Näidistöö hoiab ära ehituspraagi ja vaidlused

Näidis- ehk proovitöö on ehitusprotsessi osa, mis annab tellijale ülevaate lõpptulemusest ning hoiab ära konfliktid, kirjutab 28. oktoobri Äripäev ehituse rubriigis.

Ehitajad suhtuvad näidistöö nõudesse üldiselt positiivselt. “Kvaliteetset tööd teostavaid ehitajaid näidistöö eemale ei peleta, pigem vastupidi – see on võimalus üheselt mõistetavalt tellijale oma head taset demonstreerida ja kindlust sisendada,” rääkis ASi Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tarmo Pohlak.

Ehitaja jaoks tähendab Pohlaku sõnul näidistöö seda, et kõik konkreetset objekti puudutavad nüansid tuleb ette läbi mõelda. “Tuleb projekteerida detailjoonised, kooskõlastada need koos kõigi kasutatavate materjalidega tellijaga ja intensiivselt töö teostada ning tellijaga kooskõlastada,” kirjeldas Pohlak tööprotsessi.

Proovitööga saavad mõlemad osapooled Pohlaku sõnul väga selge ettekujutuse tehtavate tööde sisust ja lõpptulemuse kvaliteedist. “Negatiivseks aspektiks on täiendav mõlemapoolne aja- ja finantskulu,” tõdes Pohlak. “Seega on mõistlik proovitööde maht eelnevalt kokku leppida ja optimeerida sõltuvalt konkreetse objekti keerukusest ja ka ajalistest piirangutest,” soovitas Pohlak.

Seejuures peaks mõtlema eelkõige sellele, et näidistöid tehtaks tõesti keerukate ja jooniste järgi mitmeti mõistetavate tööde puhul. Pohlaku sõnul pole mõtet aega raisata lihtsate tööde kohta proovitööde tellimisele ja nende hindamisele, kuna on oht, et mõned olulisemad tööd võivad sel juhul jääda tähelepanuta.

Eestis veel levinud pole

Ehitajate hinnangul ei ole näidistööde tellimine siiski väga populaarne. Proovitöid tellivad Eestis ASi Nordecon juhatuse esimehe Jaano Vingi hinnangul pigem kindla visiooniga ja teadlikumad kliendid. “Paljud ei teadvusta endale, et näidistöö võiks teatud töölõikudes olla üks osa loomulikust protsessist, mis annab lõpuks kokkuhoidu ressurssides,” rääkis Vink. Ta lisas, et sageli ei soovita näidistöid tellida ka seetõttu, et tellijal napib aega.

ASi Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tarmo Pohlak tõdes samuti, et mahukate proovitööde tellimine ei ole Eesti ehitustööde tellijate seas kuigi laialt levinud, rohkem on see levinud välismaiste tellijate hulgas. “Näiteks Hiltoni hotelli projekteerimistööde käigus ja ehitustööde algfaasis ehitasime ja sisustasime ühte ehitusplatsilt eemal asuvasse hoonesse täisvarustuses kaks hotellituba ja lõigu koridori,” rääkis Pohlak.

“Kõik asjaosalised said võimaluse esimest tuba näha ja teha omad märkused. "Seejärel lepiti kokku, mida on vaja muuta, ning selle alusel ehitasime koos koridoriga valmis teise toa, mis sai praktiliselt selline, nagu tulevad kõik toad uues hotellis,” kirjeldas Pohlak.

Tavaliselt tehakse Pohlaku sõnul näidistöid või näidispaigaldusi väiksemas mahus, mitte nii mastaapselt nagu Hiltoni objektil. “Paigaldatakse üks uks või paar ruutmeetrit põranda- või seinakatet, paar valgustit või paar meetrit toru koos riputite ja isolatsiooniga,” kirjeldas ta. Seejärel vaadatakse koos üle ja tehakse protokoll, kuhu saavad kirja kõik kommentaarid, mida peaks teisiti tegema.

ASi Riigi Kinnisvara tehnilise kirjelduse alusdokumentatsiooni on ehitusjuht Margus Türksoni sõnul näidistöö ehitusse sisse kirjutatud. “Projektijuht otsustab, milliseid näidistöid on vaja teha, kindlasti tuleb suhelda ka arhitektiga ja küsida, milliseid proovitöid arhitekt näha sooviks,” rääkis Türkson.

Harvematel juhtudel on Türksoni sõnul ka juba projektidesse näidistöö tegemise kohustus sisse kirjutatud. “Näiteks Eesti Rahva Muuseumi ehitushankega oli kaasas 19 proovitöö nimekiri, mis tuli kindlasti teha,” lausus Türkson. Tema sõnul tehakse üldjuhul näidistöö enne töödega alustamist projekti liigiti olulisematest töödest ja kokkuleppelistes asukohtades.

Näidistöö on tellija kulu

Vingi sõnul annab läbimõeldud tegevus ja proovitööde tegemine tellijale parema ülevaate ja lõpptulemuse. Lisaks hoiab proovitööde tellimine Vingi hinnangul ära projekti lõppedes võimalikud vaidlused. “Selleks, et see toimiks, oleks hea, kui tellija juba lepingut sõlmides ütleks, et ta soovib saada teatud kohtades ehitajalt proovitööd,” märkis Vink. Sel juhul oskab ehitaja proovitööga arvestada ning võtta selleks vajaliku aja.

Vink nentis, et arvestama peab ka sellega, et kokkuvõttes on igasugune proovitöö ühel või teisel moel kulu. Ta lisas, et näiliselt tundub see olevat ehitaja kulu, aga tegelikult peab tellimuse eest tasuma siiski tellija. “Tellijad peaksid järelevalve ja konsultantide abiga enda jaoks põhjalikult läbi mõtlema, mis mahus ja kui palju on vaja proovitööd teha, kus nad seda piltlikult öeldes vajavad ja kus see ei anna lisaväärtust,” soovitas Vink.

Sobiv lõpptulemus

“Teatud oludes on näidistööde nõue möödapääsmatu, seda peamiselt mittestandardsete lahenduste tellimisel,” rääkis ASi Riigi Kinnisvara ehitusjuht Margus Türkson. Tema sõnul annab näidistöö pildi, mida tihti ei osata projekti alusel ette näha ja mille põhjal saab teha otsuseid, et valmiks just selline lõpptulemus, mida oodatakse.

“Väga suur pluss on ka see, et töövõtja mõtleb proovitööd tehes läbi tööde tegemiseks vajalikud toimingud ja kui jõuab kätte tööde suuremahuline tegemine, on töödega seotud probleemid juba lahendatud,” märkis Türkson.

 Lisaks saab tellija proovitööde ajal sisse viia veel vajalikke muudatusi. “Näidistööde puhul on oluline, et tehtu põhjal on võimalik hinnata ka tööle järgnevaid etappe,” lisas Türkson.

Pohlaku sõnul on teatud mahus proovitöid vaja teha praktiliselt igal objektil. “Kui tellijal endal ei ole kindlat nägemust proovitööde mahu või sisu kohta, siis me tavaliselt pakume ise välja, mida, millal ja mismoodi teha,” selgitas Pohlak. “Osa tööde puhul ei ole praktiliselt üldse võimalik ilma proovitöödeta hea lõpptulemuseni jõuda ja nendele tulebki keskenduda,” lisas ta.

Aitab vältida ümberehitamist

“Meie arvates on proovitööde nõue vajalik ja seda tuleks senisest julgemini rakendada,” sõnas Türkson. Ta selgitas, et kokkuleppeline näidistöö võimaldab lõpptulemusest ühtemoodi aru saada ning väldib hilisemaid ümbertegemisi.

Türksoni sõnul on aga ehitajaid, kes peavad näidistööde tegemist ajaraiskamiseks ning selle tegemata jätmisel pannakse tellija fakti ette, et tööd objektil on tehtud juba sellises mahus, et nende ümbertegemine osutub ebamõistlikuks.

Lisaks tõi Türkson välja, et kõik ehitajad ei näita parima kvaliteediga näidistöid, sest kardetakse hilisemaid kõrgeid nõudmisi. “Pahatihti tehakse proovitööd teadlikult pisut madalama kvaliteediga, et suruda peale oma lahendusi või muudatusi,” märkis ta.