Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha ITsse - kallis, aga tasub ära

    Investeering ITsse on investeering äri kasvatamisse, leiavad eesrindlikud firmad.Foto: Raul Mee

    Investeeringud tehnoloogiasse on edukad vaid siis, kui neid ei võeta IT-projektina, vaid äri arendamisena.

    Ehkki paljud ettevõtted näevad ITs endiselt pigem kulu, on ka erandeid, kes uudsete lahendustega ettevõttes efektiivsust ja konkurentsieelist otsivad.
    Üks selline firma on Äripäeva Toidutööstuste TOPi andmeil edukamaid siinseid toidutootjaid, pagaritööstus Leibur. Ettevõtte finants- ja IT juhi Merle Poolametsa sõnul püütakse Leiburis ja selle omanikfirmas VAASAN Grupis IT arendamisega tööd efektiivsemaks muuta, panustades selleks aastas 100 000 eurot ehk kolmandik investeeringutest aastas.
    Lisaks arendatakse koostöös emafirmaga mitmeid tarkvaralahendusi. "Koostöö kontserni teiste ettevõtetega võimaldab jagada kulusid ja õppida teiste maade praktikatest," lisas ta.
    Kuidas töötada targemini?
    Tehnoloogia rolli ettevõtte arengus rõhutab ka Ragn Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. "Lisaks valdkonnapõhiste teadmistega panustamisele on neil oluline roll just sisemise dialoogi loomisel erinevate üksuste vahel, pakkudes terviklahendusi," selgitas ta. Võtmesõnad on koostöösoov ja paindlikkus. IKTle on oluline ettevõttesisese kliendi rahulolu kasvatamine.
    "Otsime pidevalt lahendusi kuidas lihtsustada kasutajakogemust ehk vähendada vigade tekkimise võimalust ja andmete sisestamisele kuluvat aega," lisas ta. Ettevõttele on hetkel olulisim leida võimalused efektiivsuse tõstmiseks ehk kuidas teha sama inimeste arvu juures ära suurem maht. Kuidas töötada targemalt?
    Eesmärk: paberimajandusest vabaks
    "Efektiivne töökorraldus on kindlasti ärimahtude kasvu üks eeldus. Võib isegi öelda, et IT arendamine, näiteks Leiburi süsteemide integreerimine meie klientide IT-süsteemidega, on pigem hügieenifaktor, aga mitte konkurentsieelis," selgitas ta. Tarneahelasisene IT integratsioon vast ongi tema sõnul lähiaja üks suuremaid võimalusi äriprotsesse tõhusamaks muuta ning selleläbi tagada oma äri jätkusuutlikkus ja kasv.
    Leibur investeerib nii töötajate teadmistesse kui ka töövahendite uuendamisesse. "Lisaks otsime uusi lahendusi, et toetada müügiinimeste igapäevatööd muutunud ärikeskkonnas ning vähendada paberil liikuva info mahtu erinevates tarneahela etappides," tõi Poolamets välja.
    Lähitulevikus on Leiburile suureks sammuks paberil saatedokumentide mahu vähendamine. Enamiku investeeringute puhul on peamine eeldus, et see võimaldab kulutada andmete töötlemisele vähem ressurssi ja saada süsteemist kvaliteetsemaid ning süstematiseeritumaid andmeid ning seeläbi toetada äri arengut.
    "Turunduskommunikatsiooni vaatenurgast on internetipõhised meediakanalid haaramas järjest suuremat osa, mis võimaldab tarbijasegmentidele märksa personaalsemalt läheneda ja seeläbi investeeringute tasuvust tõsta," tõi ta näite.

    Pagana kallis, aga tasub ära

    Inbank ASi juhatuse esimees Jan Andresoo

    Meile on IT kõige olulisem investeering. Kui vaadata panku, siis on kohati raske aru saada, kas tegu on rohkem infotehnoloogia- või finantsettevõtetega. IT-lahendused aitavad suhelda kliendiga, hinnata riske jne. Panga igapäevaelu on väga ITga läbi põimunud. 

    Paremaks haldamiseks loodi isegi tütarettevõte Inbank Technologies OÜ. Et suudaksime IT kompetentse maksimaalselt ära kasutada, loodi IT-tütarfirma. Tehnoloogia aitab meil konkureerida teiste suurte pankadega. Suudame kiiremini üle võtta parimaid paktikaid ja mugavaid lahendusi.

    IT on küll pagana kallis, aga oleme nõus panustama, sest näeme, et sellest on kasu.

    Kuidas tehnoloogia teenima panna? 
    Leiburi ja Ragn Sellsi IT-investeeringute põhimõtted
    1. Sisse pandud raha peab tagasi tooma
    Leiburi suhtumine IKT-investeeringutesse pole aastatega muutunud, pigem on küsimus võimalustes ja prioriteetides. Investeeringud saavad olla edukad vaid siis, kui neid ei käsitleta IT-projektina, vaid äriprotsesside arendamisena, sest iga investeering peab lähtuma äriprotsessidest. 
    2. Kuidas äri arenguga siduda?
    Sellest tulenevalt on vähe selliseid investeeringuprojekte, mille meeskonda võivad kuuluda vaid spetsialistid. Väliste konsultantide kaasamisel on äärmiselt oluline, et nad mõistaksid ja tunneksid ettevõtte reaalseid protsesse ning suudaksid pakkuda optimaalseid ja äri toetavaid lahendusi. 
    3. Aktiivne üksus areneb ise
    Ootused IT-inimestele on Ragn Sellsi kogemusel muutunud - kui enne oodati eelkõige tugevaid tehnilisi teadmisi ja ITl tekkis võimalus nende teadmistega paljudele projektidele oponeerida ja nautida teatud privilegeeritust, siis täna võtab IT-üksus ise juhtrolli. IT-üksus teeb ettepanekuid, kuidas süsteeme arendada, muutes neid kasutajasõbralikumaks, või leida lahendusi, mis aitavad ettevõttel muul moel efektiivsemaks muutuda.
    4. Iga äri on oma näoga
    Ei tasu vaadata IKT-arendusi kui pelgalt eelarvet koormavat kulurida. IKT arendused võimaldavad ja kohustavad kaasata erinevate valdkondade inimesed arendusprojektidesse. IT-projektide juures tuleb lähtuda oma vajadustest ja mitte kopeerida teiste lahendusi.
    5. Koostöö õpetab
    Leiburi IT tugevus peitub rahvusvahelises koostöös teiste kontserni ettevõtetega kombinatsioonis kohaliku turu ja kliendi tundmisega. Ettevõtte IT-spetsialistid lähtuvad oma tegemistes alati kliendist, kes tihtipeale on ettevõttesisene.
    6. Kuidas rääkida ühist keelt?
    Oluline on tekitada dialoog äriüksuste ja IKT vahel. Tihti on Ragn Sellsi kogemusel konflikti kohaks see, et räägitakse justkui erinevat keelt - IKT ei saa aru mida äripool räägib ja äripool ei suuda IKT-le selgeks teha, mida ikkagi soovitakse arendada või kas see on ka firma reaalne vajadus. 
    "IT-osakonnad peaksid töötama nagu NASA. Sa räägid neile väljakutsest ja neil lähevad silmad põlema, et kuidas seda lahendada," selgitas Vääna.
    7. Kui turul pole, too ise
    Ragn Sellsis hinnatakse uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Kui ei ole turult leitud sobivat, on ettevõte ise julgenud arendada endale sobivaid süsteeme. Edu aluseks on olnud alati väga selge vajaduste tuvastamine, tellimuse kirjeldus IKTle ja heal tasemel projekti teostus IKT inimeste poolt.
    ITLi president: parim infokasutaja võidab
    Eesti ettevõtted näevad endiselt ITs vaid kulu, vähe on ka sektoriülest koostööd, kuid lahendused on just sinna liikumas.
    Küsimustele vastas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Anneli Heinsoo.
    Millesse eesti ettevõtted IT vallas panustavad?
    Ettevõtted, kes on IT-lahendustesse investeerinud, jätkavad oma protsesside parendamise ja automatiseerimisega. Tahaks loota, et Eesti ettevõtete arusaam ITst ei piirdu vaid raamatupidamise-, tootmise- ja kliendihaldussüsteemidega, vaid ollakse avatud ja valmis koostööks, et analüüsida, kuidas saavutada suuremat efektiivsust väärtusahelas.
    Mis võiks järgmine IT-lahendus olla, mis aitab ettevõtetel kasvada?
    Kui teaks vastust, siis oleks see Eestile ju lotovõit. Täna teevad ettevõtete juhid äriotsuseid tihti turu trendide ja intuitsiooni taustal, kuid üks võti on kindlasti reaalaja majandus ehk adekvaatse informatsiooni kättesaadavus reaalajas. Informatsioon on praeguse ajastu võimsaim relv ning see, kes oskab infot parimal viisil ja kiiresti kätte saada ning analüüsida, on ärimudelite muutuste maailmas edukas.
    Milliseid trende turul näete?
    Maailm on pidevas muutumises, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused on piiritud ning nende abil on toimunud ja toimuvad muutused ärimudelites. Eesti ettevõtted seisavad väljakutsete ees, kuidas suurendada oma konkurentsivõimet, ekspordivõimekust, kuidas saavutada efektiivsust tarneahelas, kuidas kasvatada lisandväärtust töötaja kohta. Edu aluseks on koostöövõrgustikud, innovaatilised lahendused. 
    Kasutamata ressurss on koostöö teadusasutustega. IT on üks vahend, mille abil on võimalik muudatusi ellu viia. Tark tootmine, targad töökohad, valmisolek muudatusteks, adekvaatse informatsiooni kättesaadavus reaalajas ja selle analüüs - need on märksõnad, mis kujundavad turu trende ja loovad konkurentsieelise.
    Kuidas on muutunud Eesti ettevõtete suhtumine ITsse?
    Valdavalt suhtutakse ITsse kui kulusse, mitte kui investeeringusse. Ma ei usu, et suhtumine ITsse oleks viimastel aastatel varasemaga võrreldes palju muutunud. Need ettevõtted, kes näevad IKT- lahendustes kasu ja konkurentsieelist, tegutsevad selles suunas edasi ning otsivad võimalusi, kuidas väärtusahelat efektiivsemaks muuta. Suhtumine ITsse on muutumas, sest selge on, et Eesti majandus on suurte väljakutsete ees.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.