Kertu Ruus • 24. oktoober 2015 • 7 min
Jaga lugu:

Finantsinvestor: ida-eurooplased on vägagi ettevõtlikud

Investeerimisfirma Enterprise Investors partner Sebastian Krol.  Foto: Enterprise Investors

Balti ettevõtted on väga hästi juhitud ja teinud läbi totaalse muutumise, mis annab põhjust uhke olla, rääkis Eestis Nortalisse ja Tahe Outdoorsi investeerinud investeerimisfirma Enterprise Investors partner Sebastian Krol.

Eesti ja Poola on näidanud, et nende majandused ja ettevõtted ei löö maailmas läbi üksnes hinnaga, vaid ka kvaliteedi, innovatiivsuse ja paindlikkusega, märkis Krohl intervjuus Äripäevale. Ida-eurooplased on tema sõnul vägagi ettevõtlikud ja ikka veel näljased.

Enterprise Investors

Ida-ja Kesk-Euroopas vanim ja üks suuremaid era- ja riskikapitalifirmasid.

Eesti ettevõtetest omab 41% osalust Nortalis (2010. aastast) ja 32% osalust Tahe Outdoorsis (2014).

Investeerinud üle 1,7 miljardi euro 135 ettevõttesse ning väljunud 108 firmast kogukasumiga 2,3 miljardit eurot.

Teinud oma portfelliettevõtetele 30 IPOt ehk aktsiate esmapakkumist Varssavi ja New Yorgi börsidel.

Riskikapitalifondi minimaalne investeering on 4 miljonit eurot.

Erakapitalifondi investeeringud algavad 20 miljonist eurost, investeerib küpsetesse firmadesse.

Teie portfellis on kaks Eesti ettevõtet – Tahe Outdoors ja Nortal. Kuidas olete investeeringutega rahul?

Oleme nende investeeringute üle üsna rõõmsad ja ootame head tootlust. Aga nagu öeldakse – tibusid loetakse sügisel ja me saame tulemust hinnata alles siis, kui protsess on lõpetatud.

Erakapitaliinvestorina peame oma investeeringutest küll lõpuks väljuma, kuid võime olla kannatlikud. Mõnes ettevõttes hoiame osalust üle kümne aasta. Meid paelub väärtuse loomine. Eks elu näitab, millal neist ettevõtetest väljume.

Kuhu te veel Balti riikidesse raha paneksite?

Meid huvitavad kaht tüüpi ettevõtted. Esiteks need, kes teenivad sellest, et meie regiooni tarbimine püüab jõukamatele maadele järele jõuda. Teiseks ettevõtted, kes laienevad koduturust väljapoole. Eestisse investeerimise puhul vaatame viimaseid – Eesti on väike riik ja ainult koduturul tegutsemine meie jaoks investeeringut ei õigusta.

Seega vaatame eksporti, kas ettevõttel on hea toode, mida saaks eksportida või mida juba müüakse välisturgudel, ning püüame sellele kiirendust anda. Toote kõrval hindame ka juhtkonda ja strateegiat.

Kuidas hindate Baltimaade ettevõtete ekspordi- ja juhtimisvõimekust?

Minu meelest on Balti ettevõtted väga hästi juhitud. See totaalne muutumine, mille nad läbi on teinud, on muljetavaldav ja annab põhjust uhke olla. Võrrelge end mõne Lõuna-Euroopa ettevõttega, kes ei ole suutnud ajaga kaasas käia.

Suhtun eksportööridesse optimistlikult. Viimastel aastatel on eksport plahvatuslikult kasvanud. Ettevõtted arenevad, nende teenused ja tooted muutuvad paremaks. Mõtteviisi muutus võtab veel aega, aga asi liigub.

Eesti ja Poola on näidanud, et nende majandused ja ettevõtted ei löö maailmas läbi üksnes hinnaga, vaid ka kvaliteedi, innovatiivsuse ja paindlikkusega. Ida-eurooplased on vägagi ettevõtlikud, ikka veel näljased. Noortel on himu ja ideid ja nad ei taha teha igavat, etteaimatavat tööd kuskil suurfirmas.

Tuleb siiski tunnistada, et meie M&A (liitumis- ja ostutehingute) turg on üsna uimane.

Minu meelest pole see turg nii kohutav midagi, kuigi eks ta peegeldab turu üldist olukorda. Liitumis- ja ostutehinguid tehakse vähem seepärast, et paljud ettevõtjad ei taha oma firmasid pakutud hinna eest müüa, valitseb lõhe müüjate ja ostjate ootuste vahel. Ma ei usu, et siin midagi teha annaks, tuleb lihtsalt paremaid aegu oodata.

Usute, et tugevatest ja julgetest ettevõtetest pole puudus, lihtsalt asutajad ei taha neid müüa?

Jah, ootused firmade väärtusele lähevad lahku. Kriisi ajal külmus terve liitumiste ja ülevõtmiste turg. Investoritel oli küll huvi turult kriisi ajal ettevõtteid osta, aga ettevõtete hinnad ei langenud, sest müüjate ootused ei langenud.

Nüüd on asi siiski paremaks läinud ja lõhe ootuste vahel vähenenud. Ühelt poolt peavad investorid olukorraga kohanema, teisalt peavad ettevõtjad tunnistama, et nad ei oska kõiki riske näha ja peavad leppima madalama hinnanguga.

Kas teile ei tundu, et ettevõtted kardavad finantsinvestoreid – ei taha anda ära ettevõttes osalust ja otsustamisõigust?

See on fundamentaalne küsimus: kui keegi kardab meiega koos töötada, siis kardame meie ka temaga koos töötada. Kõige hullem on alustada koostööd konfliktiga, siis ei ole võimalik väärtust luua.

Ettevõttesse investeerimine on meie jaoks kui abielu, kus jäädakse kokku nii heas kui halvas. Kui teine pool ei ole selleks valmis, siis me sellesse ettevõttesse raha ei paiguta, kui tahes atraktiivne see ka ei tunduks.

Kuidas siis teie senistel abieludel läinud on?

Enamasti oleme üsna edukad abikaasad. Enamik meie rohkem kui 130 investeeringust on olnud edukad ja sedasama on ka kõik meie fondid. Ent meilgi on näiteid halbadest abieludest ja lahutustest. Need juhtumid on alati ülimalt rasked.

Enne ettevõttesse investeerimist räägime alati seniste omanikega asjad läbi ja teeme konkreetse äriplaani. Meie esindaja on nõukogus, kuid tegevjuhtkonna igapäevasesse töösse me ei sekku. Kui meile tundub, et tegevjuhtkonnal pole vajalikke oskusi, püüame meeskonda tugevamaks muuta. Lõppeks loome ju väärtust mõlemale – nii endale kui ka teistele omanikele ja juhtidele, keda motiveerivad aktsiaoptsioonid, osalus või väljumisel teenitud kasum.

Kas juhtkonnapoolne väljaost on eelistatud?

Alati on teretulnud see, et juhid ostavad firma välja. Ma ei mäleta viimasest kümnest aastast ühtegi korda, kus me poleks täpselt teadnud, kes seda firmat juhib, kuhu me sisse läheme. Kõik muutused, mis meie investeeringule järgnevad, on samuti ettevõtte teiste omanikega enne läbi räägitud.

Ettevõte võidab siis, kui ta muutub professionaalsemaks, kuid sälitab samas oma ettevõtliku vaimu, loovuse ja paindlikkuse.

Balti M&A ja Riskikapitalifoorum 2015

29.-30. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas.

Valdkonna tippsündmus Baltimaades, võimalus networkida 200+ osalejaga.

Ligi 40 esinejat rohkem kui tosinast riigist, sh investorid, varahaldurid, advokaadid, ettevõtjad.

Esinevad nt Ukraina kaubandusminister Aivaras Abromavicius, Hiina investor Jor Law, Enterprise Investorsi partner Sebastian Krol, Aktia Banki legendaarne nõunik Timo Tyrväinen, FCR Media grupi juht Jon Martinsen, endine Gildi juht Tõnis Haavel.

Loe lisa: http://www.aripaev.ee/private-equity-forum-2015/

Kuidas saaks Balti aktsiaturgudele hinge sisse puhuda?

Konkurents toidab suuri börse: kuna internet on teinud investoritele võimalikuks paigutada oma raha kuhu iganes maailmas, ei liigu raha väiksematele börsidele. Samal ajal on kohalikud aktsiaturud endiselt tähtsad kohalikele investoritele, kes tahaksid panna raha kodufirmadesse, mida nad tunnevad ja mõistavad. Seega on ainuke tee tutvustada kohalikke firmasid ja luua üldist investeerimiskultuuri.

Milline on teie majandusprognoos?

Majandusel läheb kenasti. Mida vähem valitsused sekkuvad, seda paremini minema hakkab, sest riigi toetusega ettevõtlusele on nii, et ühte toetades kahjustad teist.

Muidugi on meil endiselt murdelised ajad, aga mitte enam nii keerulised kui kuus-seitse aastat tagasi. Paljud riskid on maandatud. Mina olen Kesk-ja Ida-Euroopa puhul optimistlik. Me võtame ülejäänud Euroopale heas mõttes järele, aga ei pea nende vigu kordama ja võidame paindlikust majandusest.

Usun, et meie ettevõtete aeg alles tuleb. Maailma tipus ei ole Ida-Euroopa eriti tugevalt esindatud, aga neil on ka olnud sada aastat aega, et sinna jõuda, meil hoopis vähem. See kõik tuleb!

Venemaa teid ei hirmuta?

Ma olen poolakas ja meil ei ole kombeks Venemaad karta. Ma ei usu, et Venemaa enam kedagi vallutama asub. Nende majandusse suhun muidugi skeptiliselt ja Venema tegevus võib neile endale probleeme tekitada. Kuid meie taga on NATO ja Euroopa Liit, kes stabiliseerivad meie regiooni rohkem, kui me seda usume.

Sebastian Krol esineb Balti M&A ja Riskikapitalifoorumil 29. oktoobril.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt