Mari Mets • 23 oktoober 2015

Liisingliit: võitlesime ainult tarbija eest

Reet Hääl ütleb, et hoopis kindlustusseltsid üritavad endale eelisseisundit seaduse abiga läbi suruda.   Foto: Raul Mee

Eesti Liisingühingute Liidu juht Reet Hääl ütles Äripäevale, et nii maaklerite kui ka liisingühingute liit võitlesid uue kindlustusseaduse sõnastuse eest ainult selleks, et säiliks tarbija huvidest lähtuv vaba konkurents ja kõigi turuosaliste võrdne kohtlemine.

Turuosaliste all peab ta silmas kindlustusseltse, maaklereid, agente ja tarbijad.  

Tänane Äripäev kirjutas kindlustusseltside pahameelest uue kindlustusseaduse pärast. Kindlustusseltside liit on arvamusel, et uus kindlustusseadus soosib eelkõige Iizi Kindlustusmaaklerit, kes saab uuest aastast tänu seaduse sobilikule sõnastusele teha koostööd liisingufirmadega, söötes üksteisele kliente. Seaduse sõnastus, mis sellist tegevust soosib, kirjutati kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul sisse viimasel hetkel.

Hääl ütleb, et seda sätet ei lisatud mitte viimasel minutil, vaid selle üle käis arutelu juba eelmise riigikogu koosseisu ajal. "See on tarbija huvidest lähtuv tasakaalustav säte, seega seltsidele ebameeldiv säte," sõnas Hääl.

"Miks ma julgen seda väita: Eesti Liisingühingute Liidul on üheksa liiget, katame 98% Eesti liisinguturust. Portfelli kogumaht on kaks miljardit eurot, millest sõidukite osakaal on pool ehk üks miljard, st 100 000 sõidukit. Antud teema on seotud just peamiselt sõidukite kaskokindlustusega," selgitas Hääl.

Liidu liikmetest kolm kasutavad Hääle sõnul partnerkanalina kindlustusmaaklereid, kolm -agente ja kolm koostööpartnerite valikut - seega liit ei saa kaitsta vaid kolme liikme huve.

"Kõik üheksa liiget olid veendumusel, et parim oleks, kui  tarbijale jääks alles vaba valik. Sellepärast toetasimegi maaklerite liitu, et kindlustussektoris säiliks vaba turu konkurents. Maaklerteenuste kasutamise piiramine oleks seda oluliselt pärssinud. Kindlustusseltside ärevus on mõistetav, sest räägime ju ligikaudu 35 000 sõiduki kindlustusest, mida ei saa suunata muud moodi kui vaba hinnakonkurentsi kaudu," ütles ta.

Pakkumistel hinnakäärid

"Meie kogemus näitab, et sõidukite kindlustus on väga margi- ja aastaarvukeskne. Kui võtta kindlustus maakleri kaudu, siis maakler pakub erinevaid hindasid. Kui võtta seltsi kaudu, siis ega üks selts ju teist, kes on odavam, pakkuma ei hakka," märkis Hääl. 

Hääl selgitas, et erinevate kindustusseltside hinnakirjade vahel on väga suured käärid. Ta toob näiteks, et sel aastal on olnud kõige kallim Volkswagen Golfi kaskokindlustuse pakkumine kindlustusseltsides aastamaksega 379 eurot ja kõige odavam 326, hinnavahe on 16%. 2012. aastal oli kalleima ja odavaima pakkumise vahe koguni 42%. 

Kes on teistest võrdsem?

Hääl lisas, et tegelikult esitas praegu Iizi soosimist süüdistav kindlustusseltside liit „13 tunnil" enda ettepaneku, mis  vähendas kindlustusseltsi hoolsuskohustust kindlustusvõtja ees.

"Sisuliselt taotles Eesti Kindlustusseltside Liit  kindlustuslepingu muutmisel kindlustusandjale lihtsustatud protseduuri, võrrelduna kindlustusmaakleriga. Kahetusväärselt ei selgu ka seletuskirjast, miks on vajalik, et kindlustuslepingu muutmisel on kindlustusvõtja seaduse ees erinevalt  kaitstud. Miks ei ole seltsil seaduse ees vaikimisi hoolsuskohustust kindlustushuvi täpsustada, aga kindlustusmaakleril on?" küsis Hääl.

Mure ei ole Hääle kinnitusel mitte niivõrd selles, et maaklerile oleks probleem lepingu muutmisel täpsustada uuesti kindlustushuvi, aga see säte on tema sõnul näide sellest, millele liisingliit on korduvalt tähelepanu juhtinud.

"Seadus ei peaks looma erinevat regulatsiooni, sõltuvalt sellest, millisest müügikanalist ta kindlustust ostab. Lihtsustatult ütleb seadusemuudatus, et kindlustusvõtja, kes ostab kindlustust seltsi käest, on nii tark ja hoolas, et tema ei vaja täiendavat kaitset, aga maakleri klient, enda esindaja eest, vajab."

Hetkel kuum