Mariliis Pinn • 24. oktoober 2015
Jaga lugu:

Raha ITsse - kallis, aga tasub ära

Investeering ITsse on investeering äri kasvatamisse, leiavad eesrindlikud firmad.  Foto: Raul Mee

Investeeringud tehnoloogiasse on edukad vaid siis, kui neid ei võeta IT-projektina, vaid äri arendamisena.

Ehkki paljud ettevõtted näevad ITs endiselt pigem kulu, on ka erandeid, kes uudsete lahendustega ettevõttes efektiivsust ja konkurentsieelist otsivad.

Üks selline firma on Äripäeva Toidutööstuste TOPi andmeil edukamaid siinseid toidutootjaid, pagaritööstus Leibur. Ettevõtte finants- ja IT juhi Merle Poolametsa sõnul püütakse Leiburis ja selle omanikfirmas VAASAN Grupis IT arendamisega tööd efektiivsemaks muuta, panustades selleks aastas 100 000 eurot ehk kolmandik investeeringutest aastas.

Lisaks arendatakse koostöös emafirmaga mitmeid tarkvaralahendusi. "Koostöö kontserni teiste ettevõtetega võimaldab jagada kulusid ja õppida teiste maade praktikatest," lisas ta.

Kuidas töötada targemini?

Tehnoloogia rolli ettevõtte arengus rõhutab ka Ragn Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. "Lisaks valdkonnapõhiste teadmistega panustamisele on neil oluline roll just sisemise dialoogi loomisel erinevate üksuste vahel, pakkudes terviklahendusi," selgitas ta. Võtmesõnad on koostöösoov ja paindlikkus. IKTle on oluline ettevõttesisese kliendi rahulolu kasvatamine.

"Otsime pidevalt lahendusi kuidas lihtsustada kasutajakogemust ehk vähendada vigade tekkimise võimalust ja andmete sisestamisele kuluvat aega," lisas ta. Ettevõttele on hetkel olulisim leida võimalused efektiivsuse tõstmiseks ehk kuidas teha sama inimeste arvu juures ära suurem maht. Kuidas töötada targemalt?

Eesmärk: paberimajandusest vabaks

"Efektiivne töökorraldus on kindlasti ärimahtude kasvu üks eeldus. Võib isegi öelda, et IT arendamine, näiteks Leiburi süsteemide integreerimine meie klientide IT-süsteemidega, on pigem hügieenifaktor, aga mitte konkurentsieelis," selgitas ta. Tarneahelasisene IT integratsioon vast ongi tema sõnul lähiaja üks suuremaid võimalusi äriprotsesse tõhusamaks muuta ning selleläbi tagada oma äri jätkusuutlikkus ja kasv.

Leibur investeerib nii töötajate teadmistesse kui ka töövahendite uuendamisesse. "Lisaks otsime uusi lahendusi, et toetada müügiinimeste igapäevatööd muutunud ärikeskkonnas ning vähendada paberil liikuva info mahtu erinevates tarneahela etappides," tõi Poolamets välja.

Lähitulevikus on Leiburile suureks sammuks paberil saatedokumentide mahu vähendamine. Enamiku investeeringute puhul on peamine eeldus, et see võimaldab kulutada andmete töötlemisele vähem ressurssi ja saada süsteemist kvaliteetsemaid ning süstematiseeritumaid andmeid ning seeläbi toetada äri arengut.

"Turunduskommunikatsiooni vaatenurgast on internetipõhised meediakanalid haaramas järjest suuremat osa, mis võimaldab tarbijasegmentidele märksa personaalsemalt läheneda ja seeläbi investeeringute tasuvust tõsta," tõi ta näite.

Pagana kallis, aga tasub ära

Inbank ASi juhatuse esimees Jan Andresoo

Meile on IT kõige olulisem investeering. Kui vaadata panku, siis on kohati raske aru saada, kas tegu on rohkem infotehnoloogia- või finantsettevõtetega. IT-lahendused aitavad suhelda kliendiga, hinnata riske jne. Panga igapäevaelu on väga ITga läbi põimunud. 

Paremaks haldamiseks loodi isegi tütarettevõte Inbank Technologies OÜ. Et suudaksime IT kompetentse maksimaalselt ära kasutada, loodi IT-tütarfirma. Tehnoloogia aitab meil konkureerida teiste suurte pankadega. Suudame kiiremini üle võtta parimaid paktikaid ja mugavaid lahendusi.

IT on küll pagana kallis, aga oleme nõus panustama, sest näeme, et sellest on kasu.

Kuidas tehnoloogia teenima panna? 

Leiburi ja Ragn Sellsi IT-investeeringute põhimõtted

1. Sisse pandud raha peab tagasi tooma

Leiburi suhtumine IKT-investeeringutesse pole aastatega muutunud, pigem on küsimus võimalustes ja prioriteetides. Investeeringud saavad olla edukad vaid siis, kui neid ei käsitleta IT-projektina, vaid äriprotsesside arendamisena, sest iga investeering peab lähtuma äriprotsessidest. 

2. Kuidas äri arenguga siduda?

Sellest tulenevalt on vähe selliseid investeeringuprojekte, mille meeskonda võivad kuuluda vaid spetsialistid. Väliste konsultantide kaasamisel on äärmiselt oluline, et nad mõistaksid ja tunneksid ettevõtte reaalseid protsesse ning suudaksid pakkuda optimaalseid ja äri toetavaid lahendusi. 

3. Aktiivne üksus areneb ise

Ootused IT-inimestele on Ragn Sellsi kogemusel muutunud - kui enne oodati eelkõige tugevaid tehnilisi teadmisi ja ITl tekkis võimalus nende teadmistega paljudele projektidele oponeerida ja nautida teatud privilegeeritust, siis täna võtab IT-üksus ise juhtrolli. IT-üksus teeb ettepanekuid, kuidas süsteeme arendada, muutes neid kasutajasõbralikumaks, või leida lahendusi, mis aitavad ettevõttel muul moel efektiivsemaks muutuda.

4. Iga äri on oma näoga

Ei tasu vaadata IKT-arendusi kui pelgalt eelarvet koormavat kulurida. IKT arendused võimaldavad ja kohustavad kaasata erinevate valdkondade inimesed arendusprojektidesse. IT-projektide juures tuleb lähtuda oma vajadustest ja mitte kopeerida teiste lahendusi.

5. Koostöö õpetab

Leiburi IT tugevus peitub rahvusvahelises koostöös teiste kontserni ettevõtetega kombinatsioonis kohaliku turu ja kliendi tundmisega. Ettevõtte IT-spetsialistid lähtuvad oma tegemistes alati kliendist, kes tihtipeale on ettevõttesisene.

6. Kuidas rääkida ühist keelt?

Oluline on tekitada dialoog äriüksuste ja IKT vahel. Tihti on Ragn Sellsi kogemusel konflikti kohaks see, et räägitakse justkui erinevat keelt - IKT ei saa aru mida äripool räägib ja äripool ei suuda IKT-le selgeks teha, mida ikkagi soovitakse arendada või kas see on ka firma reaalne vajadus. 

"IT-osakonnad peaksid töötama nagu NASA. Sa räägid neile väljakutsest ja neil lähevad silmad põlema, et kuidas seda lahendada," selgitas Vääna.

7. Kui turul pole, too ise

Ragn Sellsis hinnatakse uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Kui ei ole turult leitud sobivat, on ettevõte ise julgenud arendada endale sobivaid süsteeme. Edu aluseks on olnud alati väga selge vajaduste tuvastamine, tellimuse kirjeldus IKTle ja heal tasemel projekti teostus IKT inimeste poolt.

ITLi president: parim infokasutaja võidab

Eesti ettevõtted näevad endiselt ITs vaid kulu, vähe on ka sektoriülest koostööd, kuid lahendused on just sinna liikumas.

Küsimustele vastas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Anneli Heinsoo.

Millesse eesti ettevõtted IT vallas panustavad?

Ettevõtted, kes on IT-lahendustesse investeerinud, jätkavad oma protsesside parendamise ja automatiseerimisega. Tahaks loota, et Eesti ettevõtete arusaam ITst ei piirdu vaid raamatupidamise-, tootmise- ja kliendihaldussüsteemidega, vaid ollakse avatud ja valmis koostööks, et analüüsida, kuidas saavutada suuremat efektiivsust väärtusahelas.

Mis võiks järgmine IT-lahendus olla, mis aitab ettevõtetel kasvada?

Kui teaks vastust, siis oleks see Eestile ju lotovõit. Täna teevad ettevõtete juhid äriotsuseid tihti turu trendide ja intuitsiooni taustal, kuid üks võti on kindlasti reaalaja majandus ehk adekvaatse informatsiooni kättesaadavus reaalajas. Informatsioon on praeguse ajastu võimsaim relv ning see, kes oskab infot parimal viisil ja kiiresti kätte saada ning analüüsida, on ärimudelite muutuste maailmas edukas.

Milliseid trende turul näete?

Maailm on pidevas muutumises, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused on piiritud ning nende abil on toimunud ja toimuvad muutused ärimudelites. Eesti ettevõtted seisavad väljakutsete ees, kuidas suurendada oma konkurentsivõimet, ekspordivõimekust, kuidas saavutada efektiivsust tarneahelas, kuidas kasvatada lisandväärtust töötaja kohta. Edu aluseks on koostöövõrgustikud, innovaatilised lahendused. 

Kasutamata ressurss on koostöö teadusasutustega. IT on üks vahend, mille abil on võimalik muudatusi ellu viia. Tark tootmine, targad töökohad, valmisolek muudatusteks, adekvaatse informatsiooni kättesaadavus reaalajas ja selle analüüs - need on märksõnad, mis kujundavad turu trende ja loovad konkurentsieelise.

Kuidas on muutunud Eesti ettevõtete suhtumine ITsse?

Valdavalt suhtutakse ITsse kui kulusse, mitte kui investeeringusse. Ma ei usu, et suhtumine ITsse oleks viimastel aastatel varasemaga võrreldes palju muutunud. Need ettevõtted, kes näevad IKT- lahendustes kasu ja konkurentsieelist, tegutsevad selles suunas edasi ning otsivad võimalusi, kuidas väärtusahelat efektiivsemaks muuta. Suhtumine ITsse on muutumas, sest selge on, et Eesti majandus on suurte väljakutsete ees.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum