OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

22.10.15, 15:45

Kuidas toita ära 9 miljardit suud?

Eesti Tervishoiu Muuseumi ja National Geographicu koostöös valminud fotonäitus “Tuleviku toit” kutsub kaasa mõtlema toidu tootmise, -tarbimise ja -raiskamise teemal.

Signe Sillasoo

Kas sa tead, kust su toit tuleb? Pildil Bangladeshis banaane kasvatav Anwara Begum.

Kas sa tead, kust su toit tuleb? Pildil Bangladeshis banaane kasvatav Anwara Begum. Foto: Jim Richardson / National Geographic

Fookuses

Näitus “Tuleviku toit”Eesti Tervishoiu Muuseumis, Lai 30, TallinnNäitus avatud kuni 28.02.2016Pilet: 5–8 eurot, perepilet 18 eurot. Lastele kuni 8. eluaastani tasuta.www.tervishoiumuuseum.ee

LoenguprogrammKorralik eine04.11 kl 18 Eesti Tervishoiu Muuseumis, Pille Petersoo, Toidublogi Nami-Nami looja ja peatoimetaja.“Korralik eine” (ingl k “proper meal”) on toidusotsioloogias levinud mõiste. Korralik eine on perekonna heaolu ja tervise sümbol. Mida selle mõiste all silmas peetakse ja kuidas korralik eine eri maades välja näeb?

Kuidas toita 9 miljardit inimest?11.11 kl 18 Eesti Tervishoiu Muuseumis, Marek Strandberg.Kust tuleb nälg? Kui suur on toidutootmise jalajälg? Kui efektiivne on nüüdisaegne toidutootmine? Miks ja mida süüakse? Kuidas saab ja võiks toitu kasvatada, toota, aga ka sünteesida? Kui põhjendatud on tapmine toidukultuuri nimel?

Kas GMO päästab maailma?18.11 kl 18 Eesti Tervishoiu Muuseumis, Erkki Truve, professor.GMO toiduainete kõrgem kvaliteet, väiksem müügihind ja kiirem tootmine näib suurepäraselt lahendama laviinina kasvava rahvastiku toiduprobleemi. Aga kas suudame siin, kodu-Eestis omaks võtta geenmuundatud toidu?

Väega toit aknalaual ja linnaaias25.11 kl 18 muuseumis, Eva Luigas, Ajakiri Aed peatoimetaja ja ajakirja “Kodukiri” aiatoimetaja.Need, kellel suurt maalahmakat kasutada pole, võiksid oma toidulauale päris arvestatavas koguses toiduaineid ise kasvatada näiteks aknalaual või linnaaias. Kuidas selle tegevuse käigus võimalikult vähe ressursse kulutada ja palju taaskasutada, mida kasvatada, et tulemus oleks efektiivne ja esteetiline ja kellega tuleks peale iseenda aias veel arvestada?

Eesti Tervishoiu Muuseumi juht Margus Jurkatam ütles, et näitus käsitleb toitu – selle tarbimist, raiskamist ja tootmist. “Sellest ei saa kunagi liiga palju rääkida,” sõnas ta Äripäeva nädalalõpulisale Puhkepäev. Näituse alateemad on toidukriisi eelõhtu, sinine revolutsioon, maakrabamine, toitumise evolutsioon, roheline revolutsioon ja toidu raiskamine. Teemasid avatakse National Geographicu fotograafide kõnekate fotodega, mille juurest leiab veel erinevaid skeeme, infopaneele ja filme.

“Meie eesmärk on, et inimesed hakkaksid mõtlema selle peale, mida nad tarbivad ja mis on selleks eelnevalt tehtud, et see toidupala nende toidulauale on jõudnud. Eelkõige soovime pöörata tähelepanu sellele, et me ei viskaks iga päev ära toidujäätmeid (Eestis tekib inimese kohta aastas 179 kg toidujäätmeid – toim), mis on meil külmkapis nii-öelda vanaks läinud. Võib-olla me suudame tegutseda nii, et see toit üldse raisku ei lähekski,” selgitas Jurkatam.

Kuidas toita kasvavat inimkonda?

Näituse keskne küsimus on, kuidas toita ligi 9 miljardit inimest, kes teadlaste arvestuste järgi elavad Maal 30 aasta pärast, 2050. aastal. Seda on praegusest ligi 2 miljardit suud rohkem.

“Me ei oska praegu sellele täpselt vastata. Me viskame selle küsimuse näitusel õhku ja proovime vastuseid leida oma haridusprogrammi ja teemaloengute kaudu, mis algavad novembris,” sõnas Jurkatam.

Näiteks 11. novembri loengus keskendub Marek Strandberg just kasvava rahvastiku äratoitmise küsimusele, Erkki Truve mõtiskleb 18. novembril aga selle üle, kas GMO-tooted võiks olla lahendus.Üks on aga kindel – keskkond ja maa toidutootmise koormustaluvus ei pea kasvavale nõudlusele vastu, kui inimesed ei muuda oma mõtlemist, söömisharjumusi, viise toitu toota ja seda mitte raisata.

Taust

Pered raiskavad toitu 120 euro eest aastas

67 eurot oli 2015. aasta I poolaastal keskmiselt Eestis ühe kuu toidukorvi maksumus. 2014. aasta teisest poolest hakkas ostukorv odavnema. Venemaa kehtestatud sanktsioonide tulemusel kaotas Eesti piimatööstus olulise turu ja ülepakkumise tulemusel piimatoodete hind koduturul langes. 2014. aastal oli ostukorvi maksumus 69,8 eurot. 179 kg toidujäätmeid tekib Eestis inimese kohta aastas. 42% jäätmeid tekib kodumajapidamistes, 39% läheb raisku toiduainetööstuses, 14% väljaspool kodu toitlustusasutustes süües ja 5% kauplustes.Ühe leibkonna toidujäätmetest 36% ehk 47 kg (mille väärtus on keskmiselt 120 eurot aastas leibkonna kohta) on toidukadu, ülejäänu on toidu kasutamiskõlbmatu osa.

Allikas: Maaeluministeerium ja statistikaamet

Igaühe valikud määravad tuleviku

“Teadlased ütlevad, et oleme jõudnud otsustavasse punkti, seistes silmitsi globaalsete probleemidega toiduga varustatuse ja maailma keskkonna kaitsmise vallas. Paraku me ei mõtle, et see, mida poeriiulite vahel jalutades korvi laome ehk toiduvalikud, mida iga päev teeme, määravad meie tuleviku,” lausus National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic, mis on uurinud kasvava rahvastiku toitmise küsimusi, seejuures planeeti üle koormamata, on välja pakkunud viieosalise plaani: 1) peatada põllumajandusala suurenemine; 2) kasvatada rohkem olemasolevatel põllumaadel; 3) kasutada ressursse tõhusamalt; 4) muuta toitumisharjumusi; 5) vähendada toidu raiskamist. Need sammud aitaksid maailma toiduvaru suurendada üle kahe korra ning vähendada oluliselt põllumajanduse mõju keskkonnale kogu maailmas.

Loe veebist

www.natgeofood.com National Geographicu veebilehekülg, mis koondab infot ja mõtteid selle kohta, kuidas toita ära maailma pidevalt kasvavat rahvastikku, seejuures keskkonda kurnatama, tarbida jätkusuutlikult loodusressursse ja raisata vähem.

Mõtteainet pakkuvad dokumentaalfilmid toidu ja keskkonna teemal

"Just Eat It: A Food Waste Story" (2014) Toiduarmastajaist filmitegijad Jen ja Grant uurivad, kuidas raisatakse toitu kogu turundusahela raames: alates talust kuni lõpptarbija külmkapini. Mõistes, et igal aastal visatakse USAs minema miljardite dollarite väärtuses sööki, lubavad nad edaspidi toituda ainult sellisest söögikraamist, mis muidu prügikasti jõuaks. www.foodwastemovie.com

"Cowspiracy: The Sustainability Secret" (2014)Dokumentaalfilm näitab, kuidas massiline loomakasvatus liha söömise eesmärgil on maakera üks suurimaid reostajaid ja kurnajaid - see kurnab maad, reostab vett, tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui transporditööstus ja liiklus, on põhjuseks loomade looduslike elupaikade kadumises, liikide väljasuremises. www.cowspiracy.com

"Earthlings" (2005)Varjatud kaamerate abil näidatakse, mis toimub loomalautades, kuidas koheldakse tsirkuseloomi või kaustatakse neid rõivatööstuses. Filmi kesksed teemad on loomade kasutamine meelelahutuses, teaduses, toiduainetööstuses, moetööstuses ja pidamine lemmikloomadena.www.nationearth.com

"Fat, Sick and Nearly Dead" 1. osa (2010) ja 2. osa (2014)Joe on ülekaaluline ja haige australlane. Ta otsustab 60-päevase mahlapaastuga muuta oma elu ja tervist. Teekonnal USA idarannikult läänerannikule kohtab ta erinevaid inimesi, vestleb nendega tervislikust toitumisest ja pakub soovijaile maitsta isetehtud rohelisi mahlasid. Nende inimeste hulgas on ka 200 kg kaaluv Phil, haige rekkajuht, kes saab Joe muutusest inspiratsiooni ja asub ise samale teele. 2. osas mõtiskleb Joe selle üle, kuidas muuta tervislikud harjumused elustiiliks.www.fatsickandnearlydead.com

"Food, Inc" (2008)Film illustreerib ilmekalt, kuidas USA suurkorporatsioonid kontrollivad toiduainetööstust. Räägitakse kohaliku, kodumaise ja väikese tootmise eelistest.www.takepart.com/foodinc

"Forks Over Knives" (2011)Film selgitab tänapäevaste massiliselt levinud haiguste ning tarbitava toidu vahelisi seoseid. Vähki, rasvumist, südameveresoonkonna haiguseid, diabeeti ja teisi haiguseid on võimalik ennetada ja ravida, kui süüa vähem loomset ja töödeldud toitu ning rohkem taimset toitu.www.forksoverknives.com

Signe Sillasoo

Põllumajandus

Seotud lood

Sisuturundus

27.06.24, 14:15

Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.