Väinu Rozental • 5. november 2015 kell 13:00

Tragi traageldaja Raplamaalt

Traageldaja omanikul ja juhatajal Heli Sillaotsal on üks suur moto: hullumeelsus on teha sama asja uuesti ja uuesti ning loota erinevaid tulemusi.  Foto: Andras Kralla

Päkapikud võivad Raplamaal Käru alevikus asuvasse õmblusfirmasse OÜ Traageldaja vabalt kinke valima tulla, sest uued jõuluteemalised tekstiilikaubad on riiulitel kenasti ootel.

Mis on kiire kasvu põhjused?Aastatel 2011-2013 kasvas OÜ Traageldaja ärikasum 4,61 korda ja käive 1,51 korda.

Madal stardipakk. Traageldaja avas 2011. aasta mais Tallinnas salongi. Oma poe asutamine oli kulukas ning vähendas oluliselt firma kasumit. „Kuna kasum oli n-ö stardiaastal suhteliselt väike, näeb järgnevate aastate kasumitõus natuke kunstlik välja,“ möönab Traageldaja omanik ja juht Heli Sillaots.

Ekspordi kasv. Aastatel 2011-2013 suurenes ettevõtte eksport 50 protsenti. Soome tellijatel, näiteks sisekujundusfirmadel läks neil aastail väga hästi ning nad suurendasid kardinate tellimuste mahtu. Lisaks saadi juurde uusi tellijaid Soomest.

Omatooted. Aktiivne turundus sai prioriteediks – 2012. aastal alustati internetimüügiga ning hakati käima laatadel ning messidel. Laatadel osaletakse eelkõige selleks, et saada omatoodetega kliendile lähemale. Kardinate, päevatekkide, voodipesu, laudlinade ja muude omatoodete müük annab olulise osa ettevõtte kasumist.

See muidugi ei tähenda, et Traageldaja nobenäpud saavad nüüd veidi hinge tõmmata. Kus sa sellega – selles firmas ajab üks kiire töö kogu aeg teist taga. Äripäeva külaskäigu ajal oktoobri eelviimase reede õhtupoolikul on Traageldaja omanikul ja juhatajal Heli Sillaotsal suisa nii kiire, et peab intervjuu ajal mitu korda ruttama kolleegidele nõu andma. Põhjuseks lennukisalonge eraldavate suurte kardinate proovipartiid.

„Täna hommikul saatsime esimese partii välja ja teise peame teele saatma esmaspäeval,“ põhjendab Sillaots ülikiiret aega. Millise lennufirma tellimusega tegu on, Sillaots siiski avalikustada ei taha. „Me alles katsetame, me pole enne lennukikardinaid õmmelnud,“ vabandab ta.

Traageldaja põhitoodang on madratsid ja madratsikatted, voodi- ja laudlinad, kardinad ning muud sisustustekstiili tooted. Ettevõte on korduvalt olnud Gaselli TOPis, viimati 817. kohal.

Suur õmblusvabrik sulges uksed

Õmblusfirma tegutseb Käru alevikus samas hoones vallavalitsuse ja raamatukoguga. Valla suurima tööandja Traageldaja käsutuses on 540 ruutmeetrit pinda. Kuna tegu on endise lasteaia majaga, on siin üksjagu palju kitsaid koridore, pisikesi ruume ja sopikesi. Kohati laeni ulatuvate kangarullide vahel lausa külg ees liikuma ei pea, kuid ilmselgelt on ettevõtte suurim peavalu ruumipuudus.

Meeste rätsepaks õppinud Heli Sillaots asutas oma firma 1994. aastal olude sunnil. Senine tööandja, õmblusvabrik Lembitu sulges alevikus asunud õmblusateljee ja kõige lihtsam oli armsaks saanud kodukohas ise endale uus töökoht tekitada.

„Alustasin tuttava tööga ehk meeste ja naiste rõivaste õmblemisega,“ meenutab Sillaots. „Mingil hetkel kadus individuaalõmblus ära, sest inimestel polnud rõivaste tellimiseks raha. Ja kindlasti oli põhjuseks see, et Eestisse hakkas tulema hästi palju humanitaarabi ja järgmise lainena Türgi odav riidekaup.“

OÜ Traageldaja

Asutatud 24.11.1994.Õmbleb sisustustekstiile.Juhataja ja omanik Heli Sillaots.Gaselli TOPis 817. kohal (2012. aastal oli 754. kohal ja 2007. aastal 743. kohal).Töötajaid 20.2014. aastal oli käive 406 550 eurot ja kasum 58 079 eurot.2014. aastal moodustas eksport 62 protsenti kogukäibest, peamine ekspordimaa on Soome.Tellijateks on Eesti ja Soome sisustus- ja sisekujundusfirmad, restoranid, hotellid, laevad, lasteaiad, koolid, hooldekodud, ametiasutused jt.1994 november - alustas rendipinnal individuaalõmblustöödega (ülikonnad, mantlid, kleidid).1998 - hakkas tegema allhanketöid Soome firmadele, peamiselt õmmeldi lasteriideid.1.05.1999 - kolis praegusesse majja, Käru endisesse lasteaeda.2000 - lõpetas rõivaste õmblemise ja keskendus algul kardinate ning hiljem teiste sisustustekstiilide õmblemisele.2004-2009 valmistas Rootsi firmale Marest madratseid avamerejahtidele.2006 - sai Saksa ja Austria ettevõtete kangatoodete toodangu edasimüüjaks Eestis.2011 mai - avas sisustus- ja müügisalongi Tallinnas.2012 - alustas internetimüügiga.2012 august - võttis kasutusele kaubamärgi Siksak (brändi omanik alates 4.03.2014).2015 jaanuar - sulges müügisalongi Tallinnas.2015 märts - avas e-poe Siksak.

Kes on kes

Heli SillaotsLõpetas 1981. aastal Klementi-nimelise kutsekeskkooli meeste rätsepa erialal ning suunati tööle Kärusse, kus oli õmblusfirma Lembitu õmblusateljee.Töötas rätsepana kuni Lembitu õmblusateljeede sulgemiseni 1991. 1994. aasta oktoobris asutas oma õmblusfirma Traageldaja.Annab tööd lähikondsetele: ema tegeleb personalitööga ja teatud kaupade tellimisega, elukaaslane tegeleb remondi- ja hooldustöödega ning poeg e-poega. Tegutsenud Raplamaa mentorklubis mentorina, on MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal liige.

Allikas: OÜ Traageldaja, Äripäev

Et tellimusi saada, väisas ta Soome rõivamesse. Südikusest Sillaotsal puudust polnud – astus laste rõivastega kauplevate firmade boksidesse sisse ja küsis, kes neile õmbleb. Järgnevalt kutsus ta soomlased Kärusse vaatama, mida ja kuidas nad õmblevad, ning saigi allhanketööd endale.

Olulise pöörde tegi Traageldaja 2000. aastal, kui loobus rõivastest ja keskendus sisustustekstiilide õmblemisele. Juhus viis Sillaotsa kokku sisustustekstiile müüva Soome firma juhiga, kes plaanis likvideerida tootmise Helsingis, ja otsis Eestis firmat, kuhu tootmine üle tuua. Sillaots möönab, et ehkki ta suhtus esialgu kardinatesse kahtlevalt, sai ta õige pea aru, et kardinate ja muude sisustustoodete õmblemine on rõivastest tunduvalt kasumlikum.

Hullumeelsus on karta uuendusi

Raplamaa mentorklubis mentorina tegutsenud Sillaotsa sõnul teeb teda heas mõttes kadedaks, kuivõrd palju on praegustel alustavatel ettevõtjatel võimalusi saada kõikvõimalikku abi ja koolitusi. „Kui mina omal ajal alustasin, ei osanudki keegi abistada, kõik alles õppisid ja peamiselt oma vigadest,“ lausub ta. „Praegustel alustajatel on võimalik leida abistajaid, kes kõrvalt ütlevad, et võiksid teha nii või naa.“

Sillaots ütleb, et teda on pikal ettevõtlusteel aidanud üks mõttetera, mille ta iga aasta algul uut märkmikku kasutusele võttes esimese asjana suurte tähtedega sisse kirjutab: hullumeelsus on teha sama asja uuesti ja uuesti ning loota erinevaid tulemusi.

„Kui mul on siht või eesmärk, siis ma ei lähe kogu aeg põikpäiselt otse, vaid püüan eesmärgini jõuda erinevaid teid pidi,“ seletab Sillaots ning toob näiteks oma lemmiktoodete, gobeläänide müügi. „Üritasime neid müüa Tallinna salongis, ent olime selle aasta algul sunnitud salongi sulgema, sest kulud läksid liiga suureks. Aga ma ei jäta jonni – seda agaramalt käime gobelääntooteid müümas Eestis erinevatel laatadel ja pakume neid tänavu kevadel avatud e-poe kaudu.“

Sillaotsa kinnitusel on laat parim koht saamaks ostjatelt ehedat tagasisidet. „Ma võin siin kontoris istuda ja mõelda, et see või teine toode või kangas ostjale meeldib,“ räägib ta. „Laadal näen ostja reaktsiooni. Ja sageli tahab inimene tekstiilitoodet oma käega katsuda.“

Traageldaja ruumid on ühtäkki vaikseks jäänud. See, et reedene tööpäev juba paarkümmend minutit tagasi läbi on saanud, jõuab vestlejate teadvusse alles siis, kui viimane lahkujast kolleeg soovib head nädalavahetust ja küsib Sillaotsalt, kas tal ukse sulgemiseks ikka võti on.„Minu tööpäeva pikkuse määrab viimasel ajal sageli see, et ma kella kuueks Türile trenni jõuaksin, see on kõige tähtsam,“ muigab Sillaots. „Olen siin meie kaupluslaos mitmel laupäeval üksi istunud, kui tean, et näiteks Tallinnast on inimesed tulemas kaupa ostma.“

Õmbleja kolm soovitust

1. "Oleme aastaid käitunud nii, et kokkulepitud tähtajaks peab olema töö kvaliteetselt tehtud. See on toonud meile kliente aina tagasi ja tagasi. Kui tellija on meid üks kord kasutanud, me oleme talle sobinud ning oleme tähtaegadest kinni pidanud, siis kõik nad tellivad meilt uuesti. Ja soovitavad meid teistele."

2. "Kui sa hoiad töötajaid, siis töötajad hoiavad sind. Ja seda on tööandjal väga vaja. See on tugi, millele toetuda. Kui sa üksinda rabeled ja vehkled, siis ükskord kaob jaks ära."

3. "Kui ettevõte läheb suureks ja asjad hakkavad üle pea minema, pead õppima delegeerima. Ei tohi karta delegeerida ülesandeid, mida teised teevad paremini. Tihti mõtleb ettevõtja, et ainult tema on kõige targem ja oskab teha kõike kõige paremini. Tegelikult ei ole nii. Ega mina ka kaua aega sellest aru saanud. Aga kui hakkad nägema, et teistel tuleb võib-olla veel paremini asi välja, siis tulebki lasta neil rahulikult teha."

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

Heli SillaotsOÜ Traageldaja juhataja

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

See on justkui õmblejatele mõeldud vanasõna. Enne lõikamist peame palju kordi mõtlema ja mõõtma, sest vastasel juhul võib tagajärg olla päris kole. Juurdelõikajad on ettevõttes väga olulised töötajad, nemad mõtlevad kõik hoolega läbi, et materjal võimalikult palju välja annaks ning toode visuaalselt kena välja näeks. Ja eks see vanasõna kehtib tegelikult ettevõtluses üldisemalt. Eriti kui su ettevõte on suuremaks kasvanud. Enne iga otsuse tegemist pead mõtlema kõik läbi, kas või üheksa korda.

Kommentaar: nad reageerivad kiiresti

Astrit VokkPee-Vee Import OY Baltikumi koordinaator

"OÜs Traageldaja töötavad tublid ja toredad naised. Meil ei oleks selle firmaga nii pikka koostööd, kui me ei oleks teineteisega rahul (vooditootja Pee-Vee Impordi koostöö Traageldajaga algas 2004. aasta suvel – toim). Traageldaja teeb meile õmblustööd. Meie muretseme ja viime Kärusse materjalid ning nemad õmblevad meie lõigete ja mõõtude järgi.Nende töö iseloomustamiseks sobib kõige paremini soomekeelne sõna „joustava“ (eesti keeles paindlikkus – toim). Nad on võimelised tellimusele kiiresti reageerima. Valmistame voodeid individuaaltellimusel. Me ei tooda lattu, hakkame voodiga tegelema alles siis, kui klient on kanga välja valinud. Kuna tarneaeg on meil 2-3 nädalat, on äärmiselt tähtis, et õmblustöö tegija saaks oma allhanketööga kiiresti ja kindlaks ajaks valmis."

OÜ Traageldaja omanik unistab

"Minu kõige suurem unistus on kas oma maja ehitada või olemasolevas hoones ruumi juurde saada. Tegelikult on meil siin samas kõrval kaks hektarit maad olemas, aga lihtsalt ei ole raha, et uus tootmishoone ehitada. Mingil hetkel ma käisin mööda pankasid ja üritasin laenu saada. Pankade jaoks pole kaugel maapiirkonnas nagu näiteks Kärus asuv kinnisvara piisavalt hea tagatis ja see teeb laenutingimused meie jaoks raskeks."

Hetkel kuum