Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: märkisin LHV võlakirju

    LHV juhid Erki Kilu ja Erkki RaasukeFoto: Andres Haabu

    Vaatasin oma portfellis vaba raha hulka ja mõtlesin, et üks hea töökoht sellele oleks varaklass, mis teeniks iga-aastast fikseeritud tulu.

    Kuigi varem ütlesin, et jään LHV võlakirjapakkumiselt kõrvale, valmistas suur vaba raha hulk mulle siiski pisut meelehärmi ja seetõttu hakkasin otsima võimalusi seda paremini paigutada. Tõtt-öelda niimoodi otsides leidsin, et praegu oleksidki just LHV võlakirjad see võimalus, sest ühisrahastusse suhtun skeptiliselt ega taha oma raha panna ka kuskile hoiu-laenuühistusse. Riigivõlakirjaturule pääseda on väikeinvestoril keeruline ning võlakirjafonde ka ei tahtnud osta.
    LHV pakkumine tundus ahvatlev ja seetõttu otsustasin osa vabast rahast paigutada LHV allutatud võlakirjadesse. Märkisin kümme võlakirja hinnaga 1000 eurot võlakiri, teenustasu läks 10 eurot. Võlakirjad väljastatakse kümneks aastaks ehk 2025. aastani, kuid LHV-l on õigus lunastada võlakirjad pärast viie aasta möödumist, kui selleks annab nõusoleku finantsinspektsioon.
    Nullintresside maailmas jaht tootlusele
    Elame praegu maailmas, kus suurte keskpankade intressimäärad on nulli lähedal ja seetõttu on ka pangahoiuste intressid väga väikesed. Minult on mitu korda küsitud, milleks ma hoian nii suurt vaba raha hulka kontol, ostku ma parem aktsiaid ning portfell kasvaks kiiremini. Mõni on ka arvanud, et suur vaba raha hulk kontol näitab seda, et valmistun lähenevaks kriisiks. Tegelikult see nii pole. Vaba raha olen hoidnud selleks, et päästik oleks haardeulatuses, kui mõni hea võimalus jääb börsilt silma.
    LHV pakub oma allutatud võlakirjadelt 6,5protsendilist aastast intressimäära ja minu arvates on see igati tulusam, kui hoida raha lihtsalt kontol. Samuti on see tulusam kui Eestis pakutavate suurpankade hoiuste intress. 10 000 eurolt teeb see aastas 650 eurot intressitulu. Võrreldes minu portfellis olevate aktsiate dividendimääraga, on 6,5 protsenti hea tootlus. Näiteks teenin nii rohkem kui Olympicu või Statoili dividendidega.
    Partnerlus aastateks
    Oma eelmises kommentaaris ütlesin, et mulle ei meeldi võlakirjade puhul pikk tähtaeg. Pikaaegse aktsiainvestorina tunnen end ehk pisut ahistatuna mõttest, et mu raha teenib kuskil turvalist fikseeritud tulu, samas kui võiks selle panna aktsiate alla ja teenida märksa suuremat tulu. Kuid eks turvalisusel ole ka oma hind ning isegi kui 10 000 on pandud võlakirjadesse, peaks jääma kiirreageerimiseks veel märkimisväärne rahakogus.
    LHV võlakirjad vajuvad mu portfellis tõenäoliselt samasugusesse unustusehõlma nagu Tallinna Vee aktsiad, millelt teenin suurimat dividenditulu. Iga päev ma veefirma aktsia hinda pingsalt vaatamas ei käi, kuid tean, et need on mul olemas, ning kõige rohkem tähelepanu saavad need siis, kui algab dividendihooaeg.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.