa Matsalu • 7. oktoober 2015
Jaga lugu:

USA maksuamet uurib tuhandeid eestimaalasi

Ernst & Young Baltic ASi partneri Ranno Tingase sõnul on varade või tulude varjamisega seotud maksuplaneerimine kogu maailma maksuametnike ja riikide fookuses.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Maksuamet edastas septembri lõpus USA riigitulude ametile esimest korda koondandmed umbes 2200 isiku kohta. Käima läks Eesti ja USA maksuandmete vahetuse programm.

USA ei andnud valikut

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis

See ei ole Eesti, vaid USA probleem. Meie vaid oleme abivalmid ja aitameneid. Õigemini meid sunniti seda tegema, sest kui Eesti poleks liitunud, oleks meie pankade kõik USA kaudu tehtavad rahaülekanded läinud maksu alla. Ainus probleem on pankade halduskoormus - nad peavad üsna väikese hulga klientide pärast tegema suuri arendusi, ja selle maksavad kinni meie kliendid, keda see teema üldse ei puuduta. Teoreetiliselt töötab see skeem ka teistpidi, aga ma ei usu, et Eesti inimesed USA pankades musta raha hoiavad, mida meie maksuameti eest varjata.

USA riigitulude amet (IRS) alustas uue programmiga, mis võimaldab jagada automaatselt isikute finantsandmeid ja -infot. Kokku vahetatakse infot 34 riigiga, Eesti on üks neist. Esimest korda vahetati andmeid septembri lõpus, kui Eesti maksuamet edastas lääne kolleegidele umbes 2200 USA maksumaksja siinsed finantsandmed.

Maksuameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on programmi eesmärk parandada rahvusvahelist maksukuulekust. Ta selgitas, et Eestile tähendab maksuinfo vahetamine USAga seda, et leppega hõlmatud Eesti finantsasutused peavad iga aasta 30. juuniks maksuametile edastama deklaratsiooni USA isikute kontode kohta. Maksuamet edastab info IRSile hiljemalt 30. septembriks.

Alates järgmisest aastast edastab IRS omakorda Eesti maksuametile info USA finantsasutuses olevate Eesti isikute kontode kohta.

Kuuse sõnul puudutab maksuinfo vahetus umbes 30 Eesti finantsasutust. Kui paljude Eestiga seotud kontoomanike infot USA jagab, pole Kuuse sõnul veel teada, kuna USA annab seda teada järgmisel aastal.

Seni on Eesti maksuamet USAga andmeid vahetanud juhtumipõhiselt, peamiselt tulumaksu topeltmaksustamise vältimiseks ja maksudest hoidumise tõkestamiseks. „Seni on vajadus USA maksuinfo kohta olnud minimaalne,“ tunnistas Kuuse. Tema sõnul vajab Eesti maksuamet kõige rohkem infot naaberriikidest Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Norrast, kuna nende riikidega on tihedaimad majandussidemed ja seal töötab palju Eesti isikuid.

Maksuteabe vahetamise kokkulepe

Kokkuleppe alus on USA maksukuulekuse seadus (Foreign Account Tax Compliance Act, FATCA), mille eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist.

Alates FACTA loomisest aastal 2010 on IRSi programmi lisandunud üle 50 000 USA maksumaksja.

Eesti ja USA vahel sõlmisid leppe eelmisel aastal rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine.

Kokku kehtib USA automaatne teabevahetus 34 riigiga.

Eesti edastas esimesed andmed 30. septembriks, USA saadab oma andmed järgmisel aastal.

USA sõlmib teiste riikidega vastastikused kokkulepped, mille alusel hakkavad maksuhaldurid kord aastas vahetama teavet maksukohustuslaste kontode kohta.

Leppe sõlmimata jätnud riikide finantsasutusele võivad Ameerika Ühendriigid rakendada USA päritolu maksetelt 30 protsendi kinnipidamist.

Teabevahetuse eest Eestis vastutab eelkõige maksu- ja tolliamet.

Allikas: rahandusministeerium

Maksupettused luubi all

Ernst & Young Baltic ASi partneri Ranno Tingase sõnul on varade või tulude varjamisega seotud maksuplaneerimine kogu maailma maksuametnike ja riikide fookuses. „Selle vastu võideldakse jõuliselt,“ ütles ta. Tingas lisas, et Eestis see probleem ilmselt nii tõsine ei ole, sest OÜ asutamise kaudu on igaühel võimalus maksustamist tulevikku lükata. „Keerukamate struktuuride ettevõtjad on kindlasti oma kontsernis leidnud maksuefektiivseid lahendusi,“ märkis ta.

Tingas lisas, et infovahetuse ja läbipaistvuse suurenemine on arenenud riikides üldine trend. Eesti on ühinenud ka OECD finantskontode automaatse teabevahetuse standardiga, mis kehtib rohkemate riikidega kui USA infovahetuse kokkulepe.

Lisaks kehtib ka eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu nõukogu direktiiv, mille alusel alustatakse teabe kogumist järgmisest aastast ja vahetatakse riikide vahel hiljemalt 2017. aasta septembriks. „Kõik need dokumendid näevad ette automaatset infovahetust maksuametite vahel. Siiani on maksuametite vahel infovahetus toimunud järelepärimise alusel,“ ütles Tingas.

Ohud olemas

Endine maksuameti direktor, praegune reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd ütles, et kui Eesti poleks USA kokkuleppega nõustunud, oleks rakendunud USA riigisisene seadus, mis kohustab sealsetel finantsasutustel kinni pidada 30% kõikidelt Eesti finantsasutustele tehtavatelt USA päritolu maksetelt.

Sõerdi sõnul tuleb jälgida, et Eesti finantsasutused – näiteks pangad, kindlustusseltsid ja fondid – suudavad tuvastada, et siin konto avav isik, kellel on mingi kokkupuude ka USAga, on ka selle riigi maksukohustuslane.

Kuigi finantsasutused küsivad konto avamisel andmeid ka kodakondsuse kohta ja neile on jagatud ka juhendeid FACTA leppe täitmiseks, võib Sõerdi sõnul tekkida risk, et lepet ei suudeta siiski täita. „Sellisel juhul võib USA panna selle finantsasutuse lepet mittetäitvate asutuste nimekirja ja tulemusena rakendubki 30% maks USAst tehtavatel ülekannetel selle asutuse kliendile,“ ütles ta.

Kahtlusi ka USA poolt

IRSi juht John Koskinen ütles pressiteates, et uus süsteem muudab riikide maksuametite koostööd kõvasti. „See annab meile palju tugevama hoova, et võidelda maksudest kõrvalehiilimise vastu ja muudab mängureeglid ühtlasemaks,“ vahendas Koskineni sõnu The Wall Street Journal.

Miamis tegutsev jurist Kevin Packman advokaadibüroost Holland & Knight avaldas muret, et riikidevahelise infovahetuse käigus võivad andmed valedesse kätesse sattuda. „Paljud riigid pole nii stabiilsed kui USA ja kodanikud kardavad, et nende turvalisus on ohus, kui kohalikud maksuametnikud teavad nende vara kohta,“ ütles Packman, kes nõustab palju Lõuna-Ameerika kliente.

IRS teatas seepeale, et nad vahetavad infot vaid juhul, kui välisriigid vastavad turvastandaritele. Kui on kahtlus, et turvalisus on ohus, saab  infovahetuse katki jätta.

Riikide vahetatav info sisaldab maksumaksja nime, aadressi, maksukohustuslase registreerimise numbrit, kontonumbrit, kontojääki, dividendi- ja intressimakseid.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas